Orys tarihynyng ón boyyndaghy qolbasshylardyng ishinde Mihaiyl  Kutuzovtyng esimi erekshe atalady. Túlghalyq qasiyetine toqtalghanda onymen Jukovty ghana salystyrugha bolatyn siyaqty. Biraq orys shejiresindegi osy bir atyshuly qolbasshynyng ómirbayanynda biz bilmeytin qúpiya-syrlar óte kóp. Kutuzovtyng ghúmyrnamasynyng tasa tústaryn teksergende onyng danqynan góri daqpyrty kóp ekenine kózimiz jetti. Endi osy sózimizdi dәleldep kórelik..

Orys tarihynyng ón boyyndaghy qolbasshylardyng ishinde Mihaiyl  Kutuzovtyng esimi erekshe atalady. Túlghalyq qasiyetine toqtalghanda onymen Jukovty ghana salystyrugha bolatyn siyaqty. Biraq orys shejiresindegi osy bir atyshuly qolbasshynyng ómirbayanynda biz bilmeytin qúpiya-syrlar óte kóp. Kutuzovtyng ghúmyrnamasynyng tasa tústaryn teksergende onyng danqynan góri daqpyrty kóp ekenine kózimiz jetti. Endi osy sózimizdi dәleldep kórelik..

Kutuzovtyng danqy orystyng Otan soghysynda shyqty.  Ol kezde qolbasshy 67 jasta bolatyn. Resey men Kenes odaghynyng tarihy Kutuzovtyng osy tústaghy erligin tamsanyp túryp jazghan. Tipti ony Suvorovtyng eng daryndy shәkirti etip suretteydi. Qysqa qayyrghanda, jaqsylap túryp dәriptegen. Biraq ómirbayanynyng qaltarys tústaryna ýnilgende Kutuzovtyng danqy qoldan jasalghanyna kózimiz jetti. Óitkeni qolbasshy shayqastarynyng kóbinde jenilip qalyp otyrghan. Orys shejiresinde osyghan baylanysty soldattardyng arasynda keng tarap ketken mynanday mysal bar. Birde Suvorov pen Kutuzov tamaqtanyp otyrady. Ústazynyng aldyn orap ketkisi kelgen Kutuzov asty qazannan týsirmey jatyp ystyqtay qarpy bastapty. Al asyqpay ishken Suvorov bolsa tamaqty Kutuzovtan bәribir búryn tauysqan. Oidan shygharylsa da osy anyz qos qolbasshynyng qabilet-qarymy men minezi-qúlqy qanday bolghanynan habar beredi. Suvorov shәkirtining búl minezin beske bilgen siyaqty. Óitkeni ony ýstirt sheshim shygharatyn taghatsyz adam dep tanyghanyn bayandaytyn derekter bar. Kutuzovty qorqaq degimiz kelip otyrghan joq. Biraq onyng daryndy qolbasshy bolghanyna orystardyng ózi qazir kýmәnmen qaray bastady. Mәselen, Alushtanyng týbindegi shayqasta orgha bekinip, týrikterding shabuylyn toytarudyng ornyna tózimi tausylghan Kutuzov soldattardy qarsy shabuylgha kóterip jibergen. Al týrikter qoyan-qoltyq úrysta eshqashan eshkimge ese jibergen emes. Olardyng yanycharlarymen (jana jasaq) betpe-bet keluge Europanyng sol kezdegi myqty degen sarbazdarynyng ózi taysalatyn. Baqytyna qaray eki jaq ayausyz keskilesken osy shayqasta týrikterdi keri ysyryp tastaudyng sәti týsedi. Búl soghysta kóp adam qyrghyngha úshyraydy. Qolyna tu ústap jýgirgen Kutzovtyng ózi basynan jaralanyp, ong jaq kózi kórmey qalady. Ochakov qamalyndaghy shayqasta taghyda kәllasyna qylyshtyng jýzi tiyedi. Sol soghysty bastan-ayaq sholyp shyqsang Kutuzovtyng ózin de soldattardy da ayamaghanyna kózing jetedi. 1805 jyly Kutuzov Napoleonnyng armiyasymen betpe-bet keledi. Kenes tarihshylary onyng osy kezde әskerdi asqan sheberlikpen shegindirip әketip, aman saqtap qalghanyn tamsana jazghan. Biraq nege ekeni belgisiz «myqty» degen osy qolbasshylary ýnemi sheginuden kóz ashpaydy. Austerlisting týbinde de kóp әskerden aiyrylyp, basyn әzer aman alyp qaldy.  Osy úrysta orystardyng 15 myng adamy ólip, 30 mynday soldaty tútqyngha týsken.  