Ákejan Qajygeldin Qazaqstandaghy qazirgi ekonomikalyq daghdarystyng sebepterin talqylap, odan shyghudyng tiyimdi joldaryn úsynady

Qazaqstandyq basqarushy oryndardyng sanasynda elge qajetti zattardyng bәrin: tauarlardy, kapitaldy, janasha oi-pikir, tipti kenesshilerdi de shetelderden әkelu kerek degen úghym talay jyldan beri qalyptasyp qalghan. Sondyqtan eldi jappay sharpy bastaghan daghdarys ta shetelden kelgenine eshkim kýmәndanghan joq. Óitkeni shetelde múnay baghasy birtindep týsse, bizding elde dollar baghasy kýrt ósip ketti. Olardyng damu dengeyi sәl ghana tómendese, bizding el jyldam qúldyray bastady...

Degenmen de, búlaysha óz-ózindi aldaugha bolmaydy. Birinshiden, Qazaqstandaghy daghdarys jergilikti jaghdaydan tuyndaghan jәne ózindik eresheligimen sipattalady. Búl basqa shet memleketterde bolyp jatqan daghdarystargha mýlde úqsamaydy. Ekinshiden, ýkimet basshylary sendirgendey, búl qaytalanyp túratyn ekonomikalyq qúbylys emes, búl – úzaqqa sozylatyn daghdarys. Sondyqtan da odan shyghudyng tiyimdi joldaryn dereu qarastyryp, naqty sheshim qabyldauymyz kerek.

Mәngilik daghdarystyng boluy mýmkin emes, dep preziydent N. Nazarbaev dúrys aitady. Alayda «ol daghdarys óz-ózinen joyylyp ketedi» dep kýtip otyrugha taghy bolmaydy. Shetelder tәjiriybesi kórsetkendey, Argentina men Grekiya elindegi siyaqty daghdarys úzaqqa sozyluy da mýmkin. Grekiyanyng baghyna qaray, ol euroaymaq mýshesi bolghandyqtan, oghan Batys yntymaqtastyq qauymdastyghy kómektesedi. Al bizge qol úshyn beretin eshkim joq, sondyqtan da tek óz kýshimizge ghana senuge tura keledi.

 Teris baghytty poyyz

Dýniyejýzilik jәne qazaqstandyq ekonomikanyng 15 jyl boyghy jan-jaqty qozghalysynyng nәtiyjesinde osynday daghdarys tuyndap otyr. Mәnerlep aitar bolsaq, bizding poyyz dýniyejýzilik kóshten әldeqashan artta qalyp qoyghan, tipti qarama-qarsy baghytta ketip barady dese de bolady.

2000-jyldardaghy dýniyejýzilik trend janaru ýrdisining shapshandyghymen, sheshimdi qúrylymdyq ózgeristermen, joghary tehnologiyaly salalardyng qarqyndy damuymen jәne sәikesinshe qosymsha qún ýlesining jogharylauymen týsindiriledi. Al songhy on-on bes jyldan astam uaqyt aralyghyndaghy jergilikti kórsetkishter retinde qúrylymdyq ózgeristerden bas tartu, ken iygeru men ony óndeu salasyndaghy ózara sәikessizdik jәne shiykizatty shygharu ýshin qoyylatyn mólsherleme alynady. Osy jyldar kóleminde shiykizat baghasy ýnemi joghary boldy. Dese de, dýniyejýzilik naryqtan týsken qarjy ekonomikamyzdy aqyryn-aqyryn ózgertetin siyaqty bolyp kórinip edi. Biraq, ókinishke oray, elimiz ekonomikalyq túrghyda kóterile almay, qúldyraghan ýstine qúldyray týsti.

Al qazirgi etek jayyp otyrghan daghdarys elimizde sonau 90-jyldarda bolyp ótken daghdarystan әldeqayda qauipti. Ol kezde halyqtyng basym kópshiligi júmyssyz qalyp, eriksiz daghdarysqa úshyraghan edi. Alayda naryqtyq ekonomika óz ýstemdigin jýrgizip, daghdarystan aman shyghugha mýmkindik berip qana qoymay, tipti halyqtyng túrmystyq dengeyin týbegeyli ózgertuge de septigin tiygizdi. Júrt jana ómir talabyna birtindep beyimdele týsip, tәuelsiz memleketting bolashaghyna zor senimmen qarady. Sonau 90-jyldardyng orta shenin eske týsireyikshi: elimizde týbegeyli ózgerister oryn alyp, tek keleshekke ghana ýmit artyp, jaqsylyq nyshanyn tek aldaghy ómirden ghana kýtip edik. Onyng ýstine elde kedey-kepshik kóp bolmasa da, derbes ómir sýrip jatqan, ózin-ózi qamtamasyz ete alatyn qanshama túrghyndar boldy...

Qazir halyqtyng psihologiyalyq jaghdayy әjeptәuir ózgergen. Elde sheneunikter men biznesmenderden qúralghan óte bay adamdar toby túraqty týrde qalyptasyp, olardyng kópshiligi ýkimettegi jyly oryndargha әldeqashan jayghasyp alghan. Sóitse de, óte bay adamdar men kedeyshilikte ómir sýrip jatqan adamdardyng sany kýn sanap ósude. Búl, әriyne, elde qylmyskerlikting artyp, ekstremistik toptardyng payda boluyna, sonyng nәtiyjesinde túraqtylyqtyng joyyluyna әkep soqtyratyny sózsiz.

Ásirese belgili bir kәsiby mamandyqpen shúghyldanyp jýrgen jandargha elding ekonomikalyq jaghdayy qatty әser etude, alyp otyrghan ailyq naqty jalaqy men tabys kózi birden jartylay qysqaryp, barlyq salalardy júmyssyzdyq jaylap barady. Olar búrynghy 90-jyldardaghyday kәsipkerlikpen shúghyldanugha bara almaydy, óitkeni ekonomikanyng búl salasy da әbden túmshalanyp, jemqorlyqqa belshesinen batyp otyr: biznes ashu joldary kedergiden kedergige tap bolyp, әsirese nesie alu qol jetimsiz bolyp barady, onyng ýstine qazaqstandyq sot pen zang qazir tek baylargha ghana qyzmet etip, solardyng ghana mýddesin qorghaytyny belgili.

Mine, osynyng bәri ainalyp kelgende, eldegi ekonomikalyq daghdarysty sayasilandyryp otyr. Búl jaghdayda biylik pen halyq bir-birine senim artyp, bir-birine qoldau kórsetip otyr deuge mýlde bolmaydy. Múny әsirese halyqtyng әleumettik jeliler arqyly bildirip otyrghan narazylyghy men kónil-kýiinen angharugha bolady, alayda onda da qoghamdaghy barlyq toptar týgelimen kórsetilmegen. Desek te, respublikamyzda oryn alyp otyrghan qazirgi ekonomikalyq jaghdaygha kónili tolmay, narazylyq bildirip otyrghan adamdar sany biylik partiyasynyng songhy sezine (esep boyynsha jiyrma jetinshi) qatysqan adamdar sanynan myndaghan ese kóp ekeni beseneden belgili.

