Ejelgi qazaqtar jyldy on eki aigha bólip, jyl basyn Nauryz dep ataghan.«Nauryz meyramy — ejelgi zamannan qalyptasqan jyl bastau meyramy. Qazirgi kýntizbe boyynsha (nauryzdyng 22) kýn men týnning tenesui kezine keledi. Kóne parsy tilinde nava=jana + rәzanh=kýn, «jana kýn» maghynasynda, qazirgi parsy tilinde de sol maghynamen qalghan (no=jana + rouz=kýn; maghynasy «jana kýn»), yaghny «jana jyldy» (kýn ósuin belgileui) bildiredi.

2010 jyldyng 10 mamyrynan bastap Birikken Últtar Úiymynyng Bas assambleyasynyng 64-qararyna sәikes, 21 nauryz "Halyqaralyq Nauryz kýni" bolyp atalyp keledi. Bas assambleya ózining bergen týsiniktemesinde "Nauryzdy kóktem merekesi retinde 3000 jyldan beri Balqan týbeginde, Qara teniz aimaghynda, Kavkazda, Orta Aziyada jәne Tayau Shyghysta 300 million adam toylap kele jatqandyghyn" mәlimdedi. Al YuNESKO bolsa, 2009 jyldyng 30 qyrkýieginde Nauryz meyramyn adamzattyng materialdyq emes mәdeny múra tizimine kirgizdi.

Qazaqstanda Nauryz meyramy ýsh kýn: 21-23 nauryz aralyghynda atalyp ótiledi (2010 jyldan bastap). Jalpy, Nauryz parsy, kavkaz jәne týrik halyqtarynyng arasynda kóktem meyramy jәne jana jyldyng bastaluy retinde toylanady. Ol Iranda 21 nauryzda, Ortalyq Aziya elderinde jәne Ázirbayjanda, memlekettik mereke retinde Tәjikstanda jәne Qazaqstanda - 22 nauryzda, Ózbekstan men Týrkiyada 21 nauryz kýni atalyp ótiledi» (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Nauryz – halyqaralyq dәrejede toylanatyn, jyl basy bolyp esepteletin tabighat merekesi bolsa da, búl merekeni qazaqtargha toylaugha Kenes biyligimen 1926 jyly tyiym salyndy. N E G E ??? Oqyrman qauym, búl súraqtyng jauabyn sizder de izdep kórinizder! Jalghyz-aq aitarym, dúshpany qorqyp, jek kórip, tyiym salynghan nәrse sol elding bagha jetpes, tendessiz asyly bolyp tabylady jәne onyng artynda ýlken bir, biz biluge bolmaytyn qúpiya syrdyng bary anyq dep eseptep, óz hal – haderimizshe osy súraqqa jauap izdep kórelik:

Nauryz merekesi o basta diqanshylyqpen ainalysatyn iran tildes Orta Aziya halyqtarynyng kýn jaz mezgiline auysqanda, egis ósiru nauqany bastalghanyn merekeleu dәstýrinen shyqqan delinip keldi. «Qazaqtar ony «Nauryz ait» dep te ataydy. Ayt sózi parsylardyng «Áiyd» degen sózinen alynghan. Sonday-aq, qazirgi kezde qoldanylyp jýrgen meyram sózi «mey jәne ram» eki sózding tirkesi bolyp keledi. Mey «sharap, jýzim sharaby» jәne «Golab – gýl suy» maghynasynda bolsa, «ram» sózining birneshe maghynasy bar. Olar: 1.Kóndik 2.Ýirenshik 3.Kónildi, shat 4.Juas 5. Jaratushynyng esimderining biri 6. Iran kýntizbesining kýn esebindegi aidyng bir kýnining atauy. Múndaghy «Meyram» sóz tirkesining «mey» sózin sharap – desek, «ram» sózining kónildi úghymgha sәikes keleri anyq. Sondyqtan qazaqtyng qoldanyp jýrgen «Meyram» sózi kónildi, shat kýnderin elestetse, Meyramhanasy sharappen kónil kóteretin mekendi aitady. Sol sebepten «Nauryzdy» meyram demey mereke dep atauymyz jón bolar». (Islam Jemeney «Iran qazaqtary», 75 bet. «Zerde». Almaty 2007). Óte oryndy pikir. Sol siyaqty elimizdegi qaptap ketken syrahanalardy jauyp, meyramhanalardy - toyhana dep atasa óte oryndy bolghan bolar edi.