Tarihshylar Austerlisting týbindegi jeniliske odaqtastary Avstriyalyqtardyng soghys taktikasyn bilmegeni sebep boldy dep ózderin sýtten aq sudan taza etip kórsetuge tyrysqan. Búl Kutuzovqa shang juytpaudyng amaly. Al Napoleon qorghansa da shabuyldasa da az shyghynmen jeniske jetip otyrdy.  Borodino men Smolenskining týbinde de dәl osylay boldy. Orystar búl shayqastarda esepsiz kóp adamynan aiyrylady. Orys tarihshylary qay kezde bolmasyn ózderin jenimpaz etip kórsetu maqsatynda adam shyghynynyng naqty sanyn ýnemi jasyryp qalyp otyrdy. Áyteuir tarih donghalaghyn ózderining paydasyna qaray búryp әketetin. Osy tústa orystardyng arasynda «fransuz kelse, aiyr da qaru» degen әigili maqal tarady. Biraq fransuz armiyasy osal   bolghan joq. Betpe-bet shayqasta ol kez-kelgen jasaqqa bet qaratpaytyn. Áskerbasylary da soghysta әdben ysylghan óte tәjiriybeli adamdar boldy. Orys әskerining bas qolbasy Barklay de Toliy múny jaqsy bildi. Sondyqtan ol 1807 jyly «Skif jospary» dep atalatyn arnayy soghys baghdaryn jasaydy. Búl jospar boyynsha orystar fransuzdarmen ashyq bettespey, tiyip-qashyp soghysuy tiyis bolatyn. Búl- partizandyq әdis. Tegi Shotlandiyadan tamyr tartatyn Barklay soghys dәl osylay órbise ghana fransuz әskerin jenuge bolatynyn týsindi. Biraq oigha alghan jospary jýzege aspay qalady. Orta joldan Kutuzov kiyligip ketedi. Ol patshagha orys armiyasynyng bas qolbasshysy etip Shotlandiyalyq Barklay de Tolliydi emes, ózin bekitudi úsynady. Sosyn kóp úzamay fransuzdargha tike soqqy beruge qamdana bastady. Barklay múnday ii qanbaghan sheshimge  birden qarsy shyghady. Borodino týbinde fransuzdargha túrystyq beruge orys әskeri shydamaytynyn, búl ýstirt qabyldanghan sheshim ekenin aitady. Biraq onyng sózine eshkim qúlaq asqan joq. Kutuzov «Mәskeuden aiyrylsaq, biz soghysta jenilemiz» dep patshagha jedeghabyl hat jazyp jiberip, ózi fransuzdarmen ashyq maydanda kezdeskenshe taghat tappaydy. Biraq Borodinonyng týbinde Kutuzov taghy da jeniliske úshyrady. Búl shayqasta  44 myng adamynan aiyrylyp,15 myng soldaty tútqyngha týsedi. Nәtiyjesinde Mәskeudi artqa tastap qalghan әkserimen keri sheginuine tura keldi. Sosyn patshagha qaytara hat joldaydy. «Áskerdi saqtau kerek. Napoleon Mәskeude kóp túraqtamaydy» dep jazady búl joly. Hatqa kóz jýgirtseniz, qolbasynyng taghy da asyghys sheshim shygharyp, kóp sarbazdy qyryp alghanyn angharasyz. Basynda Mәskeudi jaugha bermeymiz degen Kutuzov Borodinoda mandayy tasqa tiygen song búl oiynan tez ainyp qaldy. Ýshinshi mәrte Berezinanyng týbindegi әigili úrysta taghy joly bolmady..Búl joly fransuzdar shynymende úrys sala sheginip bara jatqan. Kutuzov әskerbasylaryna «fransuzdargha ózennen ótuge mýmkindik bermender!» degen búiryq beredi. Biraq fransuzdar orystardyng shabuylyn toytaryp, soldattaryn arghy betke aman-esen ótkizip alady.Sosyn imperatordyng gvardiyasyn batysqa qaray alyp ketedi. Osylaysha Berezinada keri qashqan fransuzdardyng da, orystardyng da joly bolmady. Tarihy derekterge sýiensek, 1805 jyl men 1812 jyldyng aralyghynda Kutuzov birde-bir soghysta jenip kórmegen eken. Biraq orystyng tarihshylary Barklay De Tolly siyaqty daryndy qolbasylardy esten shygharyp, Kutuzovty әli dәripteumen keledi.. Mýmkin búl orystyng keudemsoqtyghy shyghar? Aytpaqshy, Barklay de Tolly Borodino shayqasy bastalar shaqta qolbasylyqty Kutuzovqa ótkizip beredi. Sosyn ózi qan maydanda jaudyng shebin neshe mәrte búzyp ótip, eren erlikter jasapty. Jaudyng kózdep atqan oghynyng birde-bireui erjýrek shotlandtyqqa darymaghan desedi...

Jolymbet Mәkishev.. makishev_777@mail.ru