Eldegi geosayasy túraqtylyq kenetten búzyla bastaghan sәtte әleumettik daghdarys ta tek bizding ónirde ghana emes, býkil dýnie jýzinde tútastay qoghamdy odan beter salghyrttyqqa sala bastady. Algha qaray sheshushi qadam basyp, dýniyejýzilik túraqty damu satysyna kóteriluge Qazaqstannyng mýmkinshiligi bola ma, joq pa?! Elimizding tәuelsizdigi men tútastyghyn saqtap qalu, mine, dәl osy sheshushi naqty qadamgha baylanysty. Búl – memleketimizding býgingi tandaghy eng basty mәselesi, últtyq iydeyasy dese de bolady. Men búl turaly preziydent N. Nazarbaevqa talay ret aitqan bolatynmyn. Áriyne, búl mәsele tez sheshilui ýshin, oghan preziydentting kózqarasy, qoldauy óte qajet. Onyng ýstine Qazaqstannyng osy daghdarystan qalay jәne qanday jaghdayda shyghuy – jaqyn arada N. Nazarbaevtyng qanday sheshim qabyldap, qanday qadam jasauyna tikeley baylanysty. Eger de ol algha qaray nyq qadam jasamay, jartylay ghana tiyimsiz qadam jasasa, onda, sәikesinshe, daghdarystan shyghu joly óte qauipti, әri tәuekeldiligi de óte joghary bolmaq. Onda elimizdi jetildiru men qarqyndy damytu mәselesin sheshudi aldaghy úrpaqtyng enshisine qaldyratyn bolamyz.

 Bolmaytyndy boldyru óneri

Sayasat – mýmkindik óneri degen qaghida әldeqashan ózining kýshin joyghan. Qazirgi zamanda sayasat óneri dep mýmkin emes dýniyege, jaghdaygha óte tyng әdistermen qol jetkizu mýmkindikterin aitady. Eng bastysy, qytaylyq sayasatker Den Syaopin aitqanday, óz әdet-qylyqtarynnyng tútqynyna týsip qalmay, der kezinde qoryqpastan ózgere bilu.

Esh qoryqpastan ekonomikasyna týbegeyli ózgerister engizuding arqasynda Qytay memleketi tamasha jetistikterge jetkenin kórip otyrmyz. Áriyne, búghan shetelderden tikeley kelgen investisiyalardyng da kómegi boldy. Degenmen de, olar ekonomikany týbegeyli ózgertuge sheshim qabyldaghannan keyin ghana qúiylghan bolatyn. Qazir endi Qytay memleketi ózderinde óndirilmeytin tauargha deyin dýniyejýzilik naryqqa shygharyp, alyp industriyaly derjavalarmen bәsekege týsip otyr.

Jalghyz Qytay ghana emes, tipti bizge kórshi ornalasqan kishigirim Qyrghyzstan men Ózbekstan da sheteldik investisiyanyng arqasynda ózderining ekonomikasyn týbegeyli ózgertip, qarqyndy týrde janasha damyp kele jatyr emes pe?! Búl eki memleket te óz ishterindegi óndiris oryndaryn órkendetip, býgingi tanda tipti sonau kenes zamanynda da shygharmaghan tauarlardy, qyzmetting de neshetýrlisin dýniyejýzilik naryqqa shygharyp otyr. Sóitse de olardyng basshylary elderinde eshqanday da ekonomikalyq forum ótkizbey-aq osynday nәtiyjege jetip otyr, olar Davosta da kórinbeydi...

Qytay basshylyghy eshkimge de tәueldi emes, әri kez kelgen joghary maqtaugha túrarlyq, dese de olar Halyqaralyq valuta qorynyng kenesine, kómegine ýnemi jýginip otyrady jәne syrttan eshqanday da ekspertterdi aldyrtyp, bizdegi «Qazaqstan-2030» siyaqty arnayy baghdarlamalardy oilap tabugha eshqanday da qolqa salmaydy.

Al bizdegi «Qazaqstan-2030» baghdarlamasynyng birinshi bólimin energetika naryghynda týsinigi bar amerikandyq mamandar jazghany belgili. Olar, әriyne, óz isining mamandary, alayda olardyng kózdegen maqsattary – múnay, gaz jәne qúbyr tartu mәseleleri... Obaly ne kerek, olar elimizdegi energetika naryghynyng bolashaghyn jarqyn etip mehanikalyq týrde jobalap berdi. Al baghdarlamanyng ekinshi bólimi – preziydent әkimshiliginde otyrghan bilgishsymaqtardyng qiyal-ghajayyp enbekterining jemisi. Olar baghdarlamany izgi tilekter men aldaghy kýngi tamasha jetistiktermen toltyryp tastaghan.

Qazirgi jetip otyrghan jetistikterden góri, aldaghy kýni ne bolatyny turaly bilu – preziydentke óte qyzyq ekenin bizding ýkimet әbden týsinip alghan. Sondyqtan da elimizge jan-jaqtan jalghan ekonomikalyq mәtinderding neshetýrlisi sau ete týsti. Onyng bәri qasiyetti kitap siyaqty ministrlerding ýstelinen mәrtebeli oryn aldy. Mening onday jazbalargha syny kózqaraspen qaraytynymdy preziydent Nazarbaev jaqsy biledi. Alayda búghan qarap, bizge eshqanday da baghdarlama qajet emes eken dep oilap qalmanyzdar. Kerisinshe, mening oiymsha, dәl qazir Qazaqstangha eng basty eki baghdarlama qabyldau kerek: «Túraqtylyq baghdarlamasy» jәne «Qarqyndy damu turaly baghdarlama».

Gaz ben tormoz

Búl ekeui de bizge óte qajet. Qazirgi daghdarys jaghdayynda aldymen elding shekarasy men budjetin, әleumettik mindettemelerdi qarjylandyrudy qamtamasyz etu joldaryn bir izge keltirip alu kerek. Sonymen qatar mәnin joyyp alghan әleumettik baghdarlamalardan bas tartyp, ekonomikany janartu jәne ishki qúrylymdy damytu mehanizmderin dereu iske qosu kerek.

