Jýz jastaghy traktorshynyng kitaphanasy

Úly Otan soghysy jәne enbek ardageri Kópen Sýttikbaevtyng úl-qyzdary – Berik, Núrlan, Kýlpәshtar әkelerining tughanyna 100 jyl toluyna oray alys- jaqyndaghy aghayyn-tuys, qúda-jekjattaryna sauyn aityp shaqyryp, as berip jatyr. Jinalghan júrt ol kisining adamgershilik qasiyetterin, eshkimdi alalamaytyn adaldyghyn, keybir qyzyq minezderin aitysyp, eske alysuda. Biraq, marqúmnyng alys audandarda túratyn keybir tuystary ol kisining ózgeshe senimin, ústanghan әdet-ghúrpyn tolyq bile bermeydi eken.

Asqa kelgen qonaqtardy, әsirese, alystan kelgen aghayyndy tanqaldyrghany — Kópen aqsaqaldyng kitap­hanasy boldy. Ýlken terezesinen qart Qaratau barlyq túlghasymen kórinip túrghan keng bólmening tórt qabyrghasy kitappen siresip túr. Asa sheber emes qoldan olaqtau sýrilip, qiilastyrylyp ja­salghan әri syrlanbaghan aba­jaday sórelerde Abay, Magh­jan, Múhtar, Sәbiyt, Ghabiyt, Ghabiyden, Tahaui, Qasym, Áb­dijәmil, Ábish, Fariza, Tú­manbay, t.b. óz zamanynyng ozyq oily, daryndy aqyn-jazushylarynyng kitaptary sherudegi soldattay sәnmen sap týzep túr. Sәken men Beyim­bettin, Beyimbet pen Spandiyar Kóbeevting latyn qarpimen basylghan, paraqtary sarghay­ghan kóne kitaptary, Batyrlar jyry, eski dastandar, hissa­lar, ertegiler sórening bir úya­synan oryn alypty. Arasynda qazirgi kezde mýlde kezdes­peytin Birjan men Sara aity­synyng eng alghashqy núsqasy da jýr.

Qazaq tilinde shyqqan shet­eldik klassikterding kitaptary da kezdesedi. Qysqasy, jiyr­masynshy ghasyrdyng «menmin» degen jazushylary ózining kitaptaryn osy sórelerden taba alar edi. Ony aitasyz, jana shyghyp kele jatqan «jas periler» Jarasqan men Shómishbaydyn, Baqqoja men Smaghúldyn, Jaqau men Súltanәlinin, Qajytay men Kópenning «shyntaq eli» kitaptary bosagha jaqtaghy sóre­den oryn alypty. «Júldyz», «Jalyn», «Mәdeniyet jәne túrmys», «Ara», «Bilim jәne enbek» jurnaldary birynghay jinalypty.

Bar-joghy tórtjyldyq bastauysh mektepti bitirip, traktorshylardyng alty ailyq kursynda oqyghan qara­payym mehanizatordyng ýiinen osynsha bay kitaphanany kóremin degen oy ýsh úiyqtasa týsine kirmegen qonaq­tardyng tanqalysynda shek joq. Ár kitapty ústap kórip, sýisinip jýr. Kitaptardyng birazynyng kóp ústal­ghandyqtan múqabasy tozghan. Qyryq-elu jyl (mýmkin, odan da kóp) saqtalghan kitaptardyng keybirining týbi sógilgen. Biraq, olar shashylyp ketpegen, sheber qolmen qalyng matamen qayta tystalyp, jelimdelip, jamalyp tastalghan. Kópen aqsaqaldyng kitapty janynday jaqsy kórip, sәbiyindey mәpelep ústaghanyn osydan-aq kóruge bolatyn.

