Qarjylyq daghdarys adamzattyng basyn dan-dúng etip jiberdi. «Sasqan ýirek - artymen sýngip», qaysybir «jýikesi júqa» elder esteri auysyp, qolgha qaru alyp, soghysqa kirisip ketkenin de sezbey qaldy. Orysyng Qyrymgha úrynyp, onbay omaqasty. Ukrainang  demokratiya ansap jýrip, astan-kesten boldy. Qyrghyzyng qaysarlyqqa qyzyghyp, qangha úryndy. Gýrjing mynjyldyq kórshi-otandasyn ornyna qoya almay, biraz jerining bos orynyn sipap qaldy. Armeniya Qarabaqqa qaraylap, qylqyna týsti. Arab júrty «kóktemge» elitip, esengiredi. Siriya «semizdikti kótere almay», sergeldenge kiylikti. Týrtinektegen týrikter otpen oinap, oryspen jagha ústasty. Edirendegen Europa eserligining sazayyn tartyp, migranttardyng mibatpaghyna úryndy...

Ál-auqatynyng az-kem auytqyghany bolmasa, әlemdegi alyp eki júrt salmaqty qalpymen alysqa qasqaya qaraydy, olar: Amerika men Qytay... Atamyz qazaq: «Ýirengen jau - atyspaqqa jaqsy» degen, qonsy qytaydyng syry bizge birshama mәlim, Abylayhan atamyzdyng ósiyet-ónegesi bar...

Bizge eng qauiptisi - býginde jana preziydentin saylaugha qamdanghan ajdaha Amerika. Áriyne, saylaualdy ýmitkerlerining qalyng qatary býginde meylinshe siyrep, tabighy súrypqa týsti. Biraq, birde-bir amerikalyq kónil qoyyp, kóz toqtatpaghan Donalid TRAMP atty bir bayshykesh kýnnen-kýnge AQSh-tyng basshysy bolu armanyna tam-túmdap jyljap, jaqyndap keledi...

Qazaq Eli qarjylyq daghdaryspen itjyghysyp jýrip, Mәjilisting myljyng deputattaryn saylaudyng qarbalasynda qalyp, orasan múqittyng arghy jaghynan elding keleshegine tónui mýmkin zor qauipti sezbey otyrghan sekildi...

...Niu-Yorkting jyljymaytyn mýlik magnaty Donalid Tramp (surette) salmaqty sayasatkerden góri, jýikesi júqaryp-tozghan, bolmysynda músylman iyisinen túnshyghatyn tarpang esuasqa kóbirek úqsaydy. «Demokratiya» auasynyng kýlimsi shuashyna elitip, esirtkini ezip ishetin amerikandyqtardyng basym bóligi ruhany degradasiyagha úshyrap, «jaqsy men jamandy» aiyra almaytyn syrqatqa úshyraghanday kórinedi. Aytalyq, basynda saylaugha týsuge niyet tanytyp jýrse de eshkim kózge ilmegen Donalid Trampty jas pen kәri, erkek pen әiel jabyla qoldap, jazdyng  shyjyghan ystyghynda stadion toly adam jinasa da, Respublikalyq partiya jetekshileri ony baysaldy ýmitker retinde moyyndamady. Partiyalastarymen eregise týsken Tramp: «Meksikamen shekaragha biyik dual túrghyzamyn!» - degen әigili populistik mәlimdeme jasaghanda, әngýdik amerikandyqtar bir serpilip qaldy.

Artynsha Respublikalyq partiya atynan AQSh preziydenti saylauyna týsetinin ashyq jariyalaghan Tramp tamaghy qarlyghyp, dybysy shyqpay qalghansha: «Siriyadan keletin bosqyndar tasqynyn toqtatamyn!» dep, keudesin qaqqanda, amerikalyqtardyng tamyryn dәl basqanyn ózi týgil, qarsylastary da moyyndady.

Bәdikbay Tramptyng bәsekelesterinen suyrylyp ozyp shyghuy - qogham men әleumettik jelilerde keninen talqylansa da, bir qyzyghy, Respublikalyq partiya serkelerining kóbi: «Tramp ózi-aq saylaudan bas tartady» - dep sendi. Biraq, olay bolmady, «Amerikany qaytadan úly elge ainaldyramyn!» - degen sózder danghoy da daraqy AQSh halqynyng qyshyghan jerine tiydi. Býkil el aumaghyndaghy Tramptyng reytingi qarsylastarynan eki ese joghary ósti. Respublikalyqtardy Donalid Tramptyng kandidaturasyna degen ýrey mendedi.

Dәp osy tústa kezkelgen adamnyng eng nәzik te osal jeri - asyl dini ekendigin biletin kórkeude kandidat: «Men músylmandardy AQSh-qa kirgizbeymin!» - dep, qoyyp qaldy. Óz dinining adamzatqa әkelgen qasyreti islamnan myng ese kóp bolsa da, әrbir músylmen emes amerikalyq Tramptyng qúr aiqay, bos qoqan-loqqysyn uәde retinde qabyldap, ony qoldaushylar kýrt kóbeyip ketti. Tipti, Tramptyng naghyz qúlakkesti fanattary payda boldy.

Qay jerde de Tramp minberge shyqqanda, qara halyqtyng shuy men ysqyryghy kýsheygenin kórgen Respublikalyq partiya basshylyghy nauqannyng bas kezindegi Tramp jetistigin pash etetin «dabyl signaldaryn» bayqamay qalghandyghyn keshteu týsindi. Tipti, «Superseysenbi» atalghan atyshuly kýni partiya ýmitkerleri synaghynda qúrama shtattardyng basym kópshiliginde Tramp jeniske jetip, preziydent saylauyna týsuge jaqynday týsti.

Qazir amerikandyqtardyng tandau jasauyna uaqyt az qaldy. Býginde múnayy mýjilip, әl-auqaty әlsiregen AQSh sәtsiz kezendi bastan keshude. Ózgege óshtik, órshil órkókirektik, mәnsiz maqtan, әlsizge azuyn batyru zamany AQSh-ty attap ótip ketti.

Demek, әrbir amerikandyq bala-shaghasynyng bolashaghyna bas qatyrsa, danghoy keudemsoqtyqtan aulaq bolyp, beybitshilik pen bitimge bet búrugha tiyis. Óitkeni, amerikandyq músylmandardyng sany kýn sanap, saghat sanap kóbeyip keledi. Sondyqtan, «Músylmandardy AQSh-qa kirgizbeytin» amerikalyq Donalid Tramp pen «Ýndi múqityna orys soldatynyng shúlghauyn keptiretin» orys Vladimir Jirinovskiyding qútty oryny - joghary sayasy minber emes, «Jyndyhana ýiinin» jekelengen jansaqtau bólmesi ghoy...

Qajymúqan GhABDOLLA,

«Qazaq Eli» Halyqtyq qozghalysynyng tóraghasy.

Abai.kz