Ishki maghynasy jaghynan bir-birine qarama-qayshy osy eki maqsatqa qol jetkizu joldaryn basqaru organdarynyng tek birine ghana tapsyrugha bolmaydy. Óitkeni oghan jetu jolynda sheneunikter bir-birimen bәsekege týsip, әrqaysy óz qalauynsha birde damu jolyna, birde túraqtylyq jolyna qaray yghysyp ketui mýmkin. Sol sebepti de onday jauapty isti ekijýzdi oryndaushylargha senip tapsyru óte qauipti. Búl jolda olar mәseleni sheshuge arnalghan arnayy talaptardan, zandylyqtardan aspauy kerek.

Sondyqtan da daghdarystan sәtti shyghu, әri janaru jolynda qazaqstandyq ekonomikany basqaru ýshin de eki organ qajet. Onyng biri – dәstýrli basqaru organy, yaghny ýkimet. Áriyne, ol qazirgi qúramda emes, kerisinshe, tәjiriybeli mamandarmen, basshylarmen, belgili bir ómirlik ústanymy men óz oiy bar iskerlermen tolyqtyrylghan ýkimet qajet. Ekinshisi – Qazaqstan preziydenti janynan qúrylghan, Konstitusiyanyng zandylyqtaryna sýienetin jәne ekonomikany janartu jolyn múqiyat qadaghalaytyn organ qajet.

Ýkimetting birinshi mindeti naqty aiqyndalghan boluy kerek: aldymen aqsha ainalymyn retke keltirip, budjet mәselesinde tәrtip ornatu. Ekinshiden, memlekettik shyghyndardy mýmkindiginshe qysqartyp, qajet emes, artyq shyghyndardan bas tartu kerek. Al bizding ýkimet aqsha tabudan góri, ony qaryzgha aludyng onay jolyna ýirenip alghan. Biraq qaryzgha bireudikin alghanmen, ony ózindikimen qaytarasyng dep halyq bekerge aitpaydy ghoy.

Ortasha otbasynda qarjylyq tapshylyq kezinde balalary jana velosiyped satyp alyp ber dep súramaydy nemese jazghy uaqytta Týrkiyanyng tamasha demalystaryna emes, kerisinshe, auylgha barady. Sol siyaqty bizding biylikke de myna tapshylyq zamanda talay milliondardy soryp jatqan «EHRO-2017» kórmesinen bas tartu kerek. Áli kesh emes. Nemese ony jeke menshikke shartty baghagha ótkizu kerek, mysaly, Bolat Ótemúratovtyng biznes-tobyna. Tek qúrylys alandarynyng barlyghyn salyp bitirip, kórmeni baghdarlama boyynsha sәtti ótkizu turaly onyng aldyna shart qong kerek. Al memleket óz kezeginde kórmeden týsken paydagha kóz salmaugha, tipti ony salyq saludan bosatugha da sóz berui tiyis. «EHRO-2017» kórmesi bitkennen keyin, ondaghy mýliktermen ne istegisi kelse, B. Ótemúratovtyng óz erki. Ol shyghyngha úshyraydy dep, әriyne, oilamaymyn.

Memleket múnday jaghdaygha eriksiz tap bolyp otyrghany sózsiz. Alayda búl preziydent manayyndaghy bay atqaminerlerge bir sәt qayyrymdylyq kórsetuge, ózining patriottyq sezimin bildiruge, әri kәsipkerlik talantynyng qanshalyqty joghary ekendigin baghalaugha mýmkindik beredi. Onyng ýstine búl biylik basynda otyrghan sheneunikterge sabaq bolar edi: olar qyruar shyghyndy talap etetin jobalardy úsynghansha, bir mezgil elding ekonomikasyn dúrys jolmen damytu sharalaryna kónil bóler me edi?!

Tayauda preziydent Nazarbaev bizding Modernizasiya turaly komissiya qúru turaly úsynysymyzdy qabyl alghan synayly boldy. Kezekti preziydent saylauy qarsanynda ózi osy jayly habarlaghan bolatyn. Ol habarlamasynda elbasy modernizasiya baghdarlamasyn úsynyp, ony iske asyrudy baqylau turaly komissiya qúratynyn aitty. Alayda ol búl úsynysty ózining ýirenshikti әdisimen bayaghy Ministrler kabiynetine úsynsa da, ókinishke oray, altyn uaqyt zaya ketip, ol jaqta talay baghdarlama qúmgha singen suday joghalyp jatqany belgili.

 Jeke túlgha roli men tarih roli

Eldi industrializasiyalau, janasha damytu turaly pikirler 2000-jyldardyng basynan bastap aitylyp keledi. Alayda aitylghan sóz sol kýiinde qalyp, eshnәrse iske asyrylmady. Endi, mine, sonyng kesirinen tyghyryqqa tirelip, sheginerge amal tappay otyrmyz. Endigi súraq: N. Nazarbaev elding ekonomikasyn HHI ghasyrdyng talaptaryna say etip janarta ala ma, әlde ony sol kýizelgen kýiinde bolashaq úrpaqtyng enshisine qaldyra ma? Búl, әriyne, tarihy múragerlik mәselesi.

Al mening qalauymsha, osy ekeuining alghashqysy oryndalsa deymin: Nazarbaev ózining biyliktegi bar kýsh-jigerin elding ekonomikasy men sayasy ómirin týbegeyli ózgertuge júmsasa eken. Ol ýshin elbasy el ekonomikasyn modernizasiyalau jónindegi komissiyany basqarudy óz qolyna alyp, ony preziydent qaramaghyndaghy basshylyq organ etui tiyis. Al endi onyng zandylyqtargha qarama-qayshy tústary asa manyzdy emes: bizdegi zandylyqtar talay ret ózgertilip jazyldy emes pe, ony taghy bir ret ózgerte salu qiyn emes. Eng manyzdysy – elding qauipsizdigi men azamattarymyzdyng amandyghyn qamtamasyz etu jolynda maqsatymyz ben mýddemiz birigip, bir jerden shyqsa boldy.

Sol sebepti de aldaghy parlament saylauyn osy mәselelerdi iske asyru ýshin paydalanyp, janadan saylanghan deputattardyng jana reformalar jasau ýshin óte qajet ekenin aiqyndau kerek. Modernizasiyalau jónindegi komissiya ózining zandylyqtary turaly aktisi men aldaghy is-sharalary turaly baghdarlamalaryn mәjilisting jana qúramyna talqylaugha úsynuy tiyis. Al mәjilismender óz kezeginde kәsipkerlerge kedergi jasap, elde sybaylas jemqorlyqtyng jandanuyna sebepker bolyp otyrghan búrynghy zandylyqtardyng kýshin jongy tiyis. Onyng ýstine kәsipkerlerding biznesin poliyseyler men prokurorlardyng ozbyrlyghynan saqtap, óz menshikterin zandy týrde qorghaudy qamtamasyz etu kerek. Dәl sol zandylyqtardy qabyldaugha atsalysyp, sol ýshin dauys bergen azamattardyng qazirgi kónil-kýileri qanday eken?!

