Senbi, 23 Qarasha 2024
Doda 4649 0 pikir 17 Nauryz, 2016 saghat 15:10

«AQ JOL» JASTARGhA SENIM ARTADY

 Endi sanauly kýnderden son, elimizde  QR Parlamentining Mәjilisi men Mәslihatynyng deputattyghyna ýmitkerlerding kezekten tys saylau ótedi.  Partiyalar saylau aldy ýgit-nasihat júmystaryn tәmamdap, halyqtyng dausyna jýginetin kýnning qarsanynda  «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy Ortalyq kenesining hatshysy, QR Parlameti Mәjilisinin  deputattyghanan ýmitker Berik Dýisembinov myrza «Abai.kz» portalyna súhbat berdi. 

-Agha әngimemizdi әueli sizding «Aq jol» partiyasyna keluinizden bastasaq. Sizding tandauynyz ne ýshin «Aq jolgha» týsti?

-Men ne ýshin «Aq joldy» tandadym degenge aitarym, Men Azekenmen (Azat Peruashev-red.) partiyagha deyin, «Atameken» kәsipkerler palatasynda jýrgen kezden tanyspyn. Ol kezde ol palata emes, odaq edi. Biz Azekeng ekeuimiz birge qyzmettes boldyq. Jaqyn aralasa bastadyq, bir-birimzdi jaqyn tany bastadyq. Onyng iydeologiyalyq ústanymy, onyng sayasy bastamalary mening kónilimnen shyqty. Sol kezding ózinde biz jas kәsipkerlerge qoldau kórsetu ýshin birshama sharualardy, jobalardy birge atqardyq. Shama-sharqymyzdyng kelgeninshe kәsipkerlerge qoldau jasau ýshin tyrystyq. Biz:"Bir qazaq ýsh qazaqty asyrasa, oghan kómektesse, bizding elimizding halqy әldeqashan  bay bolyp shygha keler edi" degen ústanymda boldyq. «Atameken» odaghynda jýrgen kezde osynday iydeyalarmen kóptegen jobalardy jýzege asyrdyq.

Keyinnen Azeken,  «Parlamentke týseyin dep jatyrmyn, maghan qoldau bildir, menimen birge bol» dep aitty. Men, әriyne, birge jýrgen dosymdy, Qazaqstannyng damuyna bir kisidey atsalysyp kele jatqan azamatty qoldadym. Búl 2011 jyly edi.

«Aq jol» - búl keshegi mal baqqan, otyryqshy mentaliytettegi qazaqtan, kәsipker, bay, auqatty qazaq shygharu ýshin kýresip keledi. Óitkeni biz Qazaqstannyng basty qúndylyghy - múnay men metaldar emes, bizding talantty halqymyz dep esepteymiz.

-Siz sayasatkersiz be, әlde kәsipkersiz be? «Aq joldaghy» ornynyz qanday?

-Búl degeniniz sayasy ústanym ghoy. Eng birinshi mening sayasy ústanymym – Tәuelsizdikting qadirine jetu. Ata-babalarymyz nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen qorghap qalghan osynau dalany ertengi úrpaqqa saqtap, jetkizu. Osy jolda qúrban bolghan últymyzdyng arys úldarynyng erligin óz úrpaghymymyzgha nasihattau. Búl - mening azamattyq boryshym. Sonau toqsanynshy jyldary, qazaqtyng erkekteri ýiindegi jylqysyn satugha bazargha әielin jiberetin. Ózderi bazarda sauda jasaudy úyat sanaytyn. Osynday qazaqtan kәsipker qazaq jasap shygharu ýshin men de óz ýlesimdi qosamyn jәne qosyp kelemin de. Mening ústanymym – bir qazaq jaghdayy kelip túrsa, tym qúryghanda ózining jaqyndaryna, tuystaryna, dostaryna jәrdemdesui tiyis.

Ekinshiden, bizding osynau úlan-ghayyr jerimizding asty da, ýsti de bay. Ókinishke oray, sol baylyqtyng qyzyghyn qazir ózgeler kórip jýr. Búl - siz ben bizding baylyghymyz.

Elimizding tәuelsizdik aluy - qazaq halqynyng tilin, mәdeniyetin jәne  ruhany qúndylyqtaryn yghystyrudy qalaytyn kýshterdi toqata aldy, olardy bizding elimizding barlyq etnostarynyng tili jәne tól mәdeniyetin saqtay otyryp, әrbir qazaqstandyqtyng iygiligine ainaldyrugha mýmkindik berdi.  Syrtqy әlemge ashyqtyghymyzdyng arqasynda Qazaqstan azamattary jalpy әlemdik qúndylyqtargha: ghylymiy-tehnikalyq jәne mәdeny jetistikterge barghan sayyn kóbirek aralasa bastady.  Jeke túlghanyng kәsibi, shygharmashylyq, ruhany damuyna el ishindegi  sayasy túraqtylyq, últaralyq, dinaralyq kelisim qolayly jaghdaylar jasauda.

-Sizding oiynyzsha, «Aq jol» partiyasynyng Parlamenttegi orny qanday? "Mine, mynau" dep auyz toltyryp aitarlyqtay, partiyanyng V shaqyrylymdaghy Parlament qabyrghasynda kótergen   ózekti mәselelerin atap kórsete alasyz?