– Bizding aghay, – dedi býginde jasy seksenning sengirine shyghyp qalghan Ómirbek qart, – kórip túrsyzdar, kitapty óte-móte kóp oqyghan adam. Ózi qyzghanshaq edi. Árip tanymaytyn balalargha kitabyn ústatpaytyn, kerek bolsa, búl bólmege kirgizbeytin. Al mektep qabyrghasynda jýrgen bizge «kitapty taza ústa, betin syzba, suret salma, oqyp bolghan song óz ornyna qoy», – dep qatang tapsyryp beretin. Asyl jengemiz: «Otaghasy, on alty jasymnan qosylghan menen góri kitaptaryna ghashyq edi. Bayqamay eski kitaptyng bir paraghyn jyrtyp alyp ot tútatamyn dep, onbay tayaq jegenim bar. Sol «tәrbiyeleu sabaghynan» keyin men de kitaptaryn qyzghyshtay qorghaytyn bolghanmyn», – dep kýlip otyratyn.

Kópen aghanyng ómiri, әsirese, soghys jyldaryndaghy ómiri, adam aitsa nanghysyz, anyz siyaqty. Olay deytin sebebim de bar. Aghay soghystyng aldynda ghana Sozaqtaghy traktorshylar kursyn bitirip kelip edi. Audandaghy eng alghashqy traktorshylardyng biri boldy. Ol kisi dóngelek­teri temir tisti «MTZ» traktorymen jer jyrtyp, túqym seuip keshke oralghanda, kileng balalar ony auyl syrtynda kýtip alyp, sonynan aighaylap, shulap jýgirip jýretinbiz. Kabinasy joq, anghal-sanghal, kórer kózge qorash úsqynsyz traktor bizderge tehnikanyng keremet jetis­tigindey kórinushi edi. Biz de aghamyzday traktorshy bolsaq, jer jyrtsaq, shóp orsaq dep armandaytynbyz. Biraz zamandastarym siyaqty men de keyin mehanizator boldym. Sol mehanizator mamandyghymen zeynetke shyqtym.

Eluinshi jyldardyng basynda audanda «Týrkistan» astyq sovhozy úiymdastyryldy. Qarataudyng etegindegi jazyq jerlerding topyraghy óte qúnarly bolatyn. Alghashqy jyldan-aq aq biday bitik shyqty. Aynalasy eki-ýsh jyldyng kóleminde «Týrkistan» oblystan asyp, respublika, odan әri Odaqqa belgili boldy. «Týrkistan­nyn» atyn aiday әlemge әigilegen úly jazushy Múhtar Áuezov edi. 1954 jyly egin oraghy kezinde auylymyzgha Múhang arnayy issaparmen keldi. Qasynda Ernar degen jas balasy bar. Ol kisi birneshe apta egis dalasyn, dala qostaryn aralady. Adamdarmen әngimelesti. Arada eki ay ótti me, ótpedi me, әiteuir, kýz ailarynyng birinde Múhannyng «Týrkistan osylay tughan» degen tarihy ocherk kitaby jaryq kórip, bizding qolymyzgha tiydi. Týrkistandyqtardyng quanyshynda shek joq, bórikterin aspangha atyp jýr.

Kitapta aty atalghandar jýrekteri jaryla quanyp, toy jasap jatyr. Múhanday әlem tanyghan úly jazushynyng kitabyna aty enui kimdi bolsa da quantpay qoya ma? Bizding aghaydyng esimi de negizgi keyipkerding biri retinde kitapqa enipti. Minezi qansha salmaqty bolsa da aghay quandy. Qua­nyshyn jasyra almady. Semiz marqasyn soyyp qúdayy jasady. Mine, kórip otyrsyzdar, sol kitap aghanyng qasiyetti boytúmarynday bolyp osy uaqytqa deyin saqtauly túr.

