Ayaqtaluyna eki jarym jylday uaqyt qalghan jiyrmasynshy ghasyrdyng bir ereksheligi, eng qatal da bitimi oghash sayasiy-qúqyqtyq qúrylym - totalitarlyq memleketti dýniyege alyp kelgeni edi. Tarihshylar totalitarlyq memleketting әuelgi nyshandary kóne Mysyrda nemese qaysybir ejelgi despot elderinde boldy degendi aityp jýrse de, «totalitarizmning naghyz qas ýlgisi», - naq sol HH ghasyr totalitarizmi bolatyn. Ári ghúmyrynyng úzaqtyghy, әmbebaptyghy jәne nәtiyjeliligi túrghysyndaghy aldynghy qasiretti oryndy dәp osy kenestik ýlgidegi totalitarizmnen ozyp eshkim de ala qoymaydy. Kәdimgi bizding zamandastarymyzdyng kóbining ómirimen túspa-tús kelip, sol sebepti de bireuler ýshin zәrli, bireuler ýshin әrli bolyp qyryq qúbylatynnyng naq ózi.

Búl jerde mәselening mәnisi, onyng esh búltartqyzbaytyn sandyq kórsetkishterine de qatysty emes. Mәsele totalitarizmning sayasiy-әleumettik, psihologiyalyq zardaptaryna, onyng býginge de, bolashaqqa da úzaq merzimder boyy әser ete alatyn saldarlarynda bolsa kerek.

***

Ayaqtaluyna eki jarym jylday uaqyt qalghan jiyrmasynshy ghasyrdyng bir ereksheligi, eng qatal da bitimi oghash sayasiy-qúqyqtyq qúrylym - totalitarlyq memleketti dýniyege alyp kelgeni edi. Tarihshylar totalitarlyq memleketting әuelgi nyshandary kóne Mysyrda nemese qaysybir ejelgi despot elderinde boldy degendi aityp jýrse de, «totalitarizmning naghyz qas ýlgisi», - naq sol HH ghasyr totalitarizmi bolatyn. Ári ghúmyrynyng úzaqtyghy, әmbebaptyghy jәne nәtiyjeliligi túrghysyndaghy aldynghy qasiretti oryndy dәp osy kenestik ýlgidegi totalitarizmnen ozyp eshkim de ala qoymaydy. Kәdimgi bizding zamandastarymyzdyng kóbining ómirimen túspa-tús kelip, sol sebepti de bireuler ýshin zәrli, bireuler ýshin әrli bolyp qyryq qúbylatynnyng naq ózi.

Búl jerde mәselening mәnisi, onyng esh búltartqyzbaytyn sandyq kórsetkishterine de qatysty emes. Mәsele totalitarizmning sayasiy-әleumettik, psihologiyalyq zardaptaryna, onyng býginge de, bolashaqqa da úzaq merzimder boyy әser ete alatyn saldarlarynda bolsa kerek.

***

Ókinishke qaray, ótken jýiening synshylary da, jaqtastary da totalitarizmning bizding elimizde de sonshama ghúmyrly boluynyng sebepteri jóninde kóp oilana bermeydi. Onyng kýlli sebepterin jeke adamnyng memleketten, qaraqan basynan, óz qyzmetining nәtiyjesinen aulaqtanyp ketkenine qatysty degen әbden qalyptasqan kózqaraspen qayyra salugha da bolar edi. Totalitarizmning múnday filosofiyalyq týsiniktemesining jýielengenine de talay uaqyt ótti. Ári dәl sol dәiektemeni sóz reti kelgende aita ketu kerek, búrynghy antikommunist Zinovievten neobolisheviktik iydeyany ashyqtan-ashyq maldanushy býgingi Limonovqa deyingi kommunistik iydeyany jaqtaushylar bas paydalaryna jaratudan bir tanbay keledi.

***

Totalitarizmning әleumettik kózderi sonshama aiqyn jәne ol qaysybir halyqtar osyghan beyim deytin túrlausyz úghymgha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Áytpese óz uaqytymen salystyrghanda bilim dengeyi joghary protestanttyq Germaniya men hristiandyq Reseydi jәne kotoliktik Italiyany birónkey toptastyru qajettigi tughan bolar edi. Mәselening mәnisi sonda, birqatar úqsas belgilerine qaramastan totalitarizmning týp-tórkini әr elde әrqily ynghayda óristeydi.

