Orystar osy, "korzina" degen sózdi de bizden alghan siyaqty. Olardyng әr sózding sonyna A әrpin jalghap sóileytin әdeti bar ghoy. Osyny eskersek, korzinanyng týbiri, KORZIN bolyp shyghady eken. Búl - qazaqtyng KORJIN (QORJYN) degen sózi... Ordalyqtar orystargha barghanda, qorjyn, qorjyn dep qorjyndaryn kórsetken ghoy. Sosyn orystar: "A, korziyn, chto liy?" dep qorjyndaryn toltyryp beretin kórinedi. Ne bolsa da, sol kezden qalghan sóz ekeni anyq. Ivan Kalita dep atalatyn ataqty patshasynyng «KALITA» degen qosalqy aty da, "qalta" (kalIta) degennen shyqqanyn bәri biledi. Orystar keyde ony "denejnyy meshok" dep týsindiredi. Onyng týbiri, ózimizding "QALTA"!. Olar osylay kóp sózimizdi týrlendirip alghan...

Altaydan tabylghan altyn qazynamyz...

MIR DEGENIMIZ – ARBALET!

Qazaqta bayaghydan kele jatqan «mirding oghynday» degen sóz bar. Internette oghan bireuler: «әMIRding oghynday» degen sózding týrlengen týri» dep anyqtama bergensipti. Búl sózding astary әldebir kýshti qarudy túspaldap túrghanyn kez-kelgen kózi ashyq adam týsinedi ghoy. Mir degenimiz –ARBALET! Babalarymyz kezinde búl qarudy da óte kóp qoldanghan.....

MAMONT – ZIL, DINAZAUYR – ENGEZER

Bayaghy babalarymyz mamontty "zil", al, dinazauyrdy - "engezer" degen dep estidim. Qarap túrsan, bizde kóp sózding qazaqsha balamasy búrynnan bar eken. Osylardy jaqsylap zerttep, termindermen "bayyp" bara jatqan tilimizding ón boyyna taghy bir qan jýgirtip ótse , shirkin!...Qazaqtar sonda, múz dәuirin de kórgen kónekóz halyq bolyp túr ghoy, ә?..

Jolymbet Mәkish

FB-daghy Qazaqtyng TYNG tarihy tobynan alyndy