Mine, osy mәselelerdi sheshu jolynda N. Nazarbaevqa kýsh-jiger auaday qajet. Sonau 90-jyldary ol eshqanday ózgeristerden qoryqpay, ózining joghary abyroy-bedelimen jәne qolyndaghy biyligimen bar qiynshylyqqa tótep bere bildi. Ózi de әrtýrli tәuekelderge bardy jәne basqalargha da oqys qimyldap, naqty sheshim qabyldaugha kenes berdi. Sonyng saldarynan qazaqstandyq reformalar sәtti ótip, ekonomika salasynda TMD elderining aldyna shyqtyq.

Kenes dәuirinen qalghan josparly ekonomika әdisinen arylu ýshin N. Nazarbaevqa 25 jyl qajet boldy. Qazirgi naryq erkindigi әdisin tandap alu jolynda ol qatelesken joq. Endi ol enjar qalghan shiykizat ekonomikasynan bas tartyp, kýnnen-kýnge damyp kele jatqan tehnologiyalardyng kóshinde qalmay, onyng neshetýrli mýmkindikterin óz qajetine jarata bilui kerek.

 Apattyq jaghdaydaghy jekeshelendiruge  qarsylyq

Qazaqstandyq «jogharydan tómen qaray janartu» әdisining eng basty sharty – últtyq kompaniyalar qúramyndaghy memleket ýlesin jekeshelendiru baghdarlamasynan bas tartu bolyp sanaluy qajet. Áriyne, búl jayynda mening aitqanym kýtpegen úsynys boluy mýmkin, biraq ta eldegi qazirgi qiyn jaghdayda dәl osy jekeshelendiruding týkke de qajeti joq dep oilaymyn. Dey túrghanmen, preziydent pen ýkimet jekeshelendiru turaly әldeqashan jariyalap, investorlargha tiyisti habarlama jiberip te ýlgerdi. Endi sol ótinish-habarlamalardy keyin qaytaryp, onyng sebep-saldaryn anyqtap týsindiru kerek.

Birinshiden, qazirgi jekeshelendiru ýrdisi elge eshqanday da payda әkelmeydi: sheteldik bayypty investorlar belshesinen lastanghan bizding bizneske bas súqpaydy. Al qazaqstandyq zang jýiesi sheteldik kapitaldardyng qauipsizdigine eshqashan da kepildik bergen emes jәne bere almaydy. Tipti salyq salu jәne baqylaushy organdardyn, joghary jaqtaghy «kókelerinin» esepsiz ozbyrlyghynan saqtaymyz dep te kepildik bere almaydy.

Búl jekeshelendiru ýrdisine sheteldik iri investorlardyng ornyna dýnie jýzining týkpir-týkpirinen qay-qaydaghy aldamshy aramzalar aghylyp, ýkimetke bolashaqta «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn zaman» tudyramyz degendey uәdelerin ýiip-tógip berip jatyr. Shyn mәnisinde olardyng barlyghynyng maqsaty bir – shamalary kelgenshe bizding alpauyt ónerkәsip oryndaryn, jer asty baylyghymyzdy tonau. Qazaqstan ózining tәuelsizdigin jariyalaghannan beri elde múnday alayaq investorlardyng qanshamasy boldy desenizshi! Áriyne, onyng bәrin ýkimet der kezinde quyp otyrdy. Endigi mindet – elding asyl qazynasy, jer asty tabighy baylyqtarymyz keleshekte de ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketpeytindey etip saqtay bilu.

Al endi osynau «danghaza jekeshelendirudi» toqtatu ýshin qarapayym ghana esep jýrgizu kerek. Mәselen, memlekettik kompaniyalar jalpy halyq iygiligi ýshin әli de bolsa júmys jýrgize alady ghoy. Sóz joq, elge tabys kózi qajet-aq, eldi adal jolmen tiyimdi týrde basqaru arqyly ghana oghan qol jetkize alamyz. Oligarhtar men sybaylas jemqorlar jaylap alghan qazirgi ekonomika jaghdayynda kómek beredi-au degen senimmen naryqqa qol sozugha bolmaydy. Jemqorlardyng kómek qolynan góri, «naryq qoly» qysqalau keledi.

Medisina tilimen aitqanda, qazaqstandyq qazirgi ekonomika jýiesine jedel týrde hirurgiyalyq ota da qajet, qarqyndy terapiya da qajet. Búl tek ekonomikany ayaghynan túrghyzu ýshin ghana. Odan әri dýniyejýzilik naryq kóshinen qalmay, óz betinshe jýrip ketui ýshin әli talay-talay kómek qajet.

Modernizasiya baghdarlamasy әzirge jýrip túrghan shaqta memleketting últtyq kompaniyalardaghy barlyq aktivterin, onyng ýlesin Últtyq jinaqtyq zeynetaqy qoryna audaru kerek. Talay jyldar boyy әrtýrli vedomstvolardyng qarauyna ótkizip, keyinnen «Samúryq-Qazynanyn» enshisine ótken orasan zor menshik mәn-maghynasy joq halyqaralyq jobalardy qarjylandyru men sheneunikterdi asyrau ýshin emes, endi halyqtyng iygiligi ýshin qyzmet etui tiyis. Eger de sheteldik investorlar ózderining tikeley mindetterin oryndaudan bas tartqan bolsa, Qazaqstan tipti olardyng aldyna qoyghan sharttaryn ózgertuge deyin baruy da mýmkin.

Ádildikti ornatu (qaytaru)

Qazaqstanda óndiriletin barlyq paydaly qazbalar shyn mәninde halyqqa tiyesili ekeni belgili. Eldegi zeynetaqy qory men әrtýrli әleumettik jýieler dәl osy paydaly qazbalar esesinen toltyrylu kerek bolatyn. Tipti 90-jyldardyng ayaghynda qabyldanghan zeynetaqy reformasynda da solay jobalanghan edi. Tabighy baylyqtan týsken tabys Últtyq zeynetaqy qoryna jinalyp, respublika azamattary jinaqtarynyng negizin qalaushy bas institut retinde sanalyp, elding qarjylyq jýiesin qamtamasyz etui tiyis bolatyn.

Ókinishke oray, eger de 2000-jyldardyng basynda múnaygha degen súranys órship, jogharyda atalghan halyqtyq jobadan ýkimet jasyryn týrde bas tartpaghanda, tól tengemiz qazirgidey kenetten qúldyramas edi. Sodan beri jýzdegen milliard dollar qarjy Qazaqstannyng ekonomikasyna qúiylyp, elge talay payda keltiretin edi, әri halyqqa tiyesili zeynetaqy men әleumettik tólemder de layyqty týrde tólenip túratyn edi.

