Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 8446 0 pikir 4 Sәuir, 2016 saghat 13:20

QÚLDYQQA TÝSKEN QYZDAR. KUKLA DILYa

Osynau tal shybyqtay búralghan taldyrmash tәjik qyzynyng esimin eshkim bilmeydi. Ózi Dilyaramyn deydi. Qazaqsha sóilegende anau-mynau qazaghyndy janyldyrady. Tanys-bilisteri Dilya dep erkeletetin kórinedi. On segiz-aq jasta. «Júmysyna» myqty, ózining aituynsha. «Qayda isteytin ediniz?» desem, «Seyfullinde» deydi. «Seyfulliyni nesi?» dep alghashqyda antarylyp qaldym da, shamalydan song esime týsip, kýlip jiberdim. Týsinikti. Almatydaghy Seyfullin kóshesining boyynda kýndiz-týni qazday-jezdey tizilip túratyn «týngi kóbelekter» eken ghoy. «Kliyent» bop kelip, tanysyp-bilise bastaghan song jurnalistik júmysymnyng mәn-jayyn aityp edim, basqalar siyaqty basyn ala qashqan joq. Óz basynyng hikayasyn әdemilep aityp beruge birden kelisti. Tek: «Bir saghat әngimelessek – bir saghattyn, eki saghat әngimelessek – eki saghattyng aqshasyn tóleysin. «Kliyent» retinde» dep ózining «kәsiby talabyn» kóldeneng tartty. «Maqúl» dedim. «Júmys ýshin jan pida degen jazylmaghan zanym bar» dep men de kýldim. Sóz joq, súlu qyz eken. Kóringenning qoljaulyghyna ainalghan qayran súlulyqqa ishim uday ashyp ketti, jasyratyny joq.

- Men ózi, negizi, Tәjikstannan kelgem, - dep qaratory súlu qymsynbastan hikayasyn bastady, - alghashqy «enbek jolymdy» Qaraghandy saunalarynyng birinde bastagham. Ol kezde on alty-aq jasta bolatynmyn. Ákem tәjik bolghanmen, sheshem qazaq. Óziniz de kórip otyrsyz, әdemimin ghoy, iyә?

- Aytary joq, әdemisiz, - dedim men. Shyndyqty moyyndamasqa sharam joq. - Jalpy, aralas nekeden tughandar әdemi bolady deydi. Ras bolsa.

- Ras-ras, - dep Dilya basyn iyzedi, - metistkalar súlu bolady. Qaraghandynyng baylary qyrylyp qalatyn men degende, - dep synghyrlap kýlip jiberdi. Synghyr kýlkisinen әli de bolsa balalyqtyng balausa kýlkisi aryla qoymaghangha úqsaydy. Álde maghan solay kórindi me?

- Qaraghandygha qalay tap bolyp jýrsiz? Ádette sizding «kәsipting súlulary» «enbek jolyn» kóbinese Almatyda bastaytyn edi.

- Aytayyn ba? Oi, ol bir úzaq hikaya ghoy.

- Ayta beriniz. Qysqartynqyrap, - dedim men әngime úzaqqa sozylyp ketse, aqsham jetpey qala ma degen qorqynyshty oimen qaltamdy sipalap, - sol ýshin «kliyent» bop otyrmyn ghoy.

                       QARAGhANDYNYNG KUKLASY


On alty jasynda mektepti tastap, ýiinen qashyp shyqqan Dilyara bayaghy Kenes kezinen qalghan qyzyl «Ikaruspen» basy aughan jaqqa tartyp ketipti. Qúlyn mýsheli qylyqty qyzdy alys jolgha ala ketudi avtobus jýrgizushisining kóbisi ket әri kórmeydi, negizi. Olargha da jol qysqartatyn ermek kerek. Sondaylardyng birimen tez-aq kelisken tili mayda, ózi sýikimdi qalalyq qyz Dilyaranyng joly bizding Qaraghandygha týsken eken.

- Qújatsyz qalghan ekensiz. Onyng ýstine kәmeletke de tolmaghansyz. Auyl-qalany aitpay-aq qoyayyn, al endi bizding elimizge qaray sapar shekkende Ózbekstan, Qazaqstan shekaralarynan qalay óttiniz? – dedim men azdan keyin-aq әngime aujayyn týsine bastaghan son, - siz әldebir zat, tauar emessiz ghoy?

- To-to, mәsele sonda, tauar bolyp óttim ghoy, kóketay-au, - dep Dilyara taghy kýldi.

Sóitsem, Dilyara qyz eki elding de shekarasynan «Ikarustyn» jýk salghyshyna (bagajniyk, bylaysha aitqanda) jasyrynyp ótipti. Tauarlarmen birge. Avtobus jýrgizushisi múny kommersant tauarynyng arasyna «býktep-býktep» tyghyp tastaydy. Kedenshiler men shekarashylar ary-beri údayy ótip jýrgen tanys kólikterdi týp qopara teksere qoymaytyn kórinedi.