Totalitarizmning kenestik tiypining boyynda odan búrynghy tarihy kezenderden múra bolyp qalghan sayasy mәdeniyettin, imperiyalyq harakterding jәne burokratiyanyng shekten tys ómirshendigining nyshandary sayrap jatyr. Onyng ýstine, totalitarlyq ózgerister qarsanyndaghy birynghay sharualar eline tәn әleumettik qúrylym da osy bir ózgeshe qoghamdyq jýiening qalyptasuyna kәdimgidey әser etti.

***

Áytse de bәrin tek sayasy mәdeniyet pen urbanizasiyalyq dәstýri әlsiz elding әleumettik qúrylymyna әkep tirep tastau da dәl bolmas edi. Kenestik totalitarizmning ózindik bir ereksheligi - onyng imperiyalyq tabighaty. Onyng osy ózgesheligi kýni býginge deyin Reseydegi keybir últshyl pighyldaghy antikommunisterding ózin de janylystyrumen jýr. Eger Resey ghasyrdyng alghashqy shiyreginde damudyng demokratiyalyq jolyn tandasa ne bolar edi, degen saualgha jauap ta sonshama qarapayym. Sóz joq, Euraziyanyng bir qatar egemen memleketterinin, europalyq eldermen salystyrugha keletin joghary integrasiyalyq potensialy bar tolyqqandy memleketterding negizinde tiyimdiligi joghary ekonomikalyq kenistikting qúryluy óter edi. Rejimning is jýzindegi bәtuashyldyghy imperiyanyng ydyrauyna әkelip soghar edi. Óitkeni, dәl kenestik totalitarizm býkil euraziyalyq kenistiktegi imperiyalyq úiymdardyng saqtaluynyng basty tetigine ainaldy. Osy retten alghanda da Reseydegi baryp túrghan últshyldyq pen solshyl radikaldyqtyng әmpey-jәmpey odaqtasuy da bir qaraghanda oghash bop ta kórinedi. Alayda últtyq tarihymyzgha, mәdeniyetimizge, memleketimizge degen sýiispenshiligin mәlimdeytin key adamdardyng osy ghasyrda bir emes, birneshe ret qazaq jerine oqpen de, ashtyqpen de zúlmat әkelgenderding múragerlerimen kenetten auyz jalasyp ketkenin kórgende qaraptan-qarap shaqshaday basyng sharaday bolady eken. Eng tanqalarlyghy, osy qasang da, әsersiz totalitarlyq jýieni basqashalau ynghayymen qazirgi zamanghy jón jobagha ýilestiru iydeyasy dәl sol últshyl baghyttaghy orys elitasy arasynda payda bolghan edi. Reseylik istebleshmentte búl iydeya 1970-jyldardan beri kórinis berip keledi.

Totalitarizmning sayasat pen iydeologiyadaghy imperiyalyq qúrylymdarmen sonshama tyghyz baylanysta boluy ne sebep? Birinshiden, imperiyalyq iydeya proletarlyq internasionalizmning etnikalyq emes, әleumettik konsepsiyasynyng tasasynda býrkemelenedi. Ekinshiden, etnostardyng iriligine, tarihy «ýlesine», kim-kimdi órkendetti degendi jýie-jýie qylyp bóletin «mәdeniyettiligine», «respublikalyq últ», «avtonomiyalyq respublika, okrugtik últ» dep dәreje dengeyine qaray «ayaz әlindi bil» talabymen qatang rettestiretin tәrtip últtyq qatynastardy qyryq qúbyltyp basqarugha jәrdemdesti. Tarihtaghy kez-kelgen imperiya últaralyq qatynastardy rettep otyru problemasymen betpe-bet keler, biraq olardyng eshqaysysy da dәl osynday iydeologiyalyq kózboyaushylyqty mengergen emes. Tipti býgingi kýnning ózinde tarih qoynauyna mýldem ketken osy iydeologiyalyq qalyptar ózderining jany siriligin kórsetip keledi. Ondaghan halyqtardyng býgingi halyqaralyq qúqyq terminderi boyynsha tәuelsizdik alghany - zamanalyq manyzy bar oqigha. Alayda solshyldardyng aituynsha, onyng ishinde Qazaqstanda da, búl halyqtar taghdyryndaghy súmdyq baqytsyzdyq...

***

Qazaqstan kommunisteri bas teoretikterining pikirtalas kezderindegi sózderinde: sosializm últtar men halyqtardyng damuyna quatty serpin berdi, naryqtyq qatynastar barlyq emning dauasy emes, degen siyaqty oilardyng aitylghany eske týsedi. Degenmen olar búl jerde ózderining әriptesteri neokommunizmning әkki mәskeulik teoretikteri aityp qalatyn bir dәiekti úmytynqyrap ketkendey. Ol, әlbette, ónerkәsipti jәne ghylymy ónerkәsiptik infraqúrylymnyng orasan qarqynymen әri tiyimdi órkendeui edi.

