ADAM MINEZIN ÚIQYSYNA QARAP AJYRATA ALASYZ BA?
Býginde psiholog mamandar adamdardyng minez-qúlqyn anyqtaudyng týrli tәsilderin oilap-tapqan. Solardyng biri - adamnyng úiqy kezindegi dene qalpyna qarap, onyng qanday ekendigin onay biluge bolady. Sonymen, úiqydaghy denenizding kýii siz turaly qanday mәlimet beredi? Búl turaly kazgazeta.kz saytynda jazyldy.
1.Eger úiyqtaghan kezde tizenizdi býgip jatsanyz, onda siz birqalypty, senim artugha bolatyn, eshkimge kek saqtamaytyn jansyz. Kez kelgen ortada ózinizdi jayly sezinesiz jәne adamdarmen tez til tabysasyz.
2.Býk týsip úiyqtasanyz, ýnemi jaqyndarynyzdyng demeuine, moralidy qoldauyna múqtajsyz. Óte sezimtal jansyz. Keyde, tipti, kóz jasyna erik beresiz. Osylaysha, býk týsip úiyqtaghan kezde siz syrtqy ortanyng jaghymsyz әserlerinen qorghanghanday bolasyz. Óz shygharmashylyghynyzdyng shyndaluyna jol ashynyz: qolynyzdan keletin sýiikti ispen shúghyldanghanynyz jón. Mysaly suret salynyz, by ýiirmesine qatysynyz. Eger de sizding jarynyz da osy keyipte úiyqtasa, ony mazalap, «miyn ashyta» bermeniz.
3.Kóshbasshylar әdette ayaq-qoldaryn erkin sermep jatady. Múnday adamdar impulisivti bolyp keledi. Olar júmysta da, otbasynda da tәrtip ornatyp, bәrin qadaghalap jýredi. Aldyn ala dayyndalyp, aldaghy kýnderine jospar qúryp, dittegen maqsattaryna onay jetedi. Tynghylyqtyghy men qaytpastyghyna qaray búl toptaghy adamdar kez kelgen ómir asularyn da onay baghyndyrady.
4. Ýnemi shalqasynan úiyqtaghandy pozitivti, kónildi adamdar únatady. Siz júrt nazaryn ózinizge audartyp, shuly kezdesulerding ortasynda jýrgendi qalaysyz. Júmysta enbekqorsyz, birbetkey jәne shyndyqty betke aitqandy únatasyz. Otbasynda da, júmysta da kóshbasshysyz. Bar nazar tek qana ózinizde. Búl keyipte kóbine er adamdar úiyqtaydy.
5.Qarauylda túrghan kýzetshi sekildi úiyqtasanyz, ómirdegi maqsaty aiqyn jәne sol maqsatyna andap basyp, asyqpay jetetin jansyz.Siz qatalsyz jәne ainalanyzdaghy adamdargha da qataldyq tanytasyz. Biraq kóp jaghdayda ózinizge tym kóp jauapkershilik alasyz.
6.Tyrna siyaqty úiyqtaysyz ba? Sizden bәrin kýtuge bolady degen sóz. Mineziniz qúbylyp túratyndyqtan, jaqyndarynyz ben ainalanyzdaghy adamdardy tang qaldyryp, tamsandyrasyz. Jymiyp túryp, aiqaygha lezde basuynyz әbden mýmkin. Kóp jaghdayda belgili bir tandau jasaghan kezde kóp kidirip, qinalasyz. Ómirde de, qyzmette de túraqtylyq pen tynyshtyqty, yqtiyattylyqty qalaysyz.
Abai.kz