- Olar da adam balasy ghoy. Ómir sýru kerek. Qúlqyndy qu aqshamen bitey salghan ghoy avtobustaghy kommersanttar, - dedi Dilyara mening tandanysymdy bayqap. – Shekaradan ótu problema emes biz siyaqtylar ýshin. Sóitip Qaraghandydan bir-aq shyqtym. Jaman bolgham joq, kenshiler qalasynyng nәpsiqúmarlary meni «Qaraghandynyng Kuklasy» dep qatty erkeletti.

- Qaraghandy qatty únaghan bolsa, Almatygha qalay kep qaldynyz?

«Dilyara kukla» múnyng da sebebin aitty. Astanagha jaqyn bolghan song ba, әlde tәrtibi tәuir qala ma, әiteuir Qaraghandy poliyseyleri tynyshtyq bermeytin kórinedi. Qújaty joq boyjetken eki kýnning birinde qúqyq qorghaushylardyng qaqpanyna týsip qala bergen. Tipti ýsh mәrte aiyp tólettirip, Ózbekstan shekarasynan asyryp jiberedi. Ýirenip qalghan Dilyara ainalyp Qazaqstangha qayta kelgen. Tek búl jolghy tandauy Almatygha týsipti.

- Siz endi eshkimi joq eleusiz bireu emessiz ghoy. Áke-shesheniz bar. Olar sizdi izdemey me, qalay sonda? Qújatynyz da joq.

- Alghashqyda ózim habarlasyp, Almatyda meyramhana-kafelerde júmys istep jýrmin dedim. Tipti Tәjikstandaghy tuystaryma ara-túra aqsha da salyp túrdym. Qiyn ghoy endi olargha da. Áke-sheshemning túraqty júmysy joq. Ózimnen keyin eki inim bar, solardy ósirip-jetkizu kerek. Al qújatyma kelsem... qazir mening qújatym bar. Dushanbeden aldyrgham. Almatyda uaqytsha tirkeude de barmyn. Qysqasy, eshkim meni qysa almaydy qazir. Óitkeni men múnda zandy týrde jýrmin. Al biraq ras, ne qújaty joq, ne uaqytsha tirkeude de joq mening «әriptesterim» múnda tipti kóp. Qazir «kýndiz de úsha beretin týngi kóbelekterdin» kópshiligi jergilikti qazaqstandyqtar. Onyng ishinde qazaq qyzdary da óte kóp. Ózbekstannan kelgender de az emes.

                  «KRYShANG BOLMASA, QANGhYP KETESIN...»

Dilyara-kuklanyng aituynsha, Almatyda «seks-industriya kak polojeno» jolgha qoyylghan. Taksasy arzan «kóbelekter» kóbinese qaladaghy qaptaghan shaghyn qonaq ýilerde «qyzmet» kórsetedi. Múnday qonaq ýiler negizinen osynday «qyzmet kórsetudin» esebinen payda kóredi eken, әitpese bankrot bolady. Al elitaly jezóksheler «kóbelek bolyp kóshede úshpaydy». Qymbat qonaq ýide isteydi. Arnayy tapsyryspen ghana jýredi. Olardyng ózderin neshe týrli qulyq-súmdyqtan qorghap jýretin arnayy oqqagharlar bar kórinedi.

- Almatydaghy seks-industriya zauyt konveyeri siyaqty kýni-týni júmys isteydi, - deydi Dilya, - qaladaghy «nýktelerdin» barlyghynyng «kryshasy» bar. Mysaly, «tochkanyn» bireuine poliyseyler «kryshevati» etse, endi bireuine banditter «kryshevati» etedi. Biraq búlardyng barlyghy da birimen-biri ózara shyrmauyqtay matasyp, baylanysyp ketken. «Kryshang bolmasa, qanghyp qalasyn. Itting itaqayyna jem bolasyn. Eng jaqsysy, mýmkin eng jamany shyghar, bilmeymin – әiteuir Qazaqstanda jezóksheligi ýshin qylmystyq jazagha tartatyn zang joq. Sondyqtan ústalsaq, әkimshilik jazagha ghana tartylamyz. Ol jaza týk emes, kәkir-shýkir aiyp aqshasyn tóley salamyz da, «kóshege qayta» shygha beremiz.

                           QÚLDYQQA TÝSKEN QYZDAR

Songhy kezde jas qyzdardy jezókshelikke mәjbýrleytin, olardy alyp-satatyn úiymdasqan qylmystyq top turaly kóp aitylyp jýr.

Almaty qalalyq ishki ister departamenti baspasóz qyzmetining mәlimetine jýginsek, jaqynda osynday kezekti qylmystyq toptyng «qyzmeti» әshkerelengen. Mysaly, Erlan jәne Áziret degen eki jas jigit qyrghyz elindegi Osh qalasynyng 19 jasar boyjetkenin Almatygha aldap әkelip, 500 dollargha satyp jiberipti. Sonday-aq, taghy birneshe qyrghyz qyzynyng qújatyn tartyp alyp, ózderin jezókshelikpen ainalysugha mәjbýrlegen Nora, Aynúr esimdi «jengetaylar» da qúqyq qorghau mekemesining arnayy operasiyasy barysynda qolgha týsken. Songhy mәlimetke qaraghanda, Almatyda jezókshelikpen ainalysugha arnalghan jynoynaqty әshkereleu jalghasuda. Jezóksheler ordasyn әshkereleumen Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres basqarmasynyng qyzmetkerleri men aumaq boyynsha uchaskelik inspektorlar ainalysuda. Poliyseylerding aituynsha, qonaqýiler, dәmhanalar men barlar, jalgha beriletin pәterler men basqa da kónil kóteru oryndary jezókshelerding «túraqty júmys oryndaryna» ainalghan.

Jaqynda jengetaylyqty kәsip etken kezekti bir kelinshekti qalalyq Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres basqarmasynyng qyzmetkerleri әshkereledi. Ol ózining әkimshilik mindetin ghana emes, sonday-aq jengetaylyq qyzmetin de óte jaqsy atqarghan.

NE ISTEU KEREK?

- Almatyda jezókshelikke mәjbýrleu órship túr. Osynyng aldyn alatyn, bolmasa jolyn kesetin naqty qanday sharalar istedinizder? – degen súraghymyzdy biz Almaty qalalyq IID Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres basqarmasy adam saudasymen kýres bólimining bastyghy Núrlan Sәrsenbaevqa qoydyq.

Núrlan Sәrsenbaev: Birqatar mekemeni jaqynda ghana teksergen bolatynbyz. Jezókshelikpen ainalysugha arnalghan pritondar úiymdastyru turaly jedel aqparat týsisimen biz tekseru júmystaryn jýrgizdik. Nәtiyjesinde atalghan aqparat rastaldy. Elimizdegi qylmystyq kodeksting 309 babynda qarastyrylghan qylmys belgileri boyynsha birneshe qonaqýy әkimshisi qylmystyq jauapkershilikke tartyldy.

- Jenil jýriske salynghan boyjetkender mәselesi qalay sheshilmek?

- Núrlan Sәrsenbaev: Atalghan isti jýrgizu barysynda birneshe qonaq ýiden 7 jenil jýristi qyz әshkerelendi. Boyjetkenderdi esepke qoy jәne olardyng qandayda bir zangha qayshy әreketterge qatystylyghyn tekseru maqsatynda olar aumaq boyynsha Alatau audanynyng IIB jetkizildi. Sonymen qatar, qyzmetkerlerimiz Týrksib audanynda ornalasqan taghy bir shaghyn qonaqýidegi 23 jezóksheni ústady. Olardyng barlyghy Almatygha elimizding әr aimaghynan kelgen Qazaqstan Respublikasynyng azamattary.

- Olargha qanday da bir shara qoldanyla ma?

- Núrlan Sәrsenbaev: Qazirgi tanda qonaq ýy qojayyny әkimshilik zannamagha sәikes elimizding әkimshilik-qúqyq búzushylyq turaly kodeksining 450 baby, yaghny jezókshelikpen ainalysu ýshin kópe-kórneu ýi-jaylar úsynu boyynsha jauapkershilikke tartyldy. Alayda olar jengetaylyq qyzmet kórsetpegen. Ayta keteyin, osy baghytta jýrgizilgen auqymdy jәne jergilikti júmystar men reydter, sonday-aq jedel is-sharalar túraqty týrde jalghasuda. Kriminogendik jaghdaydy sauyqtyru maqsatynda algha qoyylghan mindetterdi jýzege asyru ýshin ÚQKB bólimshelerinde barlyq mýmkindikter men resurstar jetkilikti.

KEREK-DEREK: Almaty qalalyq IID baspasóz qyzmetine jýginsek, 2015 jyly 55 priton әshkerelengen. Sonymen qatar, jedel shara barysynda jezókshelikpen ainalysugha, onyng ishinde 4 jaghdayda kәmelettik jasqa tolmaghandardy jezókshelikke tartudyng 32 faktisi anyqtalghan. 21 qonaq ýy men 111 pәter anyqtalyp, iyelerine jalpy somasy 15 million tenge kóleminde aiyppúl salynypty.

Marat MADALIMOV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401