Dýniyening jalghan ekendiginde esh shýbә joq. Alayda fәniyden qyzyq izdegen adamdar ýshin búl oiymyz jansaq. Mysal keltireyik: Es bilgeli jaqsy kórip syilasar janashyrlarymyz janymyzda jýr delik. Kýnderding kýninde sol jangha medeu berip, quanysh syilar bir tuysymyz dýniyeden ótti. Qane fәniyding mәngilik bizge degen dostyghy, joq dýnie degen opasyz. Múny birimiz týsinsek, birimiz týsinbespiz. Týsingen kýnde de kýibeng tirshilikting kýizelisimen úmytyp ta ketetinimiz jasyryn emes. Abay múny siz ben bizden artyq týsingen. Tirshilikting tegis jolda jýitkigen kóligindey zulap shyghatynyn úqtyqpa, úqpadyq pa? Pendening jýregindegi dýnie Allagha ayan.

                                                    ***

Abaydy úly deymiz, nege? Men búl oidy jazarda qalamgha emes, jýrek pen kónilge ynghay etip otyrmyn. Iske kóshelik. Eng birinshi Abay ózge adamdarday emes edi. Búghan dәlel: «...Jer ortasy jasqa keldik: qajydyq, jalyqtyq, qylyp jýrgen isimizding bәrining bayansyzyn, baylausyzyn kórdik, bәri qorshylyq ekenin bildik. Al, endi qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizbekpiz? Sony taba almay ózim de qayranmyn» deydi. Osy kýnde adamdar osylay oilay ma eken. Álde  olardyng oiy; sol bayaghy aqsha tabu, zәulim ýy soghu, qymbat kólik pen sәndi kiyim be?! Joq, balasynyng balasyna deyin jeterlik baylyq jinap ketu me?! Osylay oilaghan úly ma? Managhy Abayday arydan oilaghan úly ma? Saralau oqyrmannyng enshisinde.

                                                    ***

Ekinshi uayym qayghysyzdyghymyzgha uayym-qayghy qylyp onan shyghatyn hareket taptyq pa? Taldap kórelik endeshe: Kóbimizding kýlki turasynda aitatynymyz mynau: «Ómir bir-aq ret beriledi, kýlip-oynap qalayyq.» Búl qay oidan shyghatyn qorytyndy? Uayymsyzdyqtyn, qayghysyzdyqtyng ózi dert. Yaghny Abay dertten shyghatyn emdi tap deydi, hәm qyl deydi. Eger ol emdelmey dert kýiinde qalsa adamzatty mynaday kýige dushar etui mýmkin.

Tamaghy toqtyq,

Júmysy joqtyq

Azdyrar adam balasyn

degeni sol qayghysyzdyq dertinen shyghatyn qorytyndy. Eskertu taghy da Abaydan:

Uayym – er qorghany, esi barlyq,

Qiyny búl dýniyening – qoly tarlyq.

«Ehe-ehege» elirme, bozbalalar,

Búl bes kýndik bir maydan er synarlyq.

                                               ***

Ýshinshi danyshpan aitqan «jan qúmary men tәn qúmary.» Adamdardyng kóbi biledi ekeuin, ajyrata da alady. Bauyrjan aitqan «oylamasa my sasidy» dep. Sasyghan my ghana jannyng qúmaryn týsinbeydi, sezinbeydi. Jan degen – kózge kórinbeytin ghayyp dýniyening bir bólshegi, yaghny Jaratqangha jaqyn. Al tәn degen – týbinde topyraqqa baratyn forma. Jauap taghy da Abaydan:

Jalyghu bar, shalqu bar, ish pysu bar,

Jana sýigish adamzat, kórseqyzar.

Ar men úyat oilanbay, tәn asyrap,

Erteni joq, býginge bolghan qúmar.

Qadir-qasiyeti joq, laqpa dýniyemen bylghanba, aldynda ókinish. Jaratqangha

jaqyndaudyng jolyn izde!

                                                       ***

Tórtinshi Abay aitqan esti kisi men eser kisining parqy jayynda. Danyshpan surettegen esti kisi -  «oryndy iske qyzyghyp, qúmarlanyp, izdeydi eken-daghy, kýninde aitsa qúlaq, oilasa kónil sýisingendey bolady». Al eser kisi – «ornyn tappay, ne bolsa sol, bir bayansyz, baghasyz nәrsege qyzyghyp, qúmar bolyp, ómirining qyzyqty, qymbatty shaghyn iytqorlyqpen ótkizip alady eken-daghy, kýninde ókingeni payda bolmaydy eken» dep pendelik qaghidany osylay jikteydi. Abay estining estisi. Ishki syrym Abaygha: aqylsyz pendelerding mynaday aqyldy oilary bar «ómir bir ret beriledi, kiyip qalayyn, iship qalayyn, qaltama tyghyp qalayyn, sayyp kelgende qoldan kelse, qonshydan bas» degen pәndәuy qaghidalaryn qay tipke jatqyzamyz? Managhy ishi bylghanysh pikirdi aitushylardyng parasat tarazysy qanday dengeyde bolghany sonda?! Abaydyn: «әueli – pende adam bolyp jaratylghan son, dýniyede eshbir nәrseni qyzyq kórmey jýre almaydy» degen oy tújyrymynyng ózi  janaghy sózding qasynda jolda qalatyn syqyldy kórinedi. Áy, Abay-ay ghúmyrdan týnilgeninning syry endi belgili boldy-au. «Kimde-kim jaman bolsa, zamandasynyng bәri vinovat» degeninning syry men synyna endi qanyq bolghandaymyn. Ótkende bir әnshining auzynan «adam sekildi ómir sýrgimiz keledi, otyrysta otyryp, iship-jep, demalyp» degen bylshyldy tyndaghannan keyin mynaday oy týidim, sanasyz jaralghan tórt ayaqty maldyng ózi sýti men etin, qymyzy men qymyranyn esh mindetsinbey beredi. Aqylsyz jaralghan hayuan ghoy dep múryn shýiiretinimizdi aitsanyzshy, adam adamnan qoldau tabady dep oilap em, qatelik eken, janaghy aitylghan júmyr basty pendeden shyqqan sózden tórt ayaqty mal artyq. Adam degen – bir boq kótergen boqtyng qaby (Abay) ekenin úmytpaghany jón. Jóndi jónsiz pikir aityp adam bolghannan, adyra qal!