Jinaqtyq zeynetaqy qory orasan zor últtyq investorgha ainalyp, auyl sharuashylyghy men ónerkәsip oryndaryn modernizasiyalau baghdarlamalaryn qarjylandyruy tiyis. Janadan ashylghan kәsiporyndardyng sharuashylyq qyzmetinen týsken tabys halyqqa tólenetin zeynetaqy men әrtýrli әleumettik tólemderding negizgi kózine ainaluy kerek. Keleshekte emes, әriyne, kerisinshe, qazirgi zeynetkerler men júmysqa jaramsyz әleumettik toptargha tólenui tiyis.

AQSh pen Europa, arab elderining múnayly monarhiyalarynda, sonday-aq Aziyadaghy demokratiyalyq memleketterding jinaqtyq zeynetaqy qorlary osylay júmys isteydi. Qazaqstanda da solay bolu kerek. Sol sebepti modernizasiya jónindegi komissiya osy әdisti jýzege asyruy tiyis. Óitkeni ishki qarjylyq jýieni bir izge keltirmeyinshe, el ekonomikasyn janartu mýmkin emes. Sondyqtan da Últtyq qor men Jinaqtyq zeynetaqy qoryn biriktiru (integrasiyalau) – osy baghyttaghy alghashqy qadam bolmaq. Qazaqstan azamattary tek sonda ghana óz tughan elining tabighy baylyghynyng naghyz iyesi atana alady.

Kelisimge mәjbýrleu

Qazaqstan ekonomikasyn modernizasiyalaudyng ekinshi bir quatty negizi – shetelderge shygharylghan kapitaldy elge qaytaru. Búl jerde әngime orasan zor soma jayly, atap aitqanda, 9 mlrd AQSh dollary turaly bolyp otyr. Ol jóninde juyrda qarjy ministrining ózi jariya etken bolatyn. Ministrding kimdi býrkemelep otyrghany belgisiz, alayda sheteldik qúziretti úiymdardyng esebi boyynsha, 2004 jyldan 2013 jylgha deyin Qazaqstannan 137,9 mlrd AQSh dollary shetelge shygharylghan. Ortasha eseppen jylyna 13,7 mlrd dollar. Al 2004 jylgha deyingi syrtqa shygharylghan qarjyny osyghan qosatyn bolsaq, onda 200 mlrd dollardan astam soma syrtqa shygharyldy dep esepteuge bolady.

Biz әriptestermen birge búl kapitaldyng Qazaqstannan qay jaqqa jәne qansha shygharylghany jayly tarihty tolyq zerttep, ony endi qaydan izdeu kerektigine deyin bilemiz. Bizge onyng bәri belgili ekendigi jayly ol kapitaldardyng iyeleri de biledi, әri ony izdep, elge qaytaru jolynda biz halyqaralyq zandylyqtardyng bәrin qoldana alatynymyzdy da jaqsy týsinemiz.

Sóitse de, talay jyldargha sozylatyn búl aitys-tartyspen, «qarjylyq talaspen» eshkim de ainalysqysy kelmeydi. Sondyqtan da búl halyqaralyq aiqay-shudyng aldyn alu ýshin, preziydent N. Nazarbaev sol kapitaldyng iyelerimen, memleketpen jәne halyqpen ýsheuara kelisim ornatuy kerek. Sóitip, kapital iyeleri shetelge zansyz shygharylghan qarjyny osy kelisim negizinde eldegi modernizasiyalau jónindegi komissiyanyng arnayy esepshotyna audara alady. Olar ol somadan naqty anyqtalghan payyzda aiyppúl tóleydi de, qalghan qarjy ózderining menshigine qalady. Keyinnen ol qarjyny Qazaqstan ekonomikasyn janartu turaly jobalargha investisiya retinde belgili bir merzimge sala alady.

Al biz óz kezegimizde sol investisiyalardyng payda әkeletinine jәne olardyng qauipsizdigine kepildik beretin arnayy ýrdisti oilap taptyq. Ol ýrdis memleketting sheteldik investorlargha beretin kepildikterine úqsas. Esesine kapital iyeleri jazalau sharalarynan arylady da, aldaghy uaqytta qanday biylik bolsa da, olardyng múragerlerine dýniye-mýlkin zandastyruy turaly eshkim eshqanday shart qoymaytyn bolady degen jalpyhalyqtyq kepildik beriledi. Búl kelisim tek shetelge kapital shygharghan sheneunikterge ghana emes, sonymen qatar preziydentting manayyndaghy baylyqqa kenelip otyrghan jandayshaptary ýshin de asa manyzdy. Al olar әzirge óz elimizdegi qauipsizdikti qanaghat tútyp jýr. Alayda ertengi kýni biylik auysa qalsa, búl baylyqtyng bәri memleketten úrlanghan bolyp eseptelip, talan-tarajgha týsui yqtimal ekendigine eshkim sene bermeydi. Ásirese kapital iyelerining múragerleri senimdilik tanyta almaydy.

Kelisimning taghy bir tiyimdi jaghy – qazaqstandyq ekonomikanyng ashyq jәne taza boluy. Eshkim de óz baylyghyn júrt kózinen tasada ústamaydy, әri basy artyq dýniyesin basqa bireuding atyna jazdyryp әlekke týspeydi. Múnday әdister kapital iyelerine aty-jónin kórsetpey, býrkenshik atpen jýruge mýmkindik bermeydi. Onyng ýstine kóp uaqyt pen qarjyny jәne advokattar men bitimgerlerge tәueldi boludy talap etedi.

Talay jyldar boyy jinaghan qarjysyn shetelderge shygharu tipti diktatorlar siyaqty «iri jemqorlardyn» da qolynan kelmegen. Mәselen, Kaddafy men Markostyng balalaryna әkelerining múrasy búiyrmady. Olardyng Shveysariya bankterine salghan aqshalary Niygeriya men Peruding budjetterine qaytyp keldi. Eger de joghary ókiletti sheneunikterding esepshottaryn ashugha saualdar dúrys joldar arqyly talap etilip, qújattary dúrys bolsa, onda birde-bir memleket ol talaptan bas tarta almaydy.

Múnday shyndyqqa biz Rahat Áliyevting jan-jaqtaghy esepshottaryn izdeu-tekseru barysynda kóz jetkizdik. Sondyqtan da qazaqstandyq oligarhtar men jemqorlargha aitatynymyz: sizderding sheteldegi kapitaldarynyzgha tek bir-aq memleket qana kepildik bere alady, ol – Qazaqstan. Sol sebepti de biylikpen kelisim-shartqa otyryp, qajetti aiyppúldy der kezinde tólep, óz elimizding ekonomikasyn kórkeytuge ýles qosynyzdar!

