I

Ángime әlhissasyn Álihan Bókeyhannan bastasaq. Biyl últ mýddesi jolynda mert bolghan qazaq qayratkerining jasy 150-ge toldy. Alash kósemine «Qaraghym, jalghyzymsyng qazaqtaghy» dep Kókbay aqyn bergen bagha sol biyiginde túr. Ásili, múnday adam alashqa әli qayyrlys bermedi desek, qatelespegen bolar edik. Tau túlghanyng toghyz tom enbegin jiti zerdelegen jan bolsa, búl baylamnyng ras ekendigine taghy bir kóz jetkizgen bolar edi. Biz kitaptan alpys eki tamyry tek alash dep soqqan azamattyng otanshyl hәm memleketshil mahabbatyn kóremiz. Baz bireuler elge qyzmet etudi elu tom enbek jazu dep týsinetin shyghar. Ras, aramyzda Álekendey ensiklopedist, erudit bilimdiler de tabalar. Mәsele tipti de onda emes. Bizding oiymyzsha, adamdyqtyng eng biyik ólshemi esil erding ózi aitqanday «…ÚLTYNA, JÚRTYNA QYZMET QYLU – BILIMNEN EMES, MINEZDEN» der edik.

Býgingi salmaq týsirip saraptamaq taqyrybymyz da osy mәselening tónireginde bolmaq. Ishine ghalamat syr syighyzghan osy bir qanatty qaghidany әrkim óz óresi jetken jerge deyin týsineri mәlim. Tipti, mәtinning sonyn ala túrghan MINEZ sózin key «kemengerlerimiz» iman dep qasaqana búrmalap ta jibergen eken. Múnday qúqyqty ol shirkinderge kim bergen, qanday aqysy bar edi deysing qapalanyp. Avtordyng tól sózin tóleuge jyghyp, әrkim óz oiynan sóz qosarlap, bylaysha bylyqtyra beretin bolsa, týp mәtinning eshqanday da qúny qalmaydy ghoy. Al, jaraydy, iman dep ózgertuge tyrashtanghan-aq ekenbiz. Búdan bolyp Bókeyhanovtyng mәrtebesi biyiktep, aruaghy aspandap kete me sonda? Biz ón boyymyzdy mendegen sana syrqatynan tuyndaghan osy bir «tyrashtanu» simptomyna sәlden keyin qayyra oralatyn bolamyz. Múnyng bәri ainalyp kelgende Álihan әlemin tolyqqandy týsinbeuimizding saldary ghana. Búl jerdegi Alash kósemi aityp otyrghan minez úghymynyng iman sózine ýsh qaynasa da sorpasy qosylmaydy. Áriyne, iman úghymy Alla men adam arasyndaghy ekeuara tanym (senim) mәselesi. Al alash arysynyng dәl osy jerde qoldanyp otyrghan MINEZ sózi AZAMATTYQ ÚSTANYM (prinsiyp) turasynda bolyp otyr. Adam balasyna eng jetpeytini de әm keregi de osy MINEZ deydi Áleken.

Týsingen adamgha Álihan maqalasynyng әr jolynda asau minez anadaydan menmúndalap túrady. Últ kósemining ústanymynan kýlbilteleu degendi atymen tappaysyn. Sóitsek, Bókeyhanovtyng azamattyq ambisiyasy aqyrghy jaryghy týgesiler túsqa deyin o bastan-aq belgilenip qoyylghan eken. «TIRI BOLSAM, HAN BALASYNDA QAZAQTYNG HAQYSY BAR EDI, QAZAQQA QYZMET QYLMAY QOYMAYMYN!..» degeni osy sózimizding búltartpas dәleli ghoy.

Últ kósemi atalghan úghymgha bar bolmysymen qyzmet jasap, osy ústanym jolynan bir ainymastan dýniyeden ozdy.

Endigi kezekti estelikke bersek. Álihannyng tughan bauyry Smahan Núrmúhamedúly: «Álekenning minezi: esh qazaqpen arazbyn demeytin, qastyq qylmaytyn, jek kóretin adamymen amandaspaytyn, sóilespeytin. Qazaqtyng esh nәrsesin almaytyn. …Álekenning bir joldasy – uaq Temirghaly Nórekin ekinshi Gosudarstvenny Duma shleni. Álihan «elge enbek qylmady» dep Temirghaliyge ókpelep, kórmey ketti».

