Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Biylik 14655 0 pikir 18 Sәuir, 2016 saghat 14:21

BEKBOLAT TILEUHANGhA HAT

Búl mening Bekbolat aghama jazyp otyrghan ekinshi hatym. Osydan 6 jyl búryn «Izdegeninizdi taptynyz ba, Bekbolat agha?» degen ýshbu hat joldap, sol kezdegi qoghamdaghy birqatar kýrmeuli mәselelerge Bekenning nazaryn audartpaq bolghan edim. Amal ne, «kilt» etkenge, «kýmp» etip jauap bere qoyatyn, qazaqtyng sózi aitylghanda typyrshyp bir ornynda túra almaytyn Alashtyng oghlany jaq ashpady.

Býkil qazaq qoghamy shulap, birneshe  qazaq baspasózi kóshirip basqan sol bir hatqa agham tarapynan bir auyz jauap berilmegen son, shynyn aitayyn, Alashtyng balasy retinde ishimde bir renish qalghan edi. Biraq, Bekbolat Tileuhan aghamnyng qazaq ýshin jasaghan tynymsyz enbegi sol renishti az-aq uaqyttyng ishinde seyiltip jiberdi. Keyinnen kele aghamnyng әr jasaghan isine ishtey «tileules» bolatyndy shyghardym. Sodan bolar, songhy kezdegi Parlament auylyndaghy shym-shytyryq oqighalar jýregimdi parshalap, qong etimdi kesip, túz sepkendey janymdy qoyargha jer tapqyzbay barady. Múndasar bir adam tappaghan son, eski sýrleumen Bekbolat aghama hat jazudy jón dep taptym. Osy qylyghym ýshin bú qogham «tilimdi kespek» bolsa, til – mine! Men, bastadym...

Agham-au, aghashym-au, ózinizdey sýieneri bar el jetim bolmaugha tiyisti ghoy. Alashtyng basyna qara búlt tóngende arqyrap tendik súrar, nayzaghayday shatyrlap, arampighyldardyng ýreyin úshyrar bir óziniz emessiz be? «Qos til aidaharda ghana bolady» dep tilip aitqan Sherhannyng tizginústary basqa emes, Siz ediniz ghoy. Joq, biz, myna artynyzdan qúldyrandap ergen qúlyndarynyz qate oilap jýr me edi?

Áne, Bilim jәne Ghylym ministri Erlan Saghadiyev býirekten siraq shygharyp, sol «siraqqa» jan bitirmekke bar kýshin salyp jatyr. «Tәuelsiz qazaq elinde qazaq mektebi bolmauy kerek» degen jymysqy sayasatty tәuelsizdikting kýni dәl tóbede sharaynaday jarqyrap túrghan kezde jýrgizip jatqany qalay, agha? Ýshtildilikpen qazaq últyn ýsh basty aidahar etpek pe, olar?! Azat el bolghan 25 jyl ishinde qazaq tili edәuir qanatyn kenge jayyp ýlgergen edi. Sol qanat qyrqylyp jatqan sәtte Siz sekildi Alash oghlandary nege ýnsiz otyr? Joq әlde, Álihan, Mirjaqyp, Ahmetterden búl janymyz (bәlkim qyzmetimiz) ayauly ma edi?

Qazir býkil qazaq baspasózi ýshtildi mektepterding boluyna qarsy maqalalar jariyalap, alashapqyn bolyp jatyr. «Myna zaman ne bolyp keter eken?» dep kýlli qazaq dalasy da jogharghy jaqqa elendep, qúlaghyn tigip otyr. Milliondardyng tilegi – bir auyz toytarys. Dualy auyzdyng – toytarysy.

«Úlym» deytin últ bolmasa, últym deytin er tumaydy». Sizdi búl qazaq әu basta-aq «úlym» dep edi, býginde «últym» deytin kýn tughan joq pa?

Agha, búl mening sizge qatty aitqan sózim emes, nazym dep bilgeysiz. Ár qazaq bir-birine nazdanugha, múnyn shaghugha qúqyly.

Mening bar uayymym – ýidegi bir úlym men eki qyzymnyng jayy. Solardy besikten beli shyqpay jatyp, aghylshyn men orystyng tilin úqtyramyn dep, qazaqtyqtan jeritkim kelmeydi.

Men sekildi әr azamat Saghadiyevting reformasyna – qarsy. Sebebi, fizika, biologiya, himiya sekildi pәnderdi óz tilinde oqymaytyn qazaq erteng kim bolyp shyghady?. «Qazaq tilin tehnologiyanyng tili etemiz» degen tәtti qiyal qayda qalady, keshegi?...