Biz úsynyp otyrghan qoghamdyq kelisimde bizdegi bay-oligarhtardyng da jaghdayy qarastyrylghan. Ondaghy keltirilgen sharttar alda talay jyl boyy óz kýshin joymay, qala bereri sózsiz. Tipti keleshekte sayasy ataqqúmarlar qansha jerden qolqa salsa da, shart eshbir ózgerissiz qala beredi. Qoghamdyq kelisimning kóp bólimi elde әdilettilik ornatyp, búrynghy týsken tabystardan halyqqa tiyesili ýlesin qaytaryp beru mәselesine arnalghan. Kelisimning sharttary halyqqa óte týsinikti tilmen jazylghan, sondyqtan da halyq onymen birden kelisui tiyis.

Múnday ýrdisti jýrgizu tek biylik pen parlamentting ghana júmysy emes, búghan preziydent N. Nazarbaev ta atsalysuy kerek. Ol dýnie jýzi elderining aldyndaghy ózining abyroy-bedelin, el basqarushylyq tәjiriybesin paydalanyp, osy qoghamdyq kelisimdi Ispaniyadaghy «Pakt Monkloa» kelisimi siyaqty dәrejege kóterui tiyis. «Pakt Monkloa» kelisimi ispaniyalyq barlyq sayasy kýshterding arasynda elding diktaturadan demokratiyagha beybit jolmen ótui ýshin qabyldanghan bolatyn. Sonyng arqasynda Ispaniya azamat soghysy qaupinen qútyldy. Biz de sol jolmen jýrip, mýmkindigimizshe elde azamat soghysy men qarjylyq dau-damaydy boldyrmaugha tyrysuymyz kerek.

Sheteldik investisiyalar

Qazaqstan preziydenti janynan qúrylyp, júmys isteytin ekonomikany modernizasiyalau jónindegi komissiya elge qazirgiden góri orasan zor investisiya tarta alady. Eldegi shiykizat kózi investorlardy búrynghyday qyzyqtyrmaydy, al úzaq uaqyt boyy payda әkeletin joghary tehnologiyalyq jobalar bizding elde júmys istemeydi. Jana tehnologiya retinde úsynylghan atyshuly kóptegen konferensiyalar bar-joghy investorlardyng kýlkisin ghana keltirdi.

Batys elderinde qanshama jana tehnologiyalyq jobalar bar, olardy endi tek jýzege asyru kerek. Al ol tehnologiyalar qay elde jýzege asatyny – investorlargha úsynylatyn sharttaryna jәne jaghdaygha ghana baylanysty: mýmkin, Ontýstik Koreyada nemese Ontýstik Qazaqstanda. Áriyne, Qazaqstanda da ózindik erekshelikter bar, biraq ol azdyq etedi. Investorlardy qyzyqtyru ýshin qosymsha mýmkindikter tek infraqúrylymdy jaqsartyp, memlekettik әkimshilik jýiesining sapasyn jәne qazaqstandyq kadrlardyng bilim dengeyin arttyrghan jaghdayda ghana jýzege asuy mýmkin. Al eldi týbegeyli janartu jolynda jana ózgerister engizu ýshin Qazaqstan «benefisiar» bola ala ma, joq pa – ol osy mәselelerdi qalay sheshetinine baylanysty.

Dýniyejýzilik naryqta shiykizat qory ghana emes, sonday-aq investisiyalyq kapitaldar qory da artylyp qaldy. Oghan mysal retinde amerikandyq S&P500 indeksindegi kompaniyalardy keltiruge bolady. Búl 500 kompaniyanyng esepshottarynda 2,4 trln dollardyng jobalary óz kezegin kýtip jatyr. Men batystyq ekonomister jәne biznesmendermen jýrgizgen kelissózder nәtiyjesinde bayqaghanym: eldegi jana industriyalyq jobalargha jyl sayyn 10–12 mlrd dollar kelip, Qazaqstannyng industriyalyq damuyn qarjylandyryp otyr.

Sheneunikti jetildiru

Modernizasiya jónindegi komissiyany basqaru qanshalyqty qiyn bolatynyn preziydent Nazarbaev sezip otyr. Óitkeni oghan tek intellektualdy týrde damyghan adamdar toby ghana emes, barlyq qúrylymdardyng basshylary da qarsy shyghuy mýmkin. Al ol sheneunikter talay jyl boyy biylikte jyly orynda otyryp, ózderi de talay úrlyq-qarlyq jasaghanyn jәne basqagha da úrlyq jasaugha sebepker bolghanyn Nazarbaev kórmey-bilmey otyrghan joq. Áriyne, biledi. Tipti olardyng keskin-kelbetinen de shetinen jemqorlar ekenin, qylyqtary adamgershilikke jat, úyatty, zandy ayaqqa basyp, tek ózderining qara bastarynyng qamyn ghana oilaytyn adamdar ekeni bilinip-aq túr...

Osynday minezdemeden keyin, әriyne, sonday adamdarmen memlekettik manyzdy mәselelerdi sheshuge bola ma degen súraq ózdiginen tuyndaydy. Al men bolady dep jauap berer edim. Kezinde aviakonstruktorlardyng birine Stalin aitqanday, «basqa ministrler joq, osylardyng ózin basqasha júmys isteuge mәjbýrleu kerek». Sheneunik degen – aitqanyndy isteytin adam ghoy. Eng bastysy – dúrys tapsyrma berip, sonyng dúrys oryndaluyn qatang týrde qadaghalau kerek.

Eske alatyn bolsaq, Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin Batys Germaniyada demokratiyalyq memleketting basshylyghyna kezinde Gitlerge qyzmet etken búrynghy shovinister keldi. Al Qytayda Den Syaopinning túsynda jana ekonomikany kommunist-sheneunikter jýzege asyrdy emes pe? Qalay desek te, bizding sheneunikterding olardan qay jeri kem?

Eger de tezirek dәiekti týrde qimyldaytyn bolsaq, onda janasha ózgerister sheneunikterding jana tobyn tudyratynyna men kәmil senemin. Jemqorlyq degen – jýre-jýre júqtyratyn kәdimgi dert siyaqty. Ol úrpaqtan-úrpaqqa berilmeydi, kerisinshe, dúrys ómir sýrmegendikten payda bolady. Elde talay jyl boyy aqyldy, adal basshylar emes, kerisinshe, alayaq jәne qu adamdar basqaratyn jýie qalyptasyp qaldy. Endi osydan keyin eger de elge jana ózgerister engizetin bolsaq, onda sheneunikterding qylyqtary da ózgermeydi deysiz be?! Olar bizge әli talay-talay tamasha úsynystar jasaytynyna men senimdimin. Osy jóninde Den Syaopinning aitqany bar: «Mysyq qanday týsti bolghany manyzdy emes, eng bastysy – ol tyshqan aulasa boldy».

