Týrkiya astanasy Ankara qalasynda, «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng kósemi, qazaq halqynyng danqty úldarynyng biri, kórnekti memleket qayratkeri, publisist Álihan Bókeyhannyng YuNESKO kóleminde atap ótetin 150 jyldyq mereytoyyna arnalghan «Alashtyng Álihany» atty halyqaralyq konferensiya ótti.

Týrki akademiyasy halyqaralyq úiymy, Gazy uniyversiyteti, Týrkiyanyng YuNESKO isteri jónindegi últtyq komissiyasy jәne Q.A.Yassauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiytetining qoldauymen úiymdastyrghan aituly jiyngha Qazaqstan men Týrkiyanyng memleket jәne qogham qayratkerleri, Týrki әlemining kórnekti shyghystanushy ghalymdary men halyqaralyq úiym jetekshileri qatysty. 

Konferensiyanyng ashylu saltanatyn Týrkologiya zertteu ortalyghynyng basshysy Hýliya Kasapoghlú, Gazy uniyversiyteti rektorynyng orynbasary Servet Karabaghy, Q.A.Yasauy atyndaghy HQTU Ókiletti kenes tóraghasy Músa Yyldyz jәne Týrki akademiyasynyng preziydenti Darhan Qydyrәli qúttyqtau sózderimen ashty. Konferensiya ayasynda Qazaqstan, Týrkiya, Qyrghyzstannan kelgen ghalymdar jalpy 3 seksiya boyynsha Álihan Bókeyhan jәne Týrki әlemine qatysty bayandamalar oqydy.

Alash kósemi Álihannyng ómiri men qayratkerlik qyzmeti turasynda Álihantanushy-ghalym - Jýsip Súltan Han Aqqúlúly, Alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay, Jazushy Beybit Qoyshybay bayandama jasady. Konferensiya ayasynda, Súltan Han Aqqúlúlyn sózge tartyp, kópten kónilde jýrgen týitkildi súraghymyzdy qoyghan edik:

-          Týrli aqparat qúraldarda, «Alash Orda» avtonomiyasy, Alash ziyalylary turaly material jaryq kórse, «Alash Ordanyn» memlekettik bayraghy retinde shynayy túraqtalmaghan, dәleldenbegen birneshe tudyng suretteri jariyalanyp jýr. Olardyng ishinde, «Jasyn Alash avtonomiyasy!» dep jәne Qúrannan ayat jazylghan jasyl tudy, sonday-aq Týrkiya tuyna úqsas alqyzyl, alayda ay men júldyzy sary týske boyalghan tudy keziktiruge bolady. Alashtanushy ghalym retinde osy mәselege qalay qaraysyz? Alash Ordanyng tuy shyn mәninde qaysysy?

 - Alash avtonomiyasynyng memlekettik tuy turaly neshe týrli aqpar bar ekeni ras. Internette, basqa da BAQ betinde jariyalanyp jýrgen bir tuda «Alash avtonomiyasy jasasyn!» dep jazylghan. Ol tudyng týsi jasyl. Biraq, sol kezdegi, 18-19 jyldardaghy aqparat qúraldarynyn, «Sibirskaya jizni» gazetining habaryna qarasaq, Semeyde Alash polkining túsau keserinde, Álihandy әsker qolbasylarynyng qarsy alghanyn jazady. Onda, qazaq әskerlerining tuy aq týsti ekenin, «Alla jar bolsyn!», «Alash avtonomiyasy jasasyn!», «Qúryltay jinalysy jasasyn!» degen siyaqty sózder jazylghany turaly derek bar.

Búl tudyng býginge deyin saqtalghan saqtalmaghanyn bilmeymin, bar bolsa da, qazirge deyin tu qolymyzgha týspedi. Ol tuymyz RF-nyng memleket qamqorlyghyndaghy múraghattarynda, jәdigerler saqtalatyn qorda bar boluy әbden mýmkin. Ol qorda Kenesarynyng bas sýieginen bastap, Kenesary әskerining tulary, qarulary, onyng ishinde Kenesarynyng qanjary, ózi ústaghan «Qúran Kәrim» kitaby, t.b esh jerde joq jәdigerler bar. Olardyng ishinde «Alash Avtonomiyasyna» qatysty tudan basqa da bizge belgisiz jәdigerlerding boluy әbden mýmkin.

Al, «Alash Orda» tuy delinip jýrgen ai-júldyzdy qyzyl bayraqqa kelsek, bayqasanyz, kez-kelgen tarihy oqighalardyn, mәlimetterding janynda shyn-ótirigi arals mәlimet, derekter bolady. Alash Ordanyng tuy Týrkiyanyng tuyna úqsas degenge men eshqashan senbeymin, basqalardy sendire almaymyn. Qazaqtardyng ol kezde týsi qyzyl tudy qoldanu tipti de mýmkin emes. Orys basylymyna sensek, Alash tuy aq bolugha tiyis edi. Degenmen, aq tuda aidyng sureti boluy da mýmkin. Qazaqta, «Ayyng onynnan tusyn!» deytin aq tilek bar. Sonday-aq, ay – Islam dinining bir simvoly. Ondaghy jazu tóte jazumen jazylghan boluy mýmkin.

Tudyng jasyl boluy da mýmkin emes. Nege deseniz, Álihan din me memlekettik sayasatty aralastyrmay, bólip alghan. Zayyrlyqty ústanghan. XX ghasyrdyng basynda qayta janghyrghan qazaq memleketi, búl - zayyrly memleket bolatyn. Sondyqtan da, Alash avtonomiyasynyng tuy eshqashan da jasyl boluy mýmkin emes edi. Qoshmúhamet Kemengerúlynyng 1924 jyly Mәskeude jaryq kórgen «Qazaq tarihy» atty ocherki bar. Onda Álihan turaly bylay dep jazady: «Álihannyng qazaqqa istegen qyzmeti, birinshiden, patshalyq Resey túsynda, qughyn-sýrgin jyldarda qazaq ýshin ómirin sarp etken at tóbelindey ghana azamattar boldy. Sol topty baulyghan Álihan. Álihan ózine ergen topty diny fanatizmge qarsy tәrbiyeledi. Sóitip, tatardan ayaghyn aulaq basqan qazaq memleketi payda boldy». Búl jerde, Álihan dindi jekkórgendikten, dinsizdikten memlekettik biylik isinen bólgen joq. Álihannyng aitatyny bar: «Europa halyqtarynyn, onyng ishinde fransuzdardyn, orystardyng tarihy kórsetip otyr. Eger, din memleketting jeteginde ketetin bolsa nemese tizginine jarmasatyn bolsa halyqtyng ruhany dýniyesi ayaqasty bolady. Onday kezde, din qayratkeri memleketting jeteginde memleketting mýddesin qorghap ketedi». Álihannyn, dindi memlekettik biylikten bólgendegi oiy – din gýldensin, biraq memleketke tәueldi bolmasyn! Búny, halyqtyng ruhany baylyghy dep qarastyrghan. 

***

«Alash Orda» tuynyng internette jýrgen búl núsqalar emes ekenin Alashtanushy Túrsyn Júrtbay da rastady. Túrsyn Qúdakeldiúly Zәky Uәlidy Toghan estelikterinde de búl tularda bar belgining joq ekenin aitady. Jazarman qauymnan aldaghy uaqytta «Alash» tuy delingen jalghan tulardy taratpaularyn ótinemiz. Álihan babamyzdyng mereytoyy qútty bolsyn! Alash iydeyasy jasasyn! Alashtyng kýni sónbesin!

Núrghaly NÚRTAY

Ankara qalasynan, Týrkiya