Bizde bir mojantopay týsinik saltanat qúrghan. Búl ne deseniz, azamattyng dәrejesin shen-shekpenmen ya bolmasa biyik lauazymmen ghana baghalaytyn beysharalyq. Múnsyz (mandatsyz ) ol adamnyng daryny tau tenselterdey myqty bolsa-daghy qogham aldyndaghy qúny kók tiyngha ten. Búghan túlghany shygharmashylyghynan jekeley bólip alyp qarau tendensiyasyn da qosarlay ketkimiz keledi. Qyzyq, ADAMNYNG ÓZI MEN ÓNERIN ÓZARA BÓLIP QARASTYRATYN BOLSAQ, ONYNG ShYN BEYNESIN ATALGhAN QOS ÓMIRINING QAYSYSYNA QARAP BAGhALAYMYZ SONDA? Búdan shyn túlghanyng tolyqqandy suretin kóre alamyz ba?

Bizde osy «kisiniz» bylayghy ómirinde baryp túrghan donjuan, syn saghattarda últ mýddesin satqan beyshara bolsa daghy biyik lauazymnyng birinde qyzmet istese bolghany últ qayratkeri bolyp eseptele beredi. BÝGINDE ABAY MEN ALASh ARYSTARYNYNG ATYN MALDANU QAZAQQA JAQSY BOLYP KÓRINUDING QÚRALYNA AYNALDY. Atalghan adamdardyng enbegin týgelge derlik jatqa soqqanymenen, ne uәdede, ne ústanymda (prinsipte) túra almaytyn «azamattardyn» tizimin jipke tizer bolsaq qisabyna jetpes edik. Birden aita ketelik. Búl eshqanday da Alashtyng aq joly emes. BÚL BAR BOLGhANY ARUAQTARDYNG ATYN JAMYLGhAN ALAYaQTYQTYNG JOLY.

Bolmysy birtútastyqqa úlaspaghan múnday pendeni túlgha dep tanudyng ózi qalay bolar eken? Ókinishtisi, kýni býginge deyin elding «erkeleri» men «serkeleri» (qarapayym ghana osy bir qaghidalarmen emes) jogharydaghy jartykesh kriyteriylermen anyqtalyp keledi.

BIZ ShYN TÚLGhANYNG NARQYN BILETIN TANYMNAN TOLYQQANDY AYYRYLGhANDYQTAN, OSYNDAY JADAGhAY JANDARDAN GhALAMAT QAYRATKER JASAUGhA MÁJBÝR BOLYP OTYRMYZ. Al olar bolsa, qazaqty el eken dep te mensinbeydi. Tilinde sóilemeydi, tanymyndy týsinbeydi, dәlirek aitar bolsaq, onyna týkirgeni bar. Bir sózben payymdasaq, býgingi biylikti ÚLTTYNG BOZJUSAN BOLMYSYN BILMEYTIN, QAZAQTYQTAN ESh HABARY JOQ KOSMOPOLITTER BASQARYP OTYR. Qazynasy qazaqty tonaumen ghana qampayghan sol beybaqtardyng boyynda Álihannyng jogharydaghy, «qazaqtyng esh nәrsesin almaytyn, qastyq qylmaytyn» minezi bolghanda qalay bolar edi, yapyr-ay, deysin. Alash kósemining esteliktegi «…ekinshi Gosudarstvenny Duma shleni» dep otyrghany qazirgining deputattyq mandaty ghoy. Býginde olargha «elge enbek qylmady» dep ókpelemek túrmaq, bylaysha oilaghanynnyng ózine úyalatyn jaghdaygha jettik. (Eldegi ekijýzdilik, qysqa kýnde qyryq qúbylu sekildi qylyqtarymyzdy tizsek, búl bir baytaq әngimege jýk.) Qysqasy, qandaghy minez Shәkәrimshe aitsaq «TAYGhANAQ MINEZ, EKI TILGE» әldeqashan ainalyp ýlgergendigin ózimiz de andamay qalyppyz. Eger de Álihan talabymen keliser bolsaq, bizdegi TÚLGhATANUMEN ony baghalaudyng barometri mýlde qate qalyptasqan eken. Álihangha salsaq, túlghany baghalaudyng úshar basynda ONYNG ELGE SINIRGEN ENBEGI MEN BIRTÚTAS MINEZI alda túruy tiyis. Bizdinshe, býginde kimning kim ekendigin bilmekke Bókeyhanov túlghasy auaday qajet. SEBEBI ÁLIHAN KÓZQARASYNYNG TEZIMEN QARAGhANDA GhANA ShYN TÚLGhANYNG ANYQ SURETI TOLYQQANDY KÓRINER EDI. Otanshyl sanamyzdyng salmaghy da osy bir ólshem tilshesining qalay qozghalaryna tikeley qatysty. Múny Álihan Bókeyhanovtyng AR-ÚYaTYMYZDYNG aldyna tosqan AZAMATTYQ MIZANTASY dep atasaq ta bolady.

II

Endigi sózdi jogharyda uәde etken «tyrashtanugha» qatysty taqyrybymyzgha búrsaq deymiz. Búdan biraz kýn búryn әleumettik jelilerde «Osy Abay namaz oqyghan ba, әlde oqymaghan ba?» degen synaydaghy әngimening du ete qalghany bar. Day-day talasqa týsken eki toptyng tamyr soghysynan biz mynany andadyq.