Kәsipkerler erkindigi

Tayauda Qazaqstanda taghy da bir mereke kýni belgilendi – Alghys aitu kýni. Sol kýni kimge alghys aitylghany esimde joq, degenmen de, alghysty shyn mәnisinde eldegi kәsipkerlerge – shaghyn jәne orta biznes ókilderine aitu kerek. Óitkeni olar eshqanday da qiyndyqqa, eshqanday da daghdarysqa qaramastan, budjetten aqsha súramastan, kýndelikti qarjylyq qauip-qaterge tóze bilip, ózderining biznesin jýrgizip keledi. Ertengi kýni eldi janartu kezinde naghyz auyrtpalyq dәl solargha týseri anyq.

Qazirgi zamanghy tehnologiyalargha say óndiris oryndaryn ashu ómirge jana biznes kózderin, sәikesinshe, jana júmys oryndaryn ashugha da mýmkindik berip, әleumettik ortany jandandyra týsedi. Sonyng nәtiyjesinde joghary tehnologiyalar ómirge kelse, júmys oryndary azayady degen maqúrym úghym kelmeske ketedi. Áytpese Japoniyany bayaghyda-aq júmyssyzdyq jaulap alar edi.

Modernizasiyalau baghdarlamasynda iri-iri kәsiporyndargha investisiya jasau mәselelerimen qatar, óz kәsibin janadan bastap kele jatqan jas kәsipkerlerge kómek kórsetu mәselesi de qarastyrylghan. Osyghan baylanysty shaghyn jәne orta biznesti qorghau, olargha jenildikter beru jәne jeke investisiyalardyng ornyn tez arada toltyru turaly zandylyqtar mәjilis talqylauyna úsynylady.

Bizding biznesmenderding oiynsha, olardyng jana óndiris oryndaryn iske qosu ýshin ketken shyghyndarynyng ornyn memleket toltyruy tiyis. Búl dúrys. Tipti qarjymen qaytarmasa da, mysaly, janadan ashylghan óndiris oryndary әbden ayaqqa túrghansha, memleket olardy salyq salu búghauynan bosatuy tiyis. Nemese olar alghashqy tabystaryna qol jetkizgenshe, olardyng salyqtaryna jenildikter berui tiyis.

Alayda әzirge týrmeler men tergeu izolyatorynda kóptegen kәsipkerler azap tartyp, qasiret shegip jatqanda, múnday iygi bastamalar týkke túrghysyz bolyp sanalady, odan eshqanday da nәtiyje shyqpaydy. Sondyqtan da Modernizasiyalau jónindegi komissiyanyng eng birinshiden sheshetin mәselesi – «sharuashylyq qylmysy ýshin» temir torda qamauda jatqan azamattargha raqymshylyq jasalyp, olardy qapastan qútqaru kerek. Óitkeni olardyng bәri – «jasaghan qylmystaryna qaramastan», kezinde memlekettik-oligarhiyalyq jýiening qyspaghyna týsip, sonyng qúrbanyna ainalghandar. Qanday sot olargha ýkim shygharyp, kimderding qabyldaghan zandylyqtary boyynsha sottalghanyn eshqashan úmytpau kerek.

Prokuratura men polisiya, әsirese qarjy polisiyasy әldeqashan sheneunikterding qolshoqparyna ainalghan, sol arqyly olar eldegi shaghyn jәne orta biznes ókilderine baqylau jasap, olardyng tabystaryna kóz sýzip otyr. Sondyqtan da aldaghy uaqytta qúqyq qorghau organdaryna qanday da bir zandylyqtardy qabyldaugha tyiym salu kerek. Dәlirek aitqanda, Qazaqstan poliyseyli memleketke ainalmauy kerek.

Negizi, «sheteldik» kapitaldargha raqymshylyq jasalyp jatqanda, óz ishimizdegi qarapayym kәsipkerlerge raqymshylyq jasau degen ne tәiiri?! Al ýkimetting jyly oryndaryna otyryp alghan sheneunikterding baylyghynyng qasynda qaydaghy bir kishigirim kәsipkerding der kezinde salyghyn tólemeui degen tipti ýlken múhiytqa tamshy tamyzghanmen birdey emes pe?! Sonda salyq tólemeytin bireuler ministrding taghynda shalqiyp otyrsa, endi bireuleri týrmening suyq sәkisinde otyrghany – әdildik pe?!

Reformalardyng adamy ólshemi

Biz әriptesterimizben birge Qazaqstan ekonomikasyn janartu jónindegi baghdarlamany talqylaghan kezde «qazaq halqy osy baghdarlamany qabylday ma, joq pa?» degen súraq mindetti týrde ózdiginen tuyndap otyrady. Áriyne, «strategiya-20, 30, 50», «klaster» degen danagóilik baghdarlamalardan keyin, dýniyejýzilik aldynghy qatarly jiyrma-otyz elding sanatyna «kirgennen» keyin, onyng ýstine elimizdi birde barys, birde býrkit dep sharyqtatyp qoyghan baghdarlamalardan keyin búl halyq birdenege sene me?

Mening jauabym bireu-aq: azamattardyng senimsizdik tanytugha qúqyghy bar, al biylik óz tarapynan sol senimsizdik búltyn seyiltip, ózderining josparlarynyng naqty nәtiyjesin kórsetui tiyis. Ol ýshin kez kelgen baghdarlamany on jylgha sozbay, ainaldyrghan jarty jyldyng ishinde onyng nәtiyjesin kórsetui kerek. Al komissiya әrbir alty ay sayyn ózining júmysyna esep berip otyruy tiyis. Sonda aldaghy janartu baghdarlamasyn «Qazaqstan-2016» dep ataugha bolady. Al keler jylghy jospar – «Qazaqstan-2017» bolsyn. Solay-solay kete beredi. Sonda ghana Modernizasiyalau jónindegi komissiyanyng júmysyn halyq ózi-aq baqylap otyrady.

Sóitip az uaqyttyng ishinde kóptegen jetistikterge jetuge bolady. Mysaly, salyq tólemderi men jiyndardyng kólemin qayta qaraugha bolady. Kәsiporyndardyng tabys kózine salynatyn salyghyn tómendetip, al kompensasiya kólemi ýshin qarjyny shiykizatty shetelge shygharyp, ony óz elimizde óndiruding joldaryn taba almay otyrghan kompaniyalardan alu kerek. Al agrarlyq sektorda tabys kózine salynatyn salyqta әr aimaqtardaghy aua rayynyng jaghdayyna baylanysty aiyrmashylyqtar boluy mýmkin.

