Úly Alla Taghala Qúranda bylay deydi: «(Ey,Múhammed!) Mýminderge ait: (Bógde әielderge qaraudan) kózderin saqtasyn. Ári úyatty jerlerin (zinadan) qorghasyn. Búl olar ýshin óte jaqsy. Ras Alla, olardyng ne istegenderinen habar alushy. Mýmin әielderge de ait: «(Bógde erlerden) kózderin saqtasyn. Ári úyatty jerlerin (zinadan) qorghasyn. Sonday-aq zeynetterin kórsetpesin…» («Núr» sýresi, 30-31-ayattar).

Pornografiya HHI ghasyrdyng obasy bolyp otyr. Álem boyynsha pornoindustriyanyng orasan kóp ónimderining shyghyp jatuy, olardyng kez kelgen adam ýshin qoljetimdi boluy, ony taratqan adamdardyng jasyryn qala alauy dýniyejýzinde 75 million adamnyng úyatsyz kórinisterge tәueldilikten aryla almay, óz ómirlerin qúrdymgha jeteleuine әkep soghuda.

Búl óte ýlken biznes. 2006 jyly «eresekterge arnalghan» kontentti óndirushiler 13 mlrd. dollar tabys tauyp, olardyng auditoriyalary AQSh-tyng ýsh jetekshi janalyqtar arnasynyng kórermenderinen asyp týsken. 2007 jyly pornografiya óndirushileri 20 mlrd. dollar tapsa, osy sipattaghy internet-alanshalardyng iyeleri óz kiristerin ýsh esege arttyrdy.
Myna sandargha nazar audarynyz!
Álemde әrbir sekund sayyn porno-resrustargha kiru ýshin 3075,64 dollar júmsalady. Ár sekundta 28 258 adam pornografiyany qarap otyrady. Árbir 39 minut sayyn AQSh-ta jana pornografiyalyq viydeo payda bolady. Internetke jýkteletin barlyq viydeolardyng 35 payyzy – pornografiya. Jelide otyratyndardyng 42,7 payyzy pornografiyany qaraydy. Áyelderding 30 payyzy jәne erkekterding 70 payyzy – úyatsyz kórinisterge tәueldi. Internet jelisinde 4 200 000 pornosayt bar jәne jyl sayyn 13 000 jana pornofilim ómirge keledi. Ár kýni internette pornografiyagha qatysty 68 million súrau joldanady. AQSh pornoindustriyasy onyng iyelerine jylyna 3 mlrd. dollar tabys әkeledi. AQSh-ta shamamen 40 million adam jiyi-jii pornosayttardy qaraydy.

Sosiologtar, psihologtar men biologtar qazirgi tanda nelikten pornografiyanyng osynsha tanymal bolyp ketkendigin jәne onyng adamgha qanday keri әseri baryn anyqtaghan bolatyn.

AQSh-taghy otbasylardyng 47 payyzy óz ómirlerinde pornografiyanyng problema bolyp tabylatynyn aitqan. Úyatsyz kórinisterge tәueldilerding 40 payyzy óz otbasylarynan aiyrylghandaryn, qarajat jaghynan qiyndyq kóretinderin jәne ýshten biri júmystarynan qol ýzgenin mәlimdegen. AQSh-taghy ajyrasulardyng 68 payyzy pornografiyanyng sebebinen oryn aluda.

Búl kesel pedofiliyanyng da shekten tys artuyna sebepshi bolyp otyr. Býginde Internette 1 millionnan astam kәmeletke tolmaghandardyng qatysuymen oryn alghan úyatsyz viydeolar bar kórinedi.

Pornogha tәueldilikting bes satysy bar:

1. Alghashqy qyzyghushylyq. Pornogha tәueldilerding kópshiligi tyiym salynghan viydeolarmen óte jas kezinde tanysady.

2. Tәueldilik. Oghan tәueldi adam úyatsyz viydeogha degen qúmarlyghyn basa almaydy da, әlsin-әlsin ony qaray beredi. Pornografiya onyng ómirining bir bólshegine ainalady.

3. Eskalasiya (ýdeu). Tәueldi adam birte-birte búryn jiyirkenish tudyratyn anayy viydeolardy kóre bastaydy.

4. Desensializasiya (sezimtaldyqty joghaltu).Oghan tәueldi adamdar, tipti, eng anayy, túrpayy kontentting ózine qanaghattanbaytyn bolady.

5. Kózimen kórgendi is jýzinde jasaugha tyrysady.

Dofamin (úyatsyz kórinisterdi kóru kezinde bólinetin rahattanu gormony) dozalarynyng ýnemi bólinuinen neyron-darda FosB proteiyni jinaqtalady da, ol my qúrylysynyng búzyluyna әkelip soghady. Aldymen, ol adam ýshin qorshaghan ortasynan, ómirden rahat alu qiynday bastaydy. Odan keyin ol tek pornografiyany ghana sezinetin bolady, odan basqa nәrsening bәri ol ýshin sýikimsiz әri mәni joq bolady. Eng aqyrynda, adamnyng erik kýshi joghalady: búl manday aldy my qyrtystarynyng ózgeriske úshyraghany degen sóz!

Qúrmetti músylmandar, Shaytannyng azghyruynan saqtanynyzdar!

Alla Taghala aram qylghan nәrseni jasamaq týgil, oghan jaqyndaudan bas tartayyq!

Internet materialdary boyynsha dayyndalghan: alashainasy.kz

Abai.kz