Alghashqy tiptegi dәleldemelerdi bekerge shygharu onay. Rasynda da, eger qazaqtar újymdastyrudyng jәne otyryqshyldyqqa zorlap kóshiruding saldarynan tuyndaghan «qyzyl qyrghynnyn» ashtyqtyn, indettin, aua kóshuding nәtiyjesinde mamandardyng esepteuleri boyynsha ózining qyryq payyzynan aiyrylsa últtardyng qanday gýldenip órkendeui turaly aitugha bolady. Eger múny tanymyzdyng atuy deytin bolsaq, batuymyz qaysysy? Bәlkim, halyqtyng týgel qúryp bitui shyghar. Ekinshi jaghynan últtyng mәdeny tildik ortasyna túraqty týrde qysym jasalyp kelui qazaq tilin sәl bolmaghanda joyyp jibere jazdady. Shamasy, bizding qazaqstandyq kommunizm teoretikterining qiyalyndaghy últtardyng gýldenui, Hrushevting eger biz neghúrlym oryssha tezirek sóilesek, soghúrlym kommunizmge tez jetemiz, degenimen astasyp jatqan boluy kerek...

Manyzdy mәselening biri - totalitarlyq jýie jýzege asyrghan ónerkәsiptik janartu (modernizasiya) bolghan edi. Álemning әr elderinde HH ghasyrda, әsirese onyng ekinshi jartysynda tabysty jýzege asyrylghan janartulardyng tәjiriybesi kenestik modernizasiyanyng basqalardan prinsipti týrde erekshelengenin kórsetedi.

Basqa elderdegi modernizasiya, qazir Qazaqstanda ótkizilip jatqanday, jeke adamnyn, individting ekonomikalyq talabyndaghy jana motivterge, onyng jeke basynyng yntalanuyna negizdelgen. Kenestik modernizasiya bolsa, adamdardyng ekonomikalyq yntalanuy boyynsha emes qatang kýshteuimen jýzege asty.

Basqa elderde tabysty jýrgizilgen modernizasiyanyng nәtiyjesinde ózin-ózi rettestirip otyratyn quatty tútqalary  bar iykemdi de, san-salaly naryqtyq infraqúrylym jasaldy. Kenestik modernizasiyanyng nәtiyjesinde shekten tys ortalyqtandyrylghan, qaytymy az, iykemsiz ekonomikalyq jýie qúryldy. Týpting týbinde dәl osy jaghday totalitarlyq rejimdi qúlatyp tyndy. Kenestik modernizasiyanyng qajettiligi óz jerlerinde sharulardy tap retinde jongdy da jýzege asyrdy. Olar eng arzan júmys kýshin qúrady. Búghan qosa jappay repressiyalar nәtiyjesinde ashylghan san myng konslagerler shyn mәninde qúldyq enbekti paydalanudyng naghyz ýlgisi bolghan edi. Sayasy repressiyalardyng nege kerek bolghanynyng bir sebebi de osynda. Ol ashsa alaqanda, júmsa júdyryqta bolatyn әri tegin, әri qyruar júmys kýshin jasaqtau maqsatyn kózdegen-di.

***

Sóitse de totalitarizmdi tónkerip tastaghan basty sebepterding biri - últtyq mәsele edi. Jarty ghasyrdan astam uaqyt boyy búl mәseleni «japqysy» kelgen qanshama qúityrqy sayasat jýrgizilse de, onyng janartauy aqyry atylmay qoymady. Búrynghy jýie qúrylymynda últtyq mәseleni prinsipti sheshuding mýmkin emestigining sebebi nede edi? Jauap beru onay sharua emes. Áytse de naqtyly tarihy qoghamnyng ayasynan qaray otyryp, birneshe sebepterdi bólip ataugha bolady.

Birinshiden, qazirgi kýnge deyin aitylyp jýrgen KSRO aumaghyndaghy halyqtardyng mәdeny órkeniyettilik birtútastyghy degen taptauryn әngimede әsireleushilik basym. Din, til, mәdeniyettegi qiyspaytyn tústar barlyq uaqytta bolyp keldi jәne songhy jyldary ol aiqyn bayqala da bastaghan-dy...