Aghanyng soghys kezindegi ómiri anyzgha teng dep edim ghoy, ol ras ta. Aghay soghys bastalghan zamatta-aq maydangha at­tanghan. Mәskeudi qorghaugha qatysqan. Keyin jaudy qazan­nan et alyp qashqan búralqy it siyaqty qansylatyp qualap otyryp, Berlinge jetken, Reyhstagqa shabuyl ja­saghan. Keremetting kókesi de osynda. San myndaghan jauyn­ger Berlinge jayau, mәshiynemen, úshaqpen, tankimen jetken. Al bizding aghay kәdimgi jylanbauyr traktormen bar­ghan. Sol kezdegi «S-100» degen eng alyp, eng quatty traktor bolghan. Úzaqqa sozylghan soghystyng ónboyynda aghay sol traktormen attar, tipti, polutorka mashinalar tarta almaytyn auyr zenbirekterdi oq-dәrisimen qosa bekinisten bekiniske sýirep jýrgen. Ol kisi traktorshy ghana emes, jedel atys kezinde zenbirekterge snaryad tasyp, ony oqtap atushylardyng biri bolghan. Onyng әskery biyletinde «agha serjant-artillerist» dep jazylghan. Ózi kózdep atyp bir fashisti óltirmese de onyng jetegindegi zenbirekter jaudyng myqty bekinisterin búzyp, talay tehnikalaryn talqandap, jýzdegen ofiyseri men myndaghan soldattaryn jerjastan­dyrghan. Ýsh ret auyr jaraqat alsa da maydan dalasyn tastap ketpegen. Jaugha oq jaudyruyn toqtat­paghan.

Reyhstagqa jaqyn jerde «Gimmler ýii» dep atalatyn kóp qabatty tastan soghylghan alyp ghimarat bar eken. Sonyng irgesinde túryp ol sýiretip jetkizgen zenbirekter Reyhstagqa dәl kózdep snaryad jaudyrghan. Sóitip, shab­uyl­daushy jayau әskerge jol ashqan. Polktasy Raqymjan Qoshqarbaevtyng Reyhstagtyng esigining mandayshasyna birinshi bolyp qyzyl tu tikkenin óz kózimen kórgen (әriyne, onyng Raqymjan ekenin keyin bilgen). Búl anyz ba, anyz emes, shyndyq! Mәskeuden Berlinge deyin traktormen baryp Reyhstagqa shabuyl jasaghan adamdy kórgeniniz, estigeniniz bar ma? Men de aghay siyaqty kitapty kóp oqityn adammyn. Soghys turaly kitaptardan, estelikterden onday oqighany kezdestirgen emespin. Aghay Múhandy airyqsha jaqsy kóretin. Júmystan qoly bosaghanda bizge:

– Fransuzdyng úly qalamgeri Luy Aragon ózi fransuz tiline audarugha qatysqan «Abay joly» epopeyasy turaly «Qazir ol әlemdegi eng shoqtyghy biyik shygharmalardyng biri. Ol qara sózben jazylghan tendesi joq ghajayyp poema. Men sayyn dalada erkindigi ýshin kók bóridey alysqan qazaq degen batyr halyq bar ekenin osy poemadan oqyp-bildim», – degen eken.

Áne, kórdinder me, balalar, tili bólek, dini bólek, eshkimge shoqtyghyn ústatpaytyn órkókirek fransuzdyng ózi Múhandy moyyndaghan, ýlken bagha bergen. Jaqynda bir múghalimning «Abay jolyn» oqymaghanyn bildim. Itting balasy, onysyn ózi moyyndap otyr, «endi oqimyn» deydi. Jalpy, «Abay jolyn» oqymaghan adam ózin qazaqpyn dep oilamasyn. Ol adam qazaq emes – mәngýrt. Senderge ai­tarym, Múhandy oqyndar. Búl basqa jazushylardyng kitabyn oqyma degen sóz emes, únatqandarynnyng bәrin oqyndar. Kitap – kónilge sәule týsiredi, jýregine jylu beredi, adamdy әrtýrli jaman әdetten aryltyp, tazartady, – dep úlaghatty sózderin aityp otyratyn.

Ol kisi zeynetke shyghar kezde audan basshylyghy «Halyq sharuashylyghyn órkendetude, tyng kóteruge qosqan ýlesiniz zor. Sizding sol enbeginizdi elep, sizge jana «Jiguliy» mәshiynesin bergeli otyrmyz degende, «joq, maghan «Jiguliy» kerek emes, eger zandaryng kóterse, maghan ózim otyz jyldan beri aidap jýrgen «Belarusi» traktoryn berinder. Ózine balamday bauyr basyp ketip em», – dedi.