Al shyndyghy, Nauryz merekesi – jaratylystyng óz zanymen ýilesken, naghyz tabighy mereke. Búl mereke әri jana jyl bolyp sanalady. Jyldyng tórt mezgilindegi, kóktem mezgili – býkil tirshilik ataulynyng jandanatyn, janaryp týleytin kezeni. Sondyqtan kýn men týn tenesip, tirshilik atauly «úiqysynan oyanyp», qayta týleytin osy nauryz aiy – jyl basy bolyp esepteledi jәne búl mereke qazaqta «Amal» dep te atalady. Búl sózding tórkini «Aman» degendi de bildiredi (qystan amaldap, jazgha aman jetu).

Dәstýr boyynsha – Nauryz merekesi jastardyng jasy ýlken tuystaryna, ózderi syy – qúrmet kórsetetin basqa da jasy ýlkenderge qos qolyn berip amandasudan bastalady. Ókpe-naz, renishterding bәri úmytylady.  Búl kýnderi әr ýide jeti týrli dәmnen, nauryz kóje dayyndalyp, bir-birining ýiinen dәm tatysady. Sonymen qatar, Nauryz merekesin býkil auyl-el bolyp, әsirese jastar jaghy týgeldey tang shapaghyn qarsy aludan – tazalanghan aryqtargha su jiberuden, aghash otyrghyzyp, gýl egu rәsimin ótkizuden bastalatyn bolghan. Mereke  «Aq sýiek», «Alqa qotan», «Aq serek pen kók serek» jәne t.b. týrli halyq oiyndarymen, әn salyp, by biyleumen, aqyndar aitysymen, qazaqsha kýres, at jarysymen jalghasyp, týnge qaray «Altybaqan» ainalasyndaghy tamashamen ayaqtalady eken.

Ejelgi shejirelik derekterde, Nauryz merekesi 127 ghasyrdan beri qazaq elinde  Qazyghúrt (Qazyq júrt) tauyna Núq payghambardyng kemesi kelip toqtaghan kýnnen bastap toylanyp kele jatqany aitylady. Ótken ghasyrdyng ayaghynda Tәjikstandaghy 3000 m. biyik taudyng basynan akulanyng tasqa ainalghan sýiegi tabylghannan keyin, býkil әlem ghalymdary Núh payghambardyng kemesi qalghan jer Ontýstik Qazaqstandaghy Qazyghúrt tauy ekenin moyyndaugha mәjbýr boldy. Búl merekeni qazaqtardyng «Úlystyng úly kýni» dep ataytyndarynyn  syry osydan bolsa kerek.

Qazaqtyng etnograf-ghalymy Jaghda Babalyqúly 1970 jyly Mәskeuding Lenin atyndaghy kitaphanasynan tóte jazumen jazylghan «Nauryz» dep atalatyn úzaq jyrdyng qoljazbasyn tapqan. Búl jyrda Núh payghambardyng kemesi Qazyghúrtqa kelip toqtaghan mezgil dәl kýn men týnning tenesken kýni ekeni, osy kýni ýlken toy jasalghany, sol úly merekege adam men jan-januarlar týgel qatysyp, Núh gh.s. olardyng bәrine ózining jaqsy kóretin nәrsesinen mol shashu shashqandyghy, osylaysha búl kýn jana jyldyng basy retinde toylanatyn bolghany aitylady. Osylaysha, Nauryz merekesi – naghyz tabighat merekesi jәne tarihy óte úzaq mereke. Býkil әlemde búghan teng keletin birde-bir mereke joq. Búl degenimiz, býkil adamzat tirshiliginin, mәdeniyetining qazaq jerinen, qazaq elinen bastau alghanyn kórsetse kerek.