Modernizasiyalau baghdarlamasynyng birneshe bólimderi elde bir, eki qabatty túrghyn ýiler qúrylysyna arnalghan, óitkeni tek osylay ghana túrghyn ýy mәselesin sheshuge bolady, әri búl bastama halyqty jaqsy ómir sýruge yntalandyrady. Preziydent N. Nazarbaev búl turaly jaqynda ózi jariya etti. Alayda elding ekonomikasyn janartpayynsha, búl baghdarlama da ózdiginen eshqanday nәtiyje bermesi anyq. Sondyqtan da aldaghy jyldarda әr adam basyna 30 sharshy metr bolatynday etip (BÚÚ-nyng sheshimderine sәikes), halyqty tolyqtay túrghyn ýimen qamtamasyz etu – Qazaqstannyng basty mindetterining biri. Búl jerde әngime barlyq kommunaldyq jýielermen tolyq qamtylghan, qazirgi zaman súranystaryna say pәterler jayly bolyp otyr.

Ókinishke oray, budjette búghan arnalghan qarajat joq. Tek qana ekonomikany janartudan týsetin tabystargha ortasha eseppen ipoteka alugha bolady. Sol sebepti de aimaqtarda qúrylys materialdaryn óndiretin jeke menshik kәsiporyndar, sonday-aq jalgha alynghan qúrylys tehnikasyna qyzmet kórsetu kompaniyalaryn ashu josparlanyp otyr.

Eldegi infraqúrylymdar men transportqa qúiylghan investisiyalar, qúrylys alandary ýshin tegin beriletin jer, qol jetimdi nesie alu – osynyng bәri talay jyldar boyy sheshimin tappay kele jatqan túrghyn ýy mәselesin sheshuge septigin tiygizedi. Ásirese ýlken ómirge endi ghana ayaq basqan jas mamandar men jas otbasylaryna kómektesedi. Meyli, búl qarapayym ghana salynghan ýy bolsa da, esesine onyng ishi baqytty jandardyng kýlkisine toly boluy kerek. Al Astanadaghy patsha sarayy sekildi salynghan zәulim ýilerding syrty әdemi bolghanymen, ishi kýnireyip, eshqanday da jylylyq belgisi sezilmeydi, әri baghasy da tym qymbat. Sondyqtan da syrttan keletin sheteldik qonaqtar tanqalatynday ýilerdi saludy toqtatyp, halyqty, jalpy alghanda, memleketti de óz qarajatyna ómir sýruge daghdylandyru kerek.

Modernizasiya baghdarlamasynyng ýkimetting basqa baghdarlamalarynan eng basty aiyrmashylyghy – onyng damu maqsattarynda. Búl maqsattar adamgha týsinikti birliktermen eseptelip alynghan. Mysaly, adamnyng ómir úzaqtyghyna, azyq-týlik ólshemine, bilim dengeyine qaray. Al adamgha týsiniksiz milliondaghan tonnalardy myndaghan dollargha kóbeytip, onyng nәtiyjesin qol jetken dәreje tútu halyqqa týkke de kerek emes. Qansha degenmen, Qazaqstan – «múnay-gaz-uran óndiretin» qaydaghy bir jeke menshik konsern emes, ol qazaqtardyng eli.

Bizding halyqqa Skandinaviya elderindegi siyaqty jalpygha birdey qoljetimdi bilim alu kerek. Ol jaqta bilim alghysy kelgen әrbir oqushy uniyversiytet qabyrghasynda da tegin oqyp, joghary bilim alyp shyghady. Sol siyaqty ýkimet medisina salasyna ketken shyghyndy tengemen emes, qazaqstandyq әrbir azamattyng ómirining úzaqtyghymen esepteui qajet. Ony qaytse de tym bolmasa 75-ke deyin sozu kerek. Qazir qazaqstandyqtardyng ortasha ómir sýru úzaqtyghy Siriya elindegi siyaqty – 68 jyl kóleminde. Al Bangladeshte ómir sýru úzaqtyghynan eki jylgha kem.

Qorytyndy

Qazaqstan qaytken kýnde de ekonomikalyq jәne qoghamdyq ómirin janartady dep senemin. Eger de preziydent Nazarbaev tez arada múnday sheshim qabyldamaytyn bolsa, kelesi biylik ony qalay da qolgha alady. Óitkeni Qazaqstan ózining tәuelsizdigi men territoriyalyq tútastyghyn saqtap qaluy ýshin basqa amal joq. Úlan baytaq jerimiz, jer asty baylyghymyz, birneshe ghasyrlargha sozylatyn tarihymyz, әrúltty halqymyz jәne dýniyejýzilik úly derjavalarmen kórshi bola túra, biz Afrikanyng artta qalghan memleketteri siyaqty kedeyshilikke ómir sýre almaymyz, tipti onday ómir sýruge de tiyisti emespiz.

Dýniyejýzilik naryqtan ózimizge tiyisti oryn alu ýshin, bizge bir serpilis qajet. Shetelden Qazaqstangha qaytarylghan qarjy sol ýshin jaqsy qarajat bola alady jәne oghan qosa últtyq qorlar men sheteldik investisiyalardyng qarjysy taghy bar. Basqa amal oilap tabylsa, kәne?!

Búl ýrdisting tezirek jәne    N. Nazarbaevtyng qoldauymen bastaluyn nege jaqsy bolady dep jorimyz? Óitkeni janadan keletin biylik bizding ótken tarihymyzben sanaspaydy, olar janartu ýrdisin óte qatang jaghdayda jýrgizui mýmkin. Keler basshylarda tipti tandau da bolmaydy: eger de bizding el búl ýrdisti shamaly ghana tejeytin bolsa, ol qarjy saqtauly jatqan elding ýkimeti ony kәmpeskelep, óz qajetine júmsaugha tolyq qúqyghy bar. Sol kezde Qazaqstan halqy óz ýkimetining búl qateligin eshqashan da keshirmeydi.

Sondyqtan da el ekonomikasyn modernizasiyalau mәselesin men keleshek úrpaqtyng enshisine qaldyrghym kelmeydi. Keleshekte olardyng jaghdayy qazirgiden de qiynyraq boluy әbden mýmkin ghoy. Alda bolatyn talay-talay ózgerister olardy ainalyp ótpeydi. Mine, bizding úrpaq sol jaqsy-jaman ózgeristerge tik túryp tótep bere alatynday, nemese olardy qabylday alatynday jaghdayda boluy ýshin, qazirden bastap Qazaqstan aldynghy qatarly damyghan, industrialdy elge ainaluy kerek. Al oghan qalaysha qol jetkizu kerek ekenin biz bilemiz, әri tolyq mýmkindigimiz bar. Ony preziydent Nazarbaev ta biledi, әri qolynan keledi. Óitkeni ol da ózining balalary men nemere-shóbereleri jayly oilamaydy emes – oilaydy. Endi sol ýrdisti tolyghymen ontayly iske týrde asyru ghana qaldy.

Derek kózi: «Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №12 (329) ot 24 marta 2016 g.