«Saylaudan song ómir ózgeredi» degen tәtti qiyalymdy úyaly telefonymnyng bezek qaqqany búzdy. Ekrangha kóz jýgirtip óttim... Tanys aty-jón «menmúndalap» túr eken.

- Tilesh agha assalaumaghaleykum!

- Ói, Sәtish amansyng ba? Hal jaghdayyng jaqsy ma? - dep ekpindete esendesken agham ózining әdettegi qolpashymen sózin jalghady. - Bauyrym sening kezekti maqalandy «Ertis ónirinen» oqyp yrza bolyp otyrmyn. Osy Alashtyng jayyn oilaghan azamat sendey-aq bolsyn. «Alash qalasyndaghy ayaldamalar qazaqsha qalypqa qashan týsedi?» dep ayamay soyyp jazghan ekensin. Endi sony anau shendiler oqysa ghoy. Sen irep tastaghan konduktorlar kórse deymin de... Áy, biraq, bizde eshtene ózgermeydi ghoy bilesin... 

- Sizdey oqyrman oqysa sonyng ózi jetedi agha...

- Oibay, jetkening ne? Men ózim ghana oqyp qoymay, ýige kelgen, kezdesken adamdardyng barlyghyna nasihattap jýrmin. Jay uaqytta «Semey Alashtyng altyn besigi» degende auzymyzgha Ay týsetindey bolady. Biraq, әli kenestik «taz qalpymyzdan» aryla almay jatyrmyz. 

Kózi ashyq, qoghamnyng qúbylystarynan beytarap qalmaytyndyghyn ýnemi osylay bildirip túratyn Tilesh kókemning kópshik qoya sóilegenine de «qoyynyz» degim kelmey әdeyilep qonyrau shalghanyna mәz bolyp túrghanymda:

- Al, endi, Sәtish ózinmen aqyldasatyn bir jaghday… - dep salmaq sala sóilegende elpeng ete qaldym. 

- Aytynyz, aitynyz agha.

- Saylau bolghaly jatyr ghoy ózing bilesin. Men oilap otyrmyn osy «KNPK»-gha, kәmunisterge bergen dúrys pa dep...

- Agha, tynyshtyq pa?... (Álginde ghana Alashtyng atyn aityp túrghan adamgha ne derimdi bilmey daghdaryp qaldym). Ol bolsa, qysylatyn emes, qayta әreketine týsinik beruge kóshti.

- Nege desen, biz sәbettik dәuirde tuyp-óstik ózing bilesin. Auyldan kelip, oqyp adam boldyq degendey... Ómirimizding deni sol pioner, komsomol bolghan kezende ótti. Onyng ýstine bayqaymyn, oghan dauys beretinder de kóp bolmaytyn siyaqty. Sol bir úpay bolsa da dauys bersem degenim ghoy... Búghan qalay qaraysyn?

- Kimge, qay partiyagha beretininiz óz erkinizdegi sharua ghoy. Oghan nesine aqyldasyp otyrsyz?

- Joq, endi, soghan sening oiyndy bileyin degenim de... Kәmunister partiyasyna kózqarasyng qalay jalpy?

Sózin o bastan arzan qolpashpen bastap, týlkibúlangha salyp otyryp «búiymtayyn» aitqansyp kimge býiregi búratynyn anghartqan Tikenning búl súraghyn estigende mýldem týnilip kettim.

- Agha, әdeyi synap otyrsyz ba? Shyndap kelgende maghan onyng barynan joghy!.. Óziniz әlginde ghana aitqan Alashtyng qayratkerlerin atqyzyp, qazaqtyng ýnin shygharmay túnshyqtyrghan kenestik imperiyanyng «elesi» bolyp túrghan kenpikinizding kimge keregi bar? Ári beriden song tәuelsiz qazaq elinde ómir sýrip jýrgenine tәube desin!.. Sizding dauys beruinizge de zәru bolyp otyrghan joq olar.
Kókem mening nelikten «nervinishiyt» etip túrghanyma endi kózi jetken synayly. Álde «qayter eken?» degen súrqiya súraghynyng sony osylay bolaryn kýtpedi me, ýni kýbining ishinde pisilgen saumalday kýmiljip shyqty.

- A.. Á... Dyt-dúrys emes deysing ghoy onda, ә? Jarayd, jarayd... Prosto bileyin degenim ghoy.
Tilektes bolyp jýretin Tilesh kókemning neni bilgisi kelgenin de úqpaghan qalpymda qalta telefonymdy jaba saldym. 

Aragha apta salyp saylau da ótti. Nәtiyjesin ejiktemesem de... «atynyng syry iyesine mәlimnin» keri boldy. Álgi agham aitpaqshy, «Bizde eshtene ózgermeydi» degen ras eken. Qarasy az bolsa da «kenpikidegilerdin» kóz ýirengen qúramy kerekti mandatyn aldy. Al qazaq ýmit kýtken «Auyldaghylardyn» auzy sasyq boldy ma, qaydam, Mәjilisten oryn búiyrmady. Tek oilaymyn, Tilesh agham dauys berip qoyyp, kәmunister sonysymen ozyp ketti me dep?...

Sәtjan Karipbaev

Facebook-tegi paraqshasynan