Ekinshiden, kenestik totalitarizmning teoriyalyq qúrylymdarynda prinsipti kemistik bar. Búl kemistik әleumettik faktor roline etnikalyqpen salystyrghanda qalyptan tys mәn beriletindigi. Al, shyn mәninde jeke adam ýshin etnikalyq toptar әleumettik toptargha qaraghanda edәuir túraqty da mәndi әser etedi. Totalitarlyq rejimning auyq-auyq últtardy qudalap, jer audaryp, keyde tipti, etnikalyq genosid jasauynyng ózi de últtardyng ózara toptasu mehanizmin ýzdiksiz búzyp túru maqsatyn kózdedi.

Ýshinshiden, totalitarizm kezindegi biylik tehnologiyasynyng ózi últtyq mýddelerdi jýzege asyrugha qarama-qayshy kelip jatady. Óitkeni, últtyq damudyng tabighy prosesin kópe-kórneu búzyp genefondty joy, qalypty әleumettik qúrylymdy búrmalau ýstinde, totalitarizm últ serkelerining qarsylyqtaryna úshyramay qoymady...

Sonday-aq, kenestik totalitarizm erekshelikterining biri, últtyq tariyhqa shekten tys kýdikpen jәne últ mekendegen territoriyagha jýrdim-bardym qaraghany edi. Totalitarizm etnikalyq territoriyany daliyp «bos jatqan әleumettik kenistik» dep úqty. Onyng aiqyn aighaghy - әrbir qazaq ýshin qasiyetti bolyp sanalatyn ruhany orta Semey jerinde yadrolyq synaq ailaghynyng jasaluy. Kez kelgen halyq ózining etnogenetikalyq territoriyasynda tól mәrtebesin, mәdeniyetin, tilin saqtaugha úmtylady. Al, Qazaqstan totalitarlyq rejim tarapynan últtyq mýddelerge mensinbey qarau pighyly erekshe jýzege asqan meken boldy. Qazaq halqynyng jiyrmasynshy ghasyr ótindegi kópghasyrlyq tarihynda birinshi ret tól ata mekeninde azshylyqqa úshyrauynyng ózi kenes biyligining әleumettik utopiyasy qazaqtardyng últtyq mýddelerimen ýilese me degen saualgha dausyz jauap.

Últtyq jadtyng izderin óshiru, etnostyng mәdeniy-tarihy qatparlaryn joy men territoriyalyq tútastyghyn búzudan tanbaghan totalitarizm aqyry ekonomikalyq jәne syrtqy faktorlarmen qatar ózi toytarys beretin kýshterge tap kelip kýirep týsti. Búl rettegi mәselening tórkini, totalitarlyq rejimning óz qimyl әreketteri men últtyq «meken mәnisin» ózgertuge úmtyluyna baylanysty edi. Halyqtardy jer audarudyn, kýshpen engizilgen otyryqshylyqtyn, әskery ónerkәsiptik kompleksting ekologiyalyq jútauymen birge jýretin damuynyng bәri, osynau jana otarshyldyq dýniyening últtyq bolmys bitimin búzady-au degen qarapayym jaghdaydy eskermegeni boldy. Al ol últtyq bolmys bitim belgili bir mәdeny mәn-maghynasy aiqyndalghan territoriyada ghana ghúmyrly edi. Shynyn aitqanda, әldebir kremlidik burokrat ýshin Jiydebay, Burabay, nemese Úlytau degen sózder eshteneni andatpaytyny anyq. Ol ýshin búl әnsheyin ghana bos jatqan әleumettik kenistik. Totalitarizm eshuaqytta da múnday nәzik qyldargha oy jiberip kórgen emes, al ol nәzik sәtter qorlanghan últtyq zerdede sanaly da, sanasyz da týrde jinaqtala berdi. 74 jyl ishinde rejim basyndaghylardyng birde-bir óndirgish kýshterdi ornalastyru kezinde osy úyaly «meken mәnisin» eskerudi oilaghan da joq.

Týiip aitqanda, totalitarlyq pen últtyq bir birimen esh siyspaytyn úghymdar.

***

Totalitarlyq keshegimiz turaly oy bayyptaghanym reti kelip túrghan song aityla salghan sóz emes. Ókinishke qaray kenestik rejimdi birqatar sebepterge baylanysty dәripteushilik, ótkendi ghana emes, býgindi de týsinudi shynymen búrmalap jiberui әbden mýmkin. Áriyne tolyq kýiinde әleumettik qarymta qaytaru is jýzinde mýmkin emes. Alayda totalitarizmning belgili bir ushyghulary qaytalanuy da kәdik. Sonday ushyghulargha qarsy eng jaqsy kepildik - ótip bara jatqan jýzjyldyqta bәrimiz bastan keshken indet nyshandaryn uaqytynan ozdyrmay anyq ta qanyq úghyna bilu bolsa kerek.

«Qazaq alimanaghy» №6 , 2010 jyl