Nauryz jayly endigi әngimeni jazushy Aqylbek Shayahmetting sózimen jalghayyn: «Biz kýni býginge deyin keshegi Sovet imperiyasynyng iydeologiyasynan, tipti oghan deyingi aq patshanyng otarlaushylyq iydeologiyasynan әli aryla almay kelemiz. Ata zanymyzda zayyrly memleket dep jariyalaghandyqtan eshqanday diny artyqshylyqtargha jol berilmeui kerek desek te, osy uaqytqa deyin toylap kelgen jana jylymyz – dini basqalardyng kәdimgi Rojdestvo meyramy. Santa Klaus nemese Ded Moroz degenimiz, turasyn aitsaq, meyirimdi Ayaz ata emes, qaharly qystyng qatal beynesi.

Ózderiniz aqylgha salyp kórinizdershi, jana jyl degende kýntizbedegi qantardyng alghashqy kýninen basqa jana zat bar ma?! Qar da jana jaumaghan, jeltoqsannan qalghan. «Qarasha, jeltoqsan men sol bir eki ai. Qystyng basy biri erte, bireui jay» degendey, qystyng da naqty belgilengen shekarasy joq. Nauryzgha kelsek, barlyghy jana. Aq uyz, jas tól, kók shóp, jas arman, jana tilek.

Ózimning bir ólenimde:

             «Anasyna balasy opa bermey,

              Sәby ósti bir jóndi ata kórmey,

              Ayaz ata jýrgende tost kóterip,

              Qydyr babam ketti me bata bermey» - dep jazghan bolatynmyn.

Ayaz ata qazaq balasyna ata bolugha jaramaydy. Ata bolyp ta jarytpaydy. Qazaqta Qanbaq shal degen keyipker bar. Sondyqtan Ayazdy atymen atap, Ayaz shal degen oryndy. Qazaq balasynyng atasy Qydyr ata boluy kerek. Múrny qyzaryp, sózi úzaryp jýretin Ayaz ata turaly bir kezde mynanday shumaq jazghanym bar:

             «Ayaz ata týksiyip, qabaq týigen,

             Ishpey qoydy kesh boyy tamaq ýiden.

             Óitkeni, beti qyzaryp, múryny ýsip,

             Alypty toyghanynsha araq iship».

Tost degennen shyghady, shampan úrttamasaq, tilegimiz oryndalmay qalatynday, stakan týiistirmesek, jolymyz bolmaytynday, jattan júqqan jaman әdet dәstýrge ainalyp ketti. Qazaq sózderining tórkinine zer salsaq, tost degen sózding týbiri tosu. Aq dәmimdi aldyna tostym degendi bildiredi. Tipti tostaghan degen ataudyng ózi osy sózden shyqqan. Keyin baryp staqan dep ózgeriske úshyrap, ózge tilderge engen. Kelgen qonaqty qarsy alyp, tostaghanmen qymyz úsynu ejelgi týrki elinen, kóshpelilerden qalghan dәstýr.

Qazaqtyng jana jylynyng artyqshylyghy óte kóp. Basqalar aghashtyng janyn qinap, jas óskindi kesip, qiyp, ýiine shyrsha ornatyp jatsa, ata-babamyz Nauryz aiynda kóshetter otyrghyzghan. Qysta su qatyp jatsa, bitelip qalghan búlaq kózderi jazda ashylghan. Qysqy qalyng kiyim sypyrylyp, jana kiyim-keshek kiyilgen. Kóne orys jerining ózinde hristian dinin qabyldaghangha deyin Jana jyldy nauryz aiynyng birinen bastap toylaghan. Aghylshyndar nauryzdyng jiyrma besin jana jyldyng alghashqy kýni dep eseptegen.

...Qydyr – qydyryp jýretin ata degeni. Qydyrghanda da Qydyr kez kelgen, kóringen ýige bas súgha bermeydi. Dastarhany bataly, shanyraghy ataly, negizdi de nekeli, jeti atasy jeteli, ýy iyesi ornyqty, kelinshegi úqypty, bala-shaghasy qúima qúlaq otaulargha kiredi. Tórine shyghyp, maldasyn qúryp otyryp, dәmin tatady, batasyn beredi. ...Qydyr atany etegine týsken úzyn shapany, salbyraghan saqaly iyghynda qorjyny bar dep oilaugha bolmaydy. Ol әr týrli keyipte kelui mýmkin. Atalarymyzdyng «Qyryqtyng biri - Qydyr» deytini osydan.

