Orys-kazak úiymdary qabyldaghan qarar – qazaq halqynyng namysyn qorlau, - dep jazady qamshy.kz basylymy.

Aqpan aiynda Qazaqstandaghy orys, slavyan jәne kazk úiymdary ýilestiru kenesining otyrysy ótip, onda aitylghan birqatar mәseleler turaly jazghan bolatynbyz. Etnikalyq úiymnyng ústanymyna qatysty qogham mýsheleri de qyzu pikir talastyruda. Feysbuk әleumettik jelisining qoldanushysy Erbolat Qoshqarbaev ta orys-slavyan hәm kazak úiymdary jiynynda qabyldanghan, memlekettik organdar men biylik iyelerine qarata aitylghan, konstitusiya men birqatar zannamalargha ózgeris engizudi qajet etetin 7 tarmaqtan túratyn qararyna qarsy jauap jazdy. Últ taghdyryna bey-jay qaramaytyn qalyng oqyrman nazaryna Erbolat Qoshqarbaevtyng sol jauap maqalasyn úsynamyz.

7 aqpanda Orys, kazak, slavyan úiymdarynyng Ýilestiru Kenesining III kezekti sezi ótipti. Oghan elimizding әr ónirinen jinalghan 30-dan astam qoghamdyq birlestikterding delegattary qatysypty. Sezde sóilegen delegattar: O. Sýleymenov, P.Svoiyk, M.Telegusov, Hasen Qoja-Ahmetterding bәri derlik qoldau niyetimen sóilegen eken. Degenmen Hasen Qoja-Ahmetke riza boldym. Ol, slavyan dep qana aitpay, "slavyan-týrki" dey otyryp, "Orys tili -Ejelgi týrki tili" dep qoyyp qalypty. Osy attas kitabyn qarjylandyrghanyn da atamannyng esine saludy úmytpaghan. Aytayyn degenim búl emes, qarardyng mazmúny.
Sonymen, sezd qorytyndysynda 7 tarmaqtan túratyn QARAR qabyldapty. Sol qarardyng keybir tarmaqtary meni birqatar oilargha jeteledi. Tituldyq últtyng ókili retinde ol oilarymdy aityp ketu paryzym dep esepteymin. "Tyrnaqshalardy" qoyghan jәne yqshamdap otyryp qazaqshagha audarghan avtor.

Mynau әlgi qarardyng tarmaqtary men olargha qatysty mening oilarym:
1. "Orys tilinin" Konstitusiyalyq mәrtebesi "shyn mәninde" qamtamasyz etilui kerek. Búl talapty búzghandargha yqpal etu sharalary qarastyrylyp júmystan shygharugha deyingi sharalar qoldanyluy kerek.

Búl tarmaqqa qatysty tuyndaghan oiym: 

Men eshqanday da orys tilining mәrtebesi týsip ketkenin kórip túrghanym joq. Kerisinshe, qazaq tilining mәrtebesin "mәrtebe" dep aitugha túrmaydy.
2. Biylikting barlyq salasyndaghy ókildik "últtar" sanyna proporsional jýrgizilui kerek jәne búl zandy týrde bekitilsin.

Búl tarmaqqa qatysty tuyndaghan oiym:

Sonda ne ózge últtardyng bәrin "proporsionaldy" týrde biylikke qoyyp, әnsheyin 130 últtyng biri bolyp qalu kerek pe QAZAQ últy da? Onda memleket atauyndaghy "qazaq" sózin alyp tastasaq qaytedi!

3. Oblys, qala, audandardaghy Orys drama teatrlary (shygharmashylyq újymdary t.b.) "budjettik qarjylandyru" saqtala otyryp mәdeny ortalyqtar retinde Ýilestiru Kenesining balansyna berilsin. 

Búl tarmaqqa qatysty oiym:

Búl nysandaghy úiymdar memlekettin, aumaqtyq әkimdikterding balansynda emes pe? Ýilestiru Kenesining balansynda bolsa, onda budjettik qarjylandyrudan góri, ózderining qayyrmaldyqtarymen qarjylanghany dúrys bolar edi ghoy.

4. Memlekettik telearnalarda jәne oblystyq arnalarda Ýilestiru Kenesine, elding "barlyq" diasporalaryna arnayy uaqyt berilsin jәne ol uaqyt qay ónirde qanday últtar túratyn bolsa, solay aiqyndalsyn.
Búl tarmaqqa qatysty oiym:

Onsyz da qazaqsha tek jalghyz arnamyz bar. Onyng ózi tolyq 100 payyz qazaqsha dep aita almaymyz. Barlyq últty jarylqaghan әlemde jalghyz bizding elde ghana Assambleya bar. Osy syy az ba? Nege ózge últtyng "erki", ózge últtyng "qalauy" jergilikti últtan basym túruy kerek? 

5. