ABAY AUYLYNDAGhY KITAP MEREKESI
"Nauryz aiy tughanda , toy bolushy edi búl manda" dep Múqaghaly jyrlaghanday, nauryz aiynyng basynda Abay eline sapar shektik. Qúnanbay ótken, Abay, Shәkәrim ghúmyr keshken, ruhany bay ortada úly Múhtar uyzynan jaryp ósken qasterli meken búl. Búl jerding tau men tasy da, qyraty, qyrqasy , jazyghy da Abay ólenindegindey men múndalap túr. «Abay elining kóktemi ólenge ainalghan ómirdey kórikti kóktem» dep Zeynolla Qabdolov aitqanday, Shynghystau atyraby rasynda kóktemdi saghyna kýtetin tәrizdi.
Abay audanyndaghy M.Áuezov kitaphanasyna "Tughan jerge - taghzym" atty aksiya da kópshiliktin kóktemdey asygha kýtken sharasy eken. Kóktemning iysin ala kelgen kitaptar kitaphananyng qoyny-qonyshyn , oqyrmandyryn quanyshqa keneltti. Ár jerde kitapqa ýnilgen, kitapty qyzyqtaghan jastardy, auyl adamdaryn kórip kónilimiz tasydy. «Auyl kitap oqymaydy» degen týsinik qalyptasqany bar. Sol týsinikti túp tamyrymen joqqa shygharyp, memleket jəne qogham qayratkeri Tayyr Mansúrov jeke kitap qorynan 7000 kitapty, L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-ding rektory, professor Erlan Sydyqov ta jeke qorynan 7000 myng kitapty audandyq kitaphananyng qoryna tapsyrdy. Búl iygilikti sharalar Erlan Bәttashúlynyng mereyli alpys jyldyq toyymen túspa tús keldi «Tughan elge taghzym» atty taghylymdy sharanyng ótkiziluine úiytqy bolghan Mәdeniyet ministrligining jauapty hatshysy Quatjan Uәliyev pen QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasynyng basshysy Ýmithan Múnalbaeva. Ýmithan Dәurenbekqyzy da óz kezeginde kitaphanagha Últtyq akademiyalyq kitaphana atynan tartu-taralghy retinde birneshe kitap syilady. Osy kitaptardyng ishinde bir erekshe kitap boldy. Kitaphanamyzdyng baspahanasynda basylghan búl kitap- «Abaydyng qara sózderi» . Eni 2,5 sm, úzyndyghy 4 sm. Kópshilikting qyzyghushylyghyn tughyzghan kitap osy kitap boldy. Osynday iygilikti sharalar elimizding barlyq aimaghynda jalghasady dep ýmittenemiz. Búl sharagha Astanadan barghan suretshi Almas Syrghabaev, aqyn Serik Seytman, ýsheumizdin Abay topyraghyna alghash qadam basuymyz eken. Jana bir shygharmashylyq quat alghanday әserde boldyq.
Jol kestemizding tyghyzdyghyna baylanysty aspanda әli týn perdesin kere qoymaghan tang aldynda Abay, Shәkәrim atalar jatqan mekenge baryp , qúran baghyshtap Jiydebaydaghy Abay múrajayymen tanystyq. Abay atamyz tútynghan zattar kózge sonday ystyq kórinedi. Bórilidegi Múhtar Áuezov múrajayyna da bardyq. Mәngilik mahabbattyn simvoly Enlik-Kebek mazary men qos ghashyqtyng mýsini ornatylghan eskertkish te mәndi- mazmúndylyghymen tartymdy . Suretshi Almas ainalany fotogha týsirumen boldy. Tang aldynda Jiydebay aspany erekshe әdemi týske bólenedi eken. Tang qaldyq. Birtýrli sezimge bólendik. Abay, Shәkәrim, Múhtar siyaqty úlylardyng ruhy bizdi jebegendey. Enlik- Kebek te tang shapaghyna bólenip, shyraylanyp túrdy. Aynalayyn , Abay eli, aman bol! Sen qazaqtyng qasiyetisin!
Marjan ERShU
Abay-aqparat