                                                           ***

Besinshi tolghamdy Abay aitqan ghylym jayly suyrtpaqtalyq. Aynalamyzdan «bilimning de, ghylymnyng da saudagha salynghan zamany boldy» degen sybystardy da qúlaghymyz estiytin boldy. Kýndelikti janalyqtardyng ózi ashyp aitatynyna qaraghanda búl sózderding keybirinde ótirik joq. Alayda uaqyt ótken sayyn kóp nәrsening qadiri ketip bara jatqany júrtshylyqqa tansyq emes. Áytkenmen bir biletinimiz ghylymnyng qadiri adamdar arasynda ketse de Allanyng aldynda dәrejesi joghary ekenin bile jýreyik. Shahkәrim Qúdayberdiúly sózimizge jan berer:

Ghylymsyz adam – aiuan,

Ne qylsang da ghylym bil.

Ghylymgha da kerek jan,

Aqylsyz bolsa, ghylym túl.

On segiz myng ghalamdy alty-aq kýnde jaratqan Allanyng ózi úly ghalym desek artyq aitpaghan bolar edik. Ghylym degen qasiyetti úghymdy Abaysha dәriptesek mereyimizding ýstem bolghany. «...Ghylymdy, aqyldy saqtaytúghyn minez degen sauyty bar. Sol minez búzylmasyn! Kórse qyzarlyqpen, jenildikpen, ya bireuding orynsyz sózine, ya bir kez kelgen qyzyqqa shayqalyp qala bersen, minezding beriktigi búzylady.» Arghy jaghy aqyldyng tarazysynda.

                                                    ***

 Altynshy Abaydyng ómirden týigeni nemese ólim turaly oitýiitkili.

Aldymen oiymyzgha ýndeu salatyn bir dýdәmal oy maza taptyrar emes. «Taghdyrdyng jarlyghyn bilesizder – ózgerilmeydi. Pende de bir is bar - jalyghu degen» júmbaqqa toly búl súraqtyng jauabyna Shәkerimshe aqyldyng kózimen qaraghan lәzim. Abay neden jalyqty? Adamnan ba, zamannan ba? Biz Abaydyng úlylyghynyng júmbaghyn sheshuge bir taban jaqyndaghan sekildimiz. Tirshiligi kermek tatyghan joq pa? Ishtegi dertin bir-aq sózben: «Men ishpegen u bar ma?» deumen aqyryn ghana kýrsinis bildirmedi me?! Abay aghystyng aghynymen emes, sol aghysqa qarsy jýzdi. Búl degenimiz – adam neghúrlym jalghan dýniyege abynsa, jaryqtyq Abay soghúrlym barlyghynan jerip otyrdy. Qu taghdyr bolashaghynan mol ýmit kýttirgen, janyna medeu etken balalaryn iynening jasuynan suyrghanday erte aldy.

"Adamnyng bir qyzyghy – bala degen" demep pe edi? Alayda súm ajal qyzyghynan erte aiyrdy. Ózi aitqanday: «Taghdyrgha tәbdil joq». Kórer qyzyq joq, endigi ýmitsizdik pen sharasyzdyq ómirden jalyghugha әkeldi. Jan dertine dushar boldy. Qayrattandy, biraq silkip tastap kete almady. Aqyry jendi. «Biraq osy jalyghu degen әr neni kórem degen, kóp kórgen, dәmin, baghasyn – bәrining bayansyzyn bilip jetken, oily adamnan shyghady. Hattaky ghúmyrdyng bayansyzyn, dýniyening әrbir qyzyghynyng aqyrynyng sholaqtyghyn kórgen-bilgender tirshilikten de jalyqsa bolady» degen ashy shyndyqty moyyndaydy. Abaydyng úlylyghynyng da syry osynda. Bәrining bayansyz, jalghan ekenin erte týsindi, sóitti de aq qaghaz ben qara siyany ermek etti. Maqsat – ertengi úrpaq ókinbesin degeni. Dýniyeden óterdegi ókinish - ghúmyrdyng mazaghyna úshyrau bolyp esepteledi. Al dýniyeden óterdegi baqyt - ajaldyng qúshaghyna qúlau. Amanat jandy Allagha tapsyru. Abay mýmin ajal alqymyna taqaghan sәtte «kelgen ekensing ghoy» dep ezuine kýlki ýiirilui Allanyng sýigen qúly ekendigin aighaqtaydy. Abaydyng fәniyden keterdegi songhy sózi:

Saryarqanyng samaly-ay,

Samalda ósken dýniye-ay.

Qorlyqta ótken ómir-ay

Ótti degen osyma-ay?

IYә, zandylyq osy. Sol zandylyqqa kóndigetin biz jәy ghana pendemiz.

Baghamyzdy Alla ghana berer!

Ázimhan ISABEK, M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining studenti

Abai.kz