Qydyr baba keybir ýilerding iyelerin synau maqsatynda mýsәpir bolyp kelui de mýmkin. «Mýsәpirdi jәbirleme» - dep jatady. Qazaqta «Ýiden qyryq adym attap shyqsang – mýsәpirsin»- degen sóz de bar. Bizben týbi bir týrikter qonaqty, yaghny meymandy mýsәpir deydi eken. Stambul qalasynda «Mýsәpir» dep atalatyn qonaq ýii de bar.

Qazirgi uaqytta biz jyldyng tórt mezgili bar dep jýrmiz. Al erte de týrki halqy, qypshaq júrty (qazaqtar. - M.Q.) jaz ben kóktemdi qosyp alty ay jaz, kýz ben qysty qosyp alty ay qys dep ataghan. Yaghni, on eki ay qaqqa bólingen. Jyldyng bir jartysy suyq, yzghar bolsa, ekinshi jartysy jaryq pen jylu. Jaqsylyq pen jamandyq, kýn men týn osylaysha almasyp, itjyghys týsip jatady.

         Abaydyng ózi aitpay ma:

         «Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy,

         Soqyr, mylqau, tanymas tiri jandy.

         Ýsti-basy aq qyrau, týsi suyq,

         Basqan izi syqyrlap kelip qaldy.

         Demalysy ýskirik, ayaz ben qar,

         Kәrli qúda qys kelip әlek saldy.»

Jaz ben kóktemning jóni bir basqa. «Jazghytúrym qalmaydy qystyng syzy,  masatyday qúlpyrar jerding jýzi» degen osy tús, jerding beti jasaryp, mal kókke shyghyp, tirshilik jaynap, qan qaynap, tólder toyynyp, qyz-bozbala әzildesken kez, kýn menen týn tenesken, jasy ýlkender kenesken, balalardyng aidarynan jel esken kez – qasiyetti Nauryz, mine, naghyz jyl basy.

...Qazaq arasynda Qydyr men Qyzyr sózi keyde birin biri almastyryp aitylady. Ayyrmashylyghy bir-aq әrip bolghandyqtan ba, keyde Qydyr baba, keyde Qyzyr baba, kóbinese Qyzyr әulie dep jatady. Biraq, Qydyrgha әulie degendi qosarlamaydy.

«Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy shenberinde jaryq kórgen «Babalar sózi» kóp tomdyghynda berilgen týsinikterding birinde: «Qyzyr – Alla mәngilik ómir bergen kiyeli túlgha, qazaq mifterinde, foliklor men diny anyzdarda kezdesetin arhaikalyq beyne, onyng esimi Iliyas payghambarmen qosa aitylady» degen anyqtama berilgen. (27 tom, 335 bet).

Nauryz turaly jәne onyng basty qaharmandarynyng biri Qydyr baba turaly týsinik qazaq dalasynda Islam dini taramay túryp ta bolghanyna shәk keltire almaymyz.

         Sondyqtan da:

         «Qadir týni keledi Qydyr dese,

         Qydyr, biraq, kózine kórinbese, 

         «Qyryqtyng biri - Qydyr» degen sózdi

         Kezinde tauyp aitqan el endeshe» - deymiz.

Qyzyrdyng janynda ghayyp eren qyryq shiltender erip jýredi degen týsinik bar. Qyryq shilten – qyryq kómekshi, payghambardyng serikteri. Iliyas payghambardy qazaqtar Qyzyr-Iliyas dep qosarlap ataydy. Qazaqtyng ertegileri men batyrlar jyrynyng bir keyipkeri de osy Qyzyr-Iliyas. Keyingi uaqytta jaryq kórgen keybir kitaptarda Qydyr-Iliyas degen sóz de kezdesedi, alayda, ol jansaqtyqtan ketken janylu dep qabyldauymyz kerek.