«Til ýiretu men bilim beruding arasy tym qashyq jaghdayat emes pe edi? Mektepting mindeti til ýiretui emes – bilim beru. Osyny ajyrata almaytyn ministrge ne demek kerek?.

Álemning ghalymdary kez-kelgen tildi ýsh aidyng ishinde ýirenip alugha bolatynyn aitady. Al biz bolsaq, balalarymyzdy 11 jyl «azapqa» salmaqpyz. Osylaysha, «dýbәrә», «mәngýrtke» ainaldyrudy kózdep otyrmyz.

Bir ghana mysal aitayyn, mening dostarym sol aghylshynnyng tilin ainaldyrghan ýsh aidyng ishinde ýirenip alyp edi. Shyn niyet bolsa, qazaqtyng sanaly úrpaghy kez-kelgen tilinizdi ýsh aidyng ishinde shemishkeshe shaghatynyna men bәs tige alamyn. Endi sol ýsh ailyq bilik ýshin, bar bilimdi (qazaq tilinde qalyptasqan bilim beru jýiesin) qúrbandyqqa shalugha bola ma?

Búghan qatysty Parlament minberinen deputat retinde bir auyz sóz aitugha bolatyn shyghar, Sizge! Deputattyq óz aldyna, Alashtyng arda tughan azamaty múnday sәtte ýndemey qalsa, syn emes pe? Sizding ózgelerden aiyrmanyz bolmaghany ghoy. Búl birinshi әngime!  

Ekinshi әngime, satylghaly jatqan – jer mәselesi. Zaty basqa bolsa da qazaqtyng kókeyindegi sózdi aitqan Kosarevten kem tumap ediniz ghoy, agha?! Joq, búl joly da ininiz qatelesip otyr ma?

Jer satylady delik, ony kim almaq? Osyny oilasam boldy, tóbedegi kýn búlttardyng arasyna kirip, ainalam túmandanyp ketkendey bolady. Ata-babamnyng qany tógilip, nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen qorghaghan jerge әldebir qaltalylar ege bolyp, әkirendeytindey kýy keshemin. Ashtyqtan qyrylyp qalghan milliondardyng sýiegi jerding betine shyghyp, kýnirenip Qorqyttyng kýiin tartattynday ýrey biyleydi, sanamdy.

Mening jerimdi satugha, odan payda kóruge kimnin, qanday haqysy bar?

Sózdi kóbeytpey bir ghana mysal aitayynshy...

Bizding auylda, sonau Narynqoldyng Sýmbesinde bir auyldy jayylymnan taryqtyrmaytyn әigili Jabyrdyng jalpaq jotasy bar edi, bir kezderi. El jekelikke shyqqanda sol jayylym da (zang boyynsha auyldyng jayylymdyq jeri bólinbeuge tiyis) 49 jylgha paydalanugha berilip ketti. Bala kezde oinaghan sol taudy jyrymdap, qoly jetkender qorshap aldy. Auyl adamdary mal jayar órisi joq, kózderin kól etip jýr, qazir. Sol auyldastarymnyng basyna týsken auyrtpalyq býkil qazaqtyng mandayyna jazylatynyn esime alsam, búl ómirden baz keship ketkim keledi. Tәuelsiz elding bolashaghyna sener mendey úlan búlay qayghyrmauy kerek emes pe edi, agha!

Meninshe, jalgha beruding tauqymeti osynday bolghanda, satudyng zarary qanday bolaryn basqa oilamasa da Siz oilasanyz kerek-ti, Bekbolat agha!

Mine, eki aptagha juyq uaqyt ótti! Sizden, Siz sekildi últym deytin azamattardan ýmit etip, bir jalyndy sóz, tegeurindi qarsylyq kýtuden jigerim qúm bolyp barady. Sol qúm bolghan jigerdi janu ýshin osy alaqanday ghana hatty jazdym.

Mening qúrmetti oqyrmanym «búl hatty nege basqa deputatqa jazbaydy?» deytin shyghar. "Búl mәselelerge Bekbolattyng qatysy qansha?" deui de mýmkin. Mening jýregimdi syzdatqan mәsele aghamnyng da jýregine shanshu bolyp qadalaryn sezemin. Men ýshin jýz deputatyng bir tóbe de, Bekbolatym bir tóbe! Qazaq dep kómeyin býlkildetkende ózge jannyng jýregindegi shoqty ýrlep, laulatatyn arda azamat múnday kezde ýnsiz qalmauy tiyis. Eger de ýnsiz qalsa, Bekemning qazaq ýshin bererining týgesilgeni... Mening aitpaghym osy ghana!

Qanat Ábilqayyr

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2053