Birinshisining maqsaty Abaydy namazgha jyghyp artyna úiytyp qoymaqqa tyrashtanu bolsa, songhysynyng niyeti danyshpandy qalayda dinge qarsy qoy. Qos taraptyng qylyghyna qarap otyryp, qaraday qanyng qaynaydy. Al, endi alghashqysynyng әreketine keleyik. Jaraydy, Abaydy sәjdege jyghyp artymyzgha úiytyp-aq qoydyq delik. Búdan bolyp bizding útarymyz qansha? Osylay etsek kemengerding qyryq bes qara sózi (ghaqyliyasy) qyryq segizge eselenip, aqyndyghy artyp kete me sodan. Hakimning «Batin men zahiyr», «Imany gýl», ya bolmasa «Kýni-týni oiymda bir-aq tәniri», «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» dep jalghasa beretin jotaly úghymdarynyng biri de búlar ýshin ÓLShEM emes eken. Olargha bar keregi Abaydyng namaz oqyghany ghana…

Namaz degennen shyghady, songhy mezetterde iysi adamzatty «sәjdege bas qoyghandar men qoymaghandar» dep eki ghana bólip qaraytyn «danyshpandar» payda boldy. Shirkindermen didarlasa qalsanyz dýmsheliginen adam qorqady (Týptin-týbi qazaqtyng qasireti osylardan bolar ma eken dep qamyghamyn.) BABALAR BOLMYSYMEN SUARYLGhAN ÚLTTYQ TANYMNYNG BÚLAR ÝShIN BIR TIYNDYQ TA QÚNY JOQ. Osydan bolar, oy josynymyzdyng qúldyrap ketkeni sonshalyq, qazaqtyng qarapayym ghana sózi men qaghidasyn týsine almaytyn jaghdaygha jettik. Mәselen, Zere әjemizding jan degende jalghyz úly Qúnanbaydy dәretsiz emizbegeni jayynda bir derek bar. Osy bir oidan alapat aqiqat jasaghanymyz sonshalyq, dinning dengeyin dәretpen ólshegen ólenderdi qarday borattyq ta jiberdik. Búl shyn mәninde adamnyng tazalyghy jayly aitylghan oiynyng (astarly) maghynasy ghana ghoy (Áytpegende, týnde omyrau súrap otyz ret oyanghan perzentin әz әjemizding «Áy, Qúnanbay, sen jylamay sәl sabyr ete túr, men dәret alyp keleyin» dep ornynan otyz ret túryp emizbegeni aidan anyq qoy.) ENG BASTYSY, BIZDING AQYL-OY MEN AR-ÚYaTYMYZDYNG DÁRETI (tazalyghy) BAR MA?

MÁSELENI OSYLAY QOYGhANDA GhANA BÚL ÚGhYMNYNG MÁNINE TERENDEY ENDEGEN BOLAR EDIK.

Qúrmetti oqyrman qauym, biz búl jerde namaz ben dәretti jalghangha shygharyp, әdeyi ilik izdegeli otyrghamyz joq. «… Árbir aqyly bar kisige iman paryz, әrbir imany bar kisige ghibadat paryz…» degen hakimning dәret pen namazdy (yaghny taghat-ghibadatty) imannyng kýzetshisi retinde ghana qarastyrghany jayynda aityp otyrmyz. «… Kýzetshi kýzetken nәrsesining amandyghyn oilamay, bir ghana oyau túrmaghyn qasd qylsa, ol ne kýzet? Kýzetken nәrsesi qayda ketti? Maqsat kýzetilgen nәrsening amandyghy, tazalyghy emes pe?» deydi.

ShAMASY BIZ IMAN MEN GhIBADATTYNG ORYNYN ÓZARA ALMASTYRYP ALGhAN SEKILDIMIZ ( Imandy boludy «tek namaz oqu dep» týsindiretinderding әreketi osy bir sózimizding mysaly.)

Al, endi ekinshi toptyng isine aitar uәjimiz mynau: Allasyz abaytanudyng eshqanday da mәni joq. Aqynnyng «altyn sandyq keudesining kilti» tek qana din. Dindi (Allanyng aqiqatyn) bilmegen adamdy Abay manyna da jolatpaydy. Abay ol adam ýshin ashylmas qaqpa, taskereng týnek kýiinde qabaryp qala beredi. Qúr «kýshenuimizdin» kemenger biyigine keltirer tittey de zarary joq ekendigin týsinsek qoy, shirkin.

Tym bolmaghanda qazaqtyng «úyat bolady» degen úly úghymyna toqtalsaq etti…

Yqylas Ojayúly

Abai.kz