Qydyr baba turaly onday sóz aitylmaydy. «Qyryqtyng biri Qydyr» degeni – onyng basqa keyipte adamdy synau maqsatynda kelui mýmkin degendi anghartsa kerek. Qadir týni perishteler keledi, Qydyr keledi degeni keyin qosylghan japsyrma.

El aralap jýretin, aq kiyimdi, aq saqaldy әulie Qyzyr-Iliyasqa baylanysty aitylsa, Qydyr baba beynesi de oghan úqsas, biraq, ol mindetti týrde aq kiyim kiyedi, jasy úlghayghan jasamys kisi nemese aq saqaldy qariya degen úghym qazaqta joqtyng qasy.

Qazaq balasyna meyirimdi ata bolatyn Qydyr baba beynesin somdau - әdebiyetshilerding de, suretshilerding de, kinogerlerding de paryzy. Qydyr turaly mulitfilimder shygharylyp, oiynshyqtar jasalyp, onyng obrazy mektep oqulyqtaryna engizilui kerek dep esepteymin» («Namys» №2 (61) qantar 2010 jyl).

Óte oryndy aitylghan. Búghan ózin men «Qazaqpyn» deytin azamattardyng barlyghy da keliser dep oilaymyn.  Qosarym, eki keyipkerding ekeui de adamgha yrys-nesibe әkelushi, dәulet berushi, qamqor bolushy degen úghymdargha say keletin bir  beyne. Negizinen Qydyrdy Qyzyr-Iliyas atamyzdyng laqap aty dep payymdaugha da bolar edi. Biraq, Qydyr degenimizdegi «D» dybysynyng qazaq әlippesining (Alyp biyinin)  altynshy dybysy ekendigi, onyng Ad tobynda ýshinshi, al «Z» dybysynyng «bes» degen bagha alyp besinshi oryndy iyemdenui (Ab, Agh, Ad (1), Aj, Az (5), Ay, Aq, Al, Am, An, An, Ap, Ar, As, At, Au, Ash) Qydyr ata úghymynyng Qyzyrdan búryn dýniyege kelgenin kórsetedi. Búl saraptamagha toqtaugha tura keledi. Sebebi, Qydyr Atalyq tekti, al Qyzyrdyng týbiri «Qyz» bolyp Analyq tekti bildirip túr.

Qydyr atamyz adamzattyng eng alghashqy órkeniyetining astanasy – 360 әuliyeli kiyeli Manqystauda dýniyege kelgen, osy ónirde Allataghala bergen erekshe qasiyetimen elge tanylyp, osy ónirde dýniyeden ótken. Úrpaqtary kýni býginde osy Manqystauda Qydyrsha degen ru atymen ghúmyr keship jatyr. Qydyrsha atty әulie qorym Manqystauda birneshe jerde bar. Solardyng biri Qydyrsha atty әulie qorym Beyneu audany Aqjigit auylynan qazirgi Qaraqalpaqstan shekarasyna jaqyn 70-80 shaqyrymday  jerde ornalasqan. Kýni býginde de adamdar basyna baryp týnep, tilekteri oryndalyp jatady. Sol siyaqty, Týpqaraghannyng Borly degen jerindegi ainalasy tegis, alasa, shópti, miday jazyq dalada qalyng ósken qaraghashtary kóp, «Qaraghashty әuliye» dep atalatyn jasyl zirat bar. Kóptegen saghanatamdardyng ishinde bútalar qaulap ósip túr, tas qorshaulardy jaryp, syrtqa shyghyp ósude. Qorym  eski. Jergilikti túrghyndar basyna baryp ziyarat etedi. Barlyq eskertkishter jergilikti úlutastan túrghyzylghan jәne olar aluan týrli. Tipti qúlpytastardaghy jii kezdesetin balta, qylysh jәne myltyqtyng beyneleri de әr týrli. Halyq arasynda búl qorym Qydyrshalardyng rulyq qorymy retinde belgili.