Shynyn aitsam, bizder «qap» desip, san soghyp, ókinip qaldyq. Ol kezde «Jiguliy» jýz adamnyng birining ghana qoly jetetin jaqsy kólik edi. Biraq, aghamyz jýzikting kózinen ótken súlu, kiyiktey jýirik mashinagha qyzyqpady, ózining kóp jyldar boyy serik bolghan kóriksiz, shaban, eski traktoryn qalady. Búghan ne aitugha bolady?

Aghaydyng zerektigi keremet edi. Kónildi kezderinde, keshki astan keyin Iliyastyng «Qúlageri» men «Kýishisin», Sәkenning «Kókshetauyn», Sәbitting «Súlushashyn» jatqa aityp otyrushy edi jaryqtyq. Zerek edi ghoy, zerek. — Ómirbek aqsaqal әngimesin ayaqtady. Ony tyndaushylar auyzdaryn ashyp, tanyrqap otyrdy.

Elu jastaghy «jana qazaqtyn» kitaphanasy

Birde Safuan Shaymerdenov bir jerles aghayynynyng ýiine aqyn Nútfolla Shәkenov ekeumizdi ertip bardy. Kezinde ózi joghary oqu ornyn qyzyl diplommen bitiripti. Ýsh qyzdan keyingi jalghyz úlynyng da institutty qyzyl diplommen bitirgenine quanyp, toy jasap jatyr eken. Kóp bólmeli dangharaday keng ýiding ishi ol kezde kóp adamnyng qoly jete bermeytin sheteldik qymbat, әsem jihazgha toly. El qabyrghagha iluge tappay jýrgen parsy kilemderi ayaq astynda jatyr, ayaqpen basugha úyalasyn, tipti, jýrek­sinesin.

Bes biyening sabasynday appaq jengemiz ýlde men býldege oranghan, «altynmen aptalyp, kýmispen qaptalyp» qoyghan Qytay imperatorynyng ýlken әieli siyaqty. Jarq-júrq etedi. Sәn-saltanatyna oray ózi de kerbez, ayaghyn erine basyp, ynyrana әzer sóileydi. Bylayghy qaradýrsin kiyingen әielderge jogharydan, tym jogharydan asqaqtay, tәkapparlana kóz tastap qoyady. Ýstinen fransuz әtirining tanu qytyqtaytyn iysi anqidy. Tolyq jýzinen «myna qu jalghyz Armanjannyng quanyshy bolmasa, myna han sarayyna mol dastarhan jasap, senderdi shaqyryp, Per­siyadan arnayy tapsyryspen aldyrghan myna kilemderdi las ayaqtarynmen bastyrar ma edim», – degen mensin­beushiliktin, menmendikting taby túnyp túr. Onysyn ózining de jasyrghysy kelmeytin siyaqty.

Múnday sәn-saltanat pen baylyqty búryn kórmegen әielder әr bólmege bir kirip, әsem jihazdardy jasqana sipap, ústap kórip, auyzdarynyng suy qúryp jýr. Shiren­gen sheneunik qonaqtardyng ishinde biraz belgili jazushy­lar, jurnalister de bar eken. Olar әielder siyaqty bólme kezip ketken joq, tay shaptyrym deytindey keng bólmening tórt qabyrghasynda tóbege deyin iyintiresip, destelenip túrghan kóp kitapty qyzyqtap jýr. Tórdegi ýlken sórede Abaydan bastap, Múhannyn, Sәbennin, Ghabit pen Ghabiy­dennin, Ábdijәmil men Tahauiydin, Syrbaydyn, Qadyrdyn, Múqaghalidyn, Túmanbaydyn, taghy basqa kórnekti aqyn-jazushylardyng qalyn-qalyng tomdary qatar qalanypty. Kelesi qabyrghadaghy sórelerde Hemingueydin, Balizaktyn, Getenin, Mopasannyn, Zolya, Bayronnyng múqabasy ai­shyq­talyp, әsem bezendirilgen tomdary soldattay sap týzep túr.

Mine, ýiding sәnin keltirip túrghan naghyz asyl qazyna osy kitaptar eken. Keybir jazushylar kóp kitaptyng arasynan ózining de kitabyn kórip, ýy iyesine maqtau aityp riza bolysyp jýr.

