Kýzembaev atyndaghy shahtada qaza bolghan ekinshi adamnyng denesin alyp shyghu ýshin 18 metr ýiindini qazu qaldy
Qaraghandy. 25 mausym. QazTAG - Qaza bolghan ekinshi shahterdyng denesin alyp shyghu ýshin kómir ýiindisining 18 metrin qazu kerek. Búl turaly júma kýni Kýzembaev atyndaghy shahtadaghy apattyng saldaryn jong jónindegi shtabtyng otyrysynda oblys әkimi Serik Ahmetovqa «ArselorMittal Temirtau» AQ kómir departamentining tehnikalyq diyrektory Yuriy Stefluk habarlady.
u. Steflukting aituynsha, apat kezinde 37 myng tekshe metr metan atylyp, 700 tonna kómir qúlaghan. 24 mausymda 21 saghat 40 minutta qaza bolghan eki kenshining biri - Serik Júmashevting denesi tabylghan bolatyn. Ekinshi shahterdyng denesin alyp shyghu ýshin 18 metr ýiindini qazu kerek. zardap shekken eki kenshining jaghdayy qanaghattanarlyq.
Oblys әkimi Serik Ahmetov qazba jýrgizushi Qanysh Qayyrqúlovtyng erligin atap ótti, ol apat kezinde ómirin qauipte tikse de, zardap shekkenderding bireuin jer ýstine alyp shyghyp, ony aman alyp qaldy.
«ArselorMittal Temirtau» AQ TJ ministrligine shahta kenshilerining birin qútqarghan Q. Sh. Qyyrqúlovty memlekettik nagradagha úsynu turaly qoldauhat joldaydy. Kompaniya basshylyghy ony qúndy syilyqpen yntalandyrmaq», - dep habarlaydy AMT baspasóz qyzmeti.
Otyrystyng sonynda Serik Ahmetov komissiya mýshelerine qaza bolghan kenshilerding otbasylaryna materialdyq kómek kórsetudi, apattyng saldaryn jong júmystaryn baqylaudy, apat sebepterin anyqtaudy tapsyrdy.
Qaraghandy. 25 mausym. QazTAG - Qaza bolghan ekinshi shahterdyng denesin alyp shyghu ýshin kómir ýiindisining 18 metrin qazu kerek. Búl turaly júma kýni Kýzembaev atyndaghy shahtadaghy apattyng saldaryn jong jónindegi shtabtyng otyrysynda oblys әkimi Serik Ahmetovqa «ArselorMittal Temirtau» AQ kómir departamentining tehnikalyq diyrektory Yuriy Stefluk habarlady.
u. Steflukting aituynsha, apat kezinde 37 myng tekshe metr metan atylyp, 700 tonna kómir qúlaghan. 24 mausymda 21 saghat 40 minutta qaza bolghan eki kenshining biri - Serik Júmashevting denesi tabylghan bolatyn. Ekinshi shahterdyng denesin alyp shyghu ýshin 18 metr ýiindini qazu kerek. zardap shekken eki kenshining jaghdayy qanaghattanarlyq.
Oblys әkimi Serik Ahmetov qazba jýrgizushi Qanysh Qayyrqúlovtyng erligin atap ótti, ol apat kezinde ómirin qauipte tikse de, zardap shekkenderding bireuin jer ýstine alyp shyghyp, ony aman alyp qaldy.
«ArselorMittal Temirtau» AQ TJ ministrligine shahta kenshilerining birin qútqarghan Q. Sh. Qyyrqúlovty memlekettik nagradagha úsynu turaly qoldauhat joldaydy. Kompaniya basshylyghy ony qúndy syilyqpen yntalandyrmaq», - dep habarlaydy AMT baspasóz qyzmeti.
Otyrystyng sonynda Serik Ahmetov komissiya mýshelerine qaza bolghan kenshilerding otbasylaryna materialdyq kómek kórsetudi, apattyng saldaryn jong júmystaryn baqylaudy, apat sebepterin anyqtaudy tapsyrdy.
«Biz Kýzembaev atyndaghy shahtada bolghan oqighagha qatysty qatty qayghyryp otyrmyz. Qaza bolghan kenshilerding tughan-tuystaryna, shahta újymyna kónil aitamyz. Aldaghy uaqytta múnday oqighalardy boldyrmau ýshin osy apattan sabaq alu kerek. Zardap shekkenderge újymdyq kelisimge jәne saqtandyru kompaniyasymen kelisimge sәikes aqshalay ótemaqy tólenedi», - degen AMT bas diyrektory Frank Pannirding sózderi baspasóz qyzmetining habarlamasynda keltirilgen.