-Qazaqstannyn «Aq jol» Demokratiyalyq Partiyasynyng Parlamenttegi orny erekshe. "Aq jol"  -kóptegen ózekti mәselelerdi qozghap, bastama kóterip jýrgen birden-bir partiya. Áriyne, auyz toltyryp aitarlyqtay atqarylghan iygi ister jeterlik. Solardyng ishinde, BAQ arqyly búqaragha tarap, halyq ong baghasyn bergen sharalardyng birsyparysyn atap ótuge әbden bolady. Mysaly, «Aq jol» partiyasynyng bastamasy boyynsha, «Qazaqstan Respublikasynyng halyqty júmyspen qamtu mәseleleri jónindegi keybir zang aktilerine ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zang jobasy qabyldandy. Búl Zang jobasynyng negizinde halyqty júmyspen qamtuda jana joldar ashyldy.

Qazaqta aitady ghoy, «Jalghyzdyng aty shyqpas, jayaudyng shany shyqpas» dep. Sol degendey, bizding partiya ótken shaqyrylymda Parlamentke az ghana qúrammen bardy. Bar bolghany segiz adam Mәjiliste otyryp, kóptegen iygi bastamalardyng ótuine týrtki boldyq. Margaret Tetcher aitypty ghoy, «Bir adamnyng ózi qoghamnyng býkil ómir sýru qúndylyqtaryn ózgertip jiberuge mýmkindigi bar» dep. Bizding partiya osal emes. Bizding artymyzda qanshama halyqtyng senimi jatyr. Bizding artymyzda jaqtastarymyz bar. Bizding tiregimiz bar. Demek, bizding Paralamentte ornymyz bar degen sóz. Biz - halyqtyq partiyamyz. Mysaly, osy uaqytqa deyin bizding «Aq jol» deputattary halyqpen tikeley baylanys ornatty. Ár seysenbi kýni biz onlayn jýzdesuler ótkizip túrdyq. Halyq deputatpen tikeley sóilese aldy. Sol arqyly biz kóptegen irili-úsaqty mәselelerdi sheshuge tyrystyq.

-Halyq biletindey, «Aq jol» bastamasymen «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq bankinin» keybir kelensizdikteri әshkerelendi...

-Dúrys aitasyz... Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq bankining baghdarlamasy - óz mýmkinshiligimen, qolma-qol baspana satyp ala almaytyn qarakózderimizge baspanaly bolugha jol ashatyn baghdarlama edi. Keyinnen búnyng da óz kelensizdikteri boldy. Sodan keyin bizding partiya Parlament qabyrghasynda birneshe mәrte saual qoydy. Keyin búl mәseleler Elbasynyng qúlaghyna jetkennen keyin mәsele sheshildi. Qazir atalghan bank keybir jobalardy «Aq jol» partiyasymen aqyldasyp otyryp jýzege asyruda.

Odan bólek, Ridder qalasynda býkil auyl auyz susyz otyrghanda, bizding partiyagha kómek súrap, hat kelip týsti. Biz auyz susyz otyrghan ridderlikterting mәselesin Palamentte kóterdik. Búl mәsele de sheshimin tapty.Sonday-aq, ShQO da qazaq tilin bilmeytin әkimderdin, mektep diyrektorlarynyng mәselesin de az kótergen joqpyz. Óitkeni qazaq tilin bilmeytin adam ol basshy bola almaydy. Ol Zandy qúrmettemeytin adam degen sóz.

-«Aq joldyn» elimizding ruhaniyaty men mәdeniyetine qosqan ýlesi az emes ekenin kórip jýrmiz. Mysaly biyl YuNESKO kóleminde mereytoyy atalyp ótiletin Álihan Bókeyhannyn  150 jyldyghyn memleket dengeyinde atap ótu turaly bastama kóterdinizder...

-Elbasy Núrsúltan Ábishúly ózi aitqanday, bizding qazaqtyng tarihynda úyalatynday eshtene joq. Biz ótken kýnimizben maqtanamyz, ertenimizge ýlken senimmen attanamyz. Biz, «Aq jol» partiyasy, Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghyn layyqty dengeyde ótkizu jónindegi Memlekettik komissiya qúru qajet dep sanaymyz. Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan (Bókeyhanov) jәne Ahmet Baytúrsynúlynyng (Baytúrsynov) ómiri men qyzmetterine qatysty tergeuding arhivtik materialdaryn zertteuge Súltan Han Aqqúlúly Jýsip jetekshilik etetin alashtanushy zertteushiler tobyna rúqsat beruin de súradyq. Osy jәne birqatar ruhany sharalardyng әr kez basy-qasynan tabylatyn «Aq jol» partiyasy elimizding ekonomikasyna ghana qyzmet etpeydi. Sonday-aq, onyng ruhaniyaty men mәdeniyetine, әdebiyetine shyn janashyr bolyp keledi. Bizding partiyamyz osy jyldar ishinde poeziya keshterine qoldau bildirip, mýshәiralar úiymdastyrdy. Biz aldaghy uaqfytta da til mәselesi, qazaqy qúndylyq, Alash qúndylyqtary sekildi elimizdin, últymyzdyng ruhaniyatyna ýles qosatyn jobalardy atqaratyn bolamyz.

-Siz Qazaqstannyng keleshegi turaly ne aitasyz?

-Qazaqstannyng bolashaghy óte jarqyn bolatynyna senuimiz kerek. Qazaqtyng daladay darqan kónilinen bolar, myna bizding yrysymyz, beybitshiligimiz erteng de saqtalyp qalady. Sol ýshin biz býgin ayanbay enbek etuimiz kerek. «Aq jol» partiyasy jastargha senedi. Óitkeni, býgingi óskelen úrpaq – ertengi el tizginshisi.

Uaqyt bólip, súhbat bergeninizge rahmet!

Súhbattasqan – Núrgeldi Ábdighaniyúly

Súhbattyng jariyalanu aqysy “Aq jol” partiyasynyng saylau qorynan tólendi. 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534