Býgingi Qydyrsha atalyp jýrgen úrpaqtardyng sol alghashqy Qydyr atamyzdyng úrpaqtary ekendigin atamyzdyng atyna qosylghan «sha» jalghaulyghynan da kóruge bolady. Sebebi, qazaqta solmay mәngi kóktep túratyn aghashtardy «Arsha», «Shyrsha» dese; súlulyqtyng simvolyn «Súrsha» (Súrsha qyz);  «Qarsha» borady, «Barsha» halyq dep  kópshe maghynada qoldanylady.

Halyq arasyndaghy anyz-әngimelerde de Qydyrshalardy sol ejelgi әfsanalarda kóp aitylatyn Qydyr atanyng úrpaqtary desedi.

Qydyrshalar Adaydyng rulyq shejiresi boyynsha Qydyrsha-Anet-Tekey-Rayymberdi (Allaberdi)-Bәiimbet-Múnal bolyp taratylady. Múnal әigili Shynghys qaghan shyqqan rudyng aty.

Atam Qazaqtyng eng birinshi sóz bolghan, al sóz basy dybystardan, buyndardan bastalady degen qaghidasyna jәne әrbir sózding týbirinde (sóz týbirinde, óz týbinde, yaghny óz atasynda) sol sózdi dýniyege әkelgen Atamyzdyng aty, yaghny býgingishe aitqanda «avtorlyq qúqyghy» saqtalady degen qaghidagha sәikes:

Nauryz – taza qazaq sózi. Negizi Núq (Núh, Nuh, Noy, Nau, Nay bolyp әrtýrli laqap attarmen  atalyp jýrgen) payghambar atamyzdyng atynan shyqqan. Al ekinshi buyndaghy «ryz»-gha kelsek, qazaqta osy jalghaudan aryz, qaryz, paryz dep, adam balasyna jauapty mindet jýkteytin (mindetindi oryndamasang aryz tuyndaydy) jәne «yz» jalghaulyghynan uyz, qyz, syz, tyz degen adamzat ghúmyrynyng bastauyndaghy tez ótetin úghymdy bildiretin sózder jasalghan.

Nau degenimizdegi «N» dybysy Núq atamyzdyng esimin berse, odan keyingi «Au» - Aua anamyzdyng esimin beredi. Taudyng da sóz týbiri «Au» bolatyny osydan. Taudyng atauy Aua anamyzdyng qúrmetine qoyylghan.

Búl sózimizding dәleli retinde aitarymyz, sonau baghzy zamannan beri bizge jetken úly shejirede qazaqtyng ejelgi jyl basy Nauryz merekesinde 365 kýnge arnap, 365 kýy oinalghany aitylady.

Manghystaulyq Qaz adaylardyng malgha shóp salatyn kemege úqsas aghash astaudy «naua» dep atauy da, osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolyp tabylady.

Tarih taghlymy: Nauryz merekesin kýni keshege deyin býtkil әlem toylaghan. Adamzattyng ótken tarihtan taghlym alyp, sanasynyng tiriler kezi de alys emes. Osydan 6 jyl búryn búl kýn  «Halyqaralyq Nauryz kýni» merekesi bolyp tariyhqa endi. Býtkil әlem Nauryzdy tolyqtay  moyyndaghan kezde osy merekeni dýniyege әkelgen qazaqty da moyyndaugha mәjbýr bolatyny sózsiz.

Taghy bir eske sala ketetin bir jaghday bar. Ol manghystaulyqtardyn  14-shi nauryzdy - Úlystyng Úly kýni, Amal merekesi, jyl basy dep, este joq eski zamandardan beri toylap kele jatqany. Búl kýni adamdar ókpe-naz, renishterining bәrin úmytyp, jasy kishileri ýlkenderine baryp kórisuden bastalady. Osy maqalany jasy ýlkenderinizding bәrine baryp kóriskenimiz retinde qabyl alghaysyzdar.

Barshanyzdy Jana jyldarynyzben qúttyqtaymyz! Bastarynyz aman, denderiniz sau, elimizde tynyshtyq, molshylyq, tatulyq bolghay! Amaldan amalgha aman-sau jete bergeymiz!

Qojyrbayúly Múhambetkәrim,

Manghystau oblysy.

Abai.kz