1) Jaqyndasu. Áyelder erkekterge qaraghanda tez aralasqysh. Áleumetke jaqyn jýredi. Olar әngimeleskendi jaqsy kóredi. Mahabbat pen jaqyndasu turaly kinolardy únatady. Erkekting oiy men jýreginde ne baryn bilgisi keledi. Sol ýshin kýnine birneshe ret qonyrau shalyp, «Qaydasyn?» dep súraydy. Erin qadaghalau ýshin qonyraulatpaydy. Tek ol turaly ne oilaytynynyzdy estu ýshin izdeydi. Áyel jaghymsyz nәrse aityp túrsa, dәl sol sezimdi bastan keship túrady. Sondyqtan sýiiktisi kónilsiz bolsa, ol ony sóilettiruge baryn salady. Al, erkek jalghyz qalghysy kelip túrady. Erkek әielmen jii sóilesu kerektigin úghynuy manyzdy. Olardy tynday bilu, qúshaqtap, sherin tarqatugha mýmkindik beru qajet.

2) Alghys. Áyel әrbir úsaq-týiekting nazarda bolghanyn qalaydy. Árbir siz ýshin pisirilgen as, juylghan kir, ýtiktelgen kiyim ýshin alghys estigisi keledi. Eri onyng súlulyghyn baghalaghanyn, maqtaghanyn, qanday jaghdayda da әr qimylyn baghyp otyrghanyn qalaydy.

3) Qauipsizdik. Áyel ózin qauipsiz sezingisi keledi. Áyel zaty óte nәzik, әri qaghylez. Syrtynan myqty, birbetkey bolyp túrsa da, әrbirining janynda әziz bolmysty kishkentay býldirshin bar. Oghan qamqorlyq tanytu qajet. Óitkeni, qamqorlyqsyz әiel nәziktiginen aiyrylady. Kólikten týskende qol beru, esik ashyp ótkizu, sómkesin kóteru. Áyeldi beyjay qaldyrmas qylyqtar. Múnday qamqorlyq ýshin olar sýyge, sizben maqtanugha, sizge basyn iyip ótuge bar. 

Audarghan Shynar Ábildә

Facebook-tegi paraqshasynan