Osy kezde toy aiypkeri Armanjan bólmege kirdi. Ózi teatrgha baratynday múntazday kiyinip alghan.

– Áy, bala, – dedi Safuan agha, – sening institutty qyzyl diplommen bitiretindey jaghdayyng bar eken. My­nanday qazynanyng ortasynda otyryp jaqsy oqymau mýmkin emes. Naghyz jan azyghy, adamnyng oi-órisin damy­typ, aqylyna-aqyl qosatyn osy kitaptar ghoy. Qane, aitshy, qansha kitap oqydyn, ózing sýiip oqityn jazushyng kim? – dep súrady.

– Eshqaysysyn da oqyghan joqpyn, – dedi Armanjan shynyn aityp, – men qazaqsha oqy almaymyn.

Safuan agha ynghaysyzdanyp qaldy.

– Ne deyt, myna kýshik. «Puti Abayany» da oqymadyng ba?

– Onday qalyng kitapty oqugha mening uaqytym joq. Papam da qyzyq, ózi oqymasa da aqsha shygharyp kitap­tardy jinay beredi. Odan da maghan mashina әpermey me? Kitaptyng ne keregi bar?

Mynanday jauapty estigen Safekenning aqsary súlu jýzi ashudan kógerip bara jatty. Qaytyp til qatqan joq týii­lip qaldy. Búl sholaq tildesudi basqalar da estip túrghan. Guildesip jýrgen olar da, demderin ishke tartyp ýnsiz qaldy.

– Áshekeng osynsha kóp kitapty ne ýshin jinaghan, – dedi Nútfolla ózining tike aitatyn tentek minezine salyp, – mynany qarandar, birde-bir kitaptyng beti ashylmaghan. Osydan jiyrma-otyz jyl búryn shyqqan Múhannyn, Sәbennin, Ghabekenning kitaptaryna sausaq tiymegen, baspadan shyqqan kýii, su jana qalpynda túr.

Masqara ghoy, Áshekeng ekeumiz bir auylda tuyp, birge óstik. Mektepti әupirimmen әzer bitirip edi. Institutty qalaysha qyzyl doplommen bitirgenin bilmeymin. Biraq, bir auyz shet tilin bilmeytinin bilemin. Ol jaghynan qúq etpesting ózi. Mynalardyng arasynda nemis, aghylshyn, fransuz tilindegi kitaptar da jýr. Sirә, oqu ýshin emes, múqabasyna qyzyghyp jinaghan-au!

Jana ghana ýy iyesin maqtap jýrgen qonaqtar Nút­follanyng sózine shәk keltirdi me, sóredegi kitaptardy birtindep suyryp alyp, kóre bastady. Nútfolla shyn aitypty, betteri ghana emes, qatar túrghan kitaptardyng múqabasy da bir-birine jabysyp qalypty. Qonaqtardyng kónil-kýii kýrt týsip ketti.

– Jýr, bala keteyik, – dedi batyr minezdi, birbet Safuan agha, – búryn bilmeppin, búl men tamaq ishetin ýy emes eken. – «Studentting bir toyghany – shala bayyghany» degendey, keng dastarhandaghy jal, jaya, qazy, qarta, qústyng etin kórip qimay túrsam da amalsyz Safuan aghanyng sonynan erdim.

Ýlken danghyl boyy kýndizgidey jap-jaryq, biyiktegi shamdar samaladay jarqyrap túr. Bir kezde artymyzdan ayaghyn adymday basyp Nútfolla aghamyz jetti.

– Áy, Nýke, – dedi Safekeng kýle týsip, – nemene, as­tynnan su shyqty ma, әlde sel quyp kele me, asyghyp qay­da barasyn? Áyelim elge qydyryp ketken, ýide jalghyz ózim dep eding ghoy. Otyryp tamaq iship… jýz gramdatyp… degendey, qalmadyng ba?

– Ananday toghyshar burjuanyng ýiinde maghan as batpaydy, – dedi Nýkeng yzgharlana sóilep. – Onda oty­ryp qazy-qarta jegennen, sizding ýige baryp Baghdattyng sýt qatqan kýreng shayyn ishkenim artyq.

Jenis ShYNYBEKOV

alashainasy.kz