Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7321 0 pikir 30 Nauryz, 2016 saghat 11:37

ERDOGhANNYNG NEGIZGI MISSIYaSY ÁM GÝLENMEN ARADAGhY AYQAS

Erdoghannyng Preziydenttik missiyasynyng qúpiyasy

Ángimeni әueli Anadoly júrtyndaghy alasapyran tónkeristerden bastasaq. Jalpy Týrkiyadaghy sayasy әm әleumettik túraqsyzdyqtyng jalghasyp kele jatqanyna birneshe jyl boldy. Erdoghan el taghyna otyrghan eki jylda Týrkiya biyliginde klandar shayqasy ýdey týsti. Tayyp túsyndaghy túraqsyzdyq dep atalatyn búl kezeng sonau Erdoghan men Fethullah Gýlen arasyndaghy tartystan bastalghan-tyn.

Sol kezdegi Premier-ministr Erdoghan elde sayasy reforma jýrgizip, Parlamenttegi jaqtastarynyng kómegimen memleketti Preziydenttik basqaru jýiesine kóshirdi. 11-Preziydent Ablolla Gýlding qyzmettik merzimi ayaqtalar shende,  shartty biylikti naqty biylikke auystyrghan Erdoghan Týrkiya taghyna qalay keldi?

2014 jylghy saylau kezinde Abdullah Gýlding preziydenttik saylaugha qatysugha mýmkindigi bar edi. Al Erdoghannyng qaytadan premier bolugha mýmkindigi joq-ty. Tek biylikti tolyq qolgha aludyng jalghyz joly – Preziydent bolu. Týrkiyalyq basylymdardyng mәlimetterine sýiensek, Erdoghan ózining maqsatyna jetu jolynda  «Ata zandy» ózgertuge de mýddeli bolghan.

Jalpy «jemqorlyq operasiyasynyn» basty keyipkeri әm Erdoghannyng Preziydenttikke keluining negizgi sebepkeri   irandyq kәsipker – Reza Zarreb. Ministrding balasyna para berushi, týrkiyalyq әnshi Ebru Gýndeshting kýieui. Keybir derekterge sýiensek, Reza Zarreb Týrkiyadaghy «Ergóneken» qylmystyq tobymen baylanysy bar tórt ministrdi bylyqqa batyrghan. Keyin Erdoghan Zarrebting kinәsin keshirgen synay tanytyp, qamaudan bosatqanda kýieubala AQSh-qa qashyp ketedi. Keyin Zarreb AQSh-tyng Mayamy qalasynda tútqyndalyp, 75 jylgha abaqtygha kesilgen. Sarapshylardyng pikirlerinshe, búl – AQSh-tyng arnayy jibergen agenti boluy da yqtimal. Býginge deyin Reza Zarrab Týrkiyadan әrtýrli zansyz jolmen 87 mlrd. evro shygharghan. Aldymen Resey, keyinnen Dubay arqyly shygharyp otyrghan. Búl prokuraturanyng 1,5 jyldyq baqylauynyng nәtiyjesinde belgili bolyp otyr.10 mln. evrogha juyghyn Týrkiyanyng «Halyq banki» arqyly audarghan. Jogharyda aityp ótkendey, «Halyq banki» bastyghy Sýleyman Aslannyng ýiindegi ayaqkiyim qoraptarynyng ishinen tabylghan aqsha mektep salu ýshin emes, Reza Zarrabtan alynghan para ekenin suretter, viydeo kórinister aighaqtap otyr. Múnday oqighalardan keyin halyqtyng aldynda Erdoghan ýkimetining paraqorlyqpen ústalyp qalghany onyng bedeline ziyan keltirgeni ras. Esesine Erdoghan 1700-ge juyq polisiya, prokuratura, sot qyzmetkerlerining qyzmetin auystyrdy. Isti jýrgizgen prokurordyng janyna ózining adamyn qoydy. Onymen qosa qauly jariyalady. Eger ýsh prokurordyng bireui kelispey, ekeui kelisse, is jabylady. Osylaysha Erdoghan ózi qamaudan bosatqan adamdar endi ózine qarsy shygha bastady.

Erdoghan men Gýlen teketiresi

Bizge tolassyz jetip jatqan aqparattardyng jalpy auany Týrkiyadaghy qazirgi túraqsyzdyqtargha Gýlen men Erdoghan arasyndaghy aiqastar sebep bolghan.

Týrkiyedegi tolqulargha sebep bolghany shet-púshpaqtap aiqyndala týsude. Etnikalyq týrik, keybir derek kózderine qaraghanda AQSh azamaty, - Gýlen Islam dinine qatysty jana baghyt ústanyp, janasha aghym bastaghan-dýr. Gýlen ilimi qazir Týrki dýniyesinde gulep túr. Barlyq músylman júrtynda onyng ilimi mýmkindiginshe uaghyzdalyp, «mýritteri» mýltiksiz qyzmet etude. Sol gulep túrghan Gýlenge Erdoghan tarapynan qandayda bir qayshylyqty kózqaras bayqalghan. Sol-sol-aq eken, Erdoghannyng bylyq-shylyghy jappay jariya kórgen. Gýlenning prinsiypi «Aq partiyany» qoldau emes, músylman memleketi bolghandyqtan, halyqtyng qúqyghy qorghalghan, әdilettilik qayda bolsa, sony qoldaydy. Qay jerde adam qúqyghy taptalsa, Ýkimetting jibergen qatelikterine Gýlen óz pikirin ashyq bildirip otyrady. Osy jeri Erdoghangha qatty únamaydy.

Al Týrkiyadaghy «Qyzmet» qoghamdyq qoz-ghalysyn toqtatu isi 2004 jyly qolgha alynghan. Týrkiyadaghy kýndik taralymy 1 millionnan asatyn «Zaman»  oppazisiyalyq gazetinde qazirgi Preziydent Rejep Erdoghan, eks-Preziydent Abdolla Gýl jәne Týrkiyanyng syrtqy ister ministrining qoly qoyylghan bir japyraq qújat jariyalandy. Onda Gýlen mýridderining jýrgizip otyrghan «Qyzmet» qozghalysynyng júmysyn toqtatu turaly kelisim bolghan.

Ekeuding teketiresinde Erdoghan birneshe ret jeniske jetti. Gýlen búny, bәlkim, bile túra Erdoghandy týsinuge tyrysty. Sayasattyng las ekenin bildi, kinәni Erdoghangha emes, sol kezdegi sayasatqa jabugha mәjbýr boldy.

Erdoghannyng diktatorlyghy



(Zaman gazetin kýshpen basyp aludan keyingi tolqular)

  1. Rejep Erdoghan: «Qazirgi Týrkiyadaghy bolyp jatqan oqighalargha basty sebepker — Týrkiyanyng bilim jýiesin damytushy, diny ruhany kósemi, dәl qazir AQSh-ta ómir sýrip jatqan F.Gýlen»,- dedi. Gýlen búghan qatysty lәm-mim dep jaq ashpady.
  2. Erdoghan qazirgi Osman imperiyasyn qúlatqan әsker biyligin óz qolyna aldy.
  3. Týrkiyanyng syrtqy sayasaty men ekonomikasyna yqpal etip otyrghan oligarhtardy ózine kýshpen baghyndyrdy.
  4. BAQ-tyng qúzyretin shektedi.
  5. Ata Zandy ózgertti.
  6. Jemqorlyqqa baylanysty 10 ministrdi auystyrdy.
  7. Kýrdterge Týrkiyanyng shyghysynan avtonoimya beruge kelisti.
  8. Kýrdistan partiyasyn qúryp berdi.
  9. Kýndik tirajy 1 millionnan asatyn «Zaman» gazetin basyp aldy. 

10.  «Qyzmet» qozghalysyna tiyesili eldegi iri bankterding aksiyalaryn tartyp aldy.

Ystambúldaghy «Zaman» gazetine jasalghan shabuyldy Euroodaq pen AQSh sóz bostandyghyna jasalghan Erdoghannyng qylmysy dep tanydy.Týrkiyalyq «Zaman» gazetinin  aghylshyn tilindegi núsqasy – «Tudeyz Zaman». Negizin 1999 jyly qalaghan Gýlen Fethullah edi. «Zaman» gazetine qatysty is jasyryn týrde jýrgizilgen. «Búl eldegi demoktariyany joidyng aqyrghy sharasy. Ýkimet kópten beri oppazisiyagha  qarsy sharalar jýrgizip keledi. Búl joly ashyq әsker kirgizip, redaksiyany basyp aldy»,-deydi Bas redaktor Sevgy Akarcheshm.

«Erdoghannyng biylikke keluine sebepker bolghan birinshi adam Gýlen» dep jazady, Týrkiyanyng BAQ kózderi. 

2012 jyly «Týrik tili olimpiadalarynda» arnayy kelip sóz sóilegen Erdoghannyng halyqtyng aldynda Gýlenge: «Qashanghy jýre beresiz, tughan elge keliniz», — dep aghynan jaryldy. Nemese «Múhittyng ar jaghynda biz ýshin Alladan dúgha etkenderge (Gýlenge) raqmetimizdi aitamyz», — dedi. Búl sózderdi talaydyng qúlaghy estip, kózben kórdi.

Kezinde ózi de Gýlen mýriydi bolghan Erdoghan kenetten oghan qarsy shyghuyne ne sebep boluy mýmkin? Qorqynysh. Gýlenizm fobiyasy. Erdoghannyng negizgi qorqynyshy – Gýlen edi. Sebebi, Gýlen mýridtteri әlemdik kýshke ainaldy. Menedjerlikting ýlgisin beybit jolmen qalyptastyruda olar Erdoghanna ozyq edi. Ol Gýlen jana memleket qúruy mýmkin degen payymsyz paradoksty әlem nazaryna úsyndy. Erdoghannyng aituynsha, «Gýlenning islamshyldyghy» - parralelidi joba.

Gýlen mektepterining maqsaty

Býgingi jaghdayda din islamgha qyzmet etip otyrghan elding biri — Týrkiya. Sonyng ishinde ózindik orny bar Gýlenning enbegi zor. Ony eshkim jasyra almaydy. Din islamgha Gýlen sekildi qyzmet etip otyrghan túlgha sausaqpen sanarlyqtay edi. Islam dini  ghylym men bilimnen túratynyn eshkim teriske shyghara almaydy. Alayda, әlemdik nazarda aita alatyn Islam ghalymy nemese janalyghy degen aqpara tazdy-kem. Tehnologiya, nano industriya, bilim beru jýiesi sekildi ghylymdarda Islam memleketteri kenjelep keledi. Jana tehnologiya degende  Japoniya men Koreyadan asyp kete almaydy. 

Gýnenning bilim beru jýiesinde qyzmet etuining týpki maqsaty da – Islam dininen ozyq, ghylym men ilimdi jetik mengergen, әlemdik dengeyde ózderin kórsete alatyn shәkirtter shygharu edi.

Osy maqsatta Gýlen mýridtteri liyseyler men bilim beru mekemelerin әlemning kóptegen memleketterinde asha bastady. Sonyng biri – Qazaq-týrik liyseyleri. Múnday liyseyler әlemning 170 memleketinde qyzmet etude.

Mysaly, Gýlenning shәkirti bolghan Erdoghan bir joly arnayy issaparmen Pәkstangha bardy. Pәkistan premier-ministri Erdoghannyng aldynda Pәkistan-týrik liyseylerin maqtady, jetistikterimen maqtandy, Erdoghangha raqmetin aitty. Al Erdoghan ýnsiz qaldy. 

Dәl osy jaghday Qazaqstanda da jii qaytalandy. Elordagha erekshe maqsatpen kelgen Erdoghan Preziydent Nazarbaevtan Qazaqstandaghy týrik liyseylerin jabudy bir emes, birneshe mәrte talap etti.

Elbasy Erdoghangha qaytarghan jauabynyng auany mynaghan saydy: «Búl mektepter mening mektebim. Olarmen ne isteudi ózimiz sheshemiz». Keybir beyresmy derekkózderine sýiensek, búl әngime  Erdoghan men Elbasynyng Týrkstandaghy kezdesuinde órbigen.

El ishinde Gýlen dese tóbe shashtary tik túratyn toptar da az emes. Alayda, naqty faktilersiz Gýlen shәkirtteri men olardyng ashqan mektepterine orynsyz shýiliguler opa bermesi anyq. Elimizdegi liyseylerding brendke ainalghandyghyn qazaq jaqsy biledi. Demek, atalmysh mektepterge Erdoghannyng shýiligui ózining biyliktik karierasyna alandaushylyq qana boluy mýmkin.

Erdoghannyng aqyry

Grekiyalyq sәuegey Paisiya Svyatogores nemese grekiyalyq Nostradamus  osydan jiyrma bes jyl búryn Ystambúldyng qaytadan Konstantinopoli bolatyny boljaghany turaly aqparat qazir BAQ-ta qyzu talqylanuda.

«Sender kuә bolasyndar. Jerorta tenizining Týrkiyagha tiyesili bóliginen shu shaghady. Resey Týrkiyagha shabuyl jasaydy. Týrkiyanyng jaqtastary teris ainalghan son, Resey Ystambúldy basyp alyp, grekterge qaytaryp beredi»,-degen.

Erdoghannyng provokatorlyq әreketterge erik berip, Resey úshaghyn atyp qúlatuynan keyin, grekiyalyq BAQ sәuegeyding sózderinen sitatalar keltire bastaghan. Din ókilderi sәuegeylikti qoldamaghanymen, pravoslavtyq eparhiya ókilderi grek sәuegeyining sózin qúptaghan.

Týiin: Qosymsha aita keteyik, Erdoghan Týrkiyanyng jana sәuletshisi retinde tanymal bolsa da, keyde onyng elding ishi men shetelderdegi minez-qúlyqtary men ústanymdary sayasy basshylardan kýtiletin әdetten alshaq. Osynday minez-qúlyq pen qatynas tәsili sayasy qoghamtanu túrghysynan Erdoghannyng sayasy ambisiyasynyng payda boluyna sebep boldy. Keyde Erdoghan osmandyq pasha men súltandardyng róline enip, qazirgi Týrkiyany Osman imperiyasyn jandandyrushy retinde kórsetkisi keletin  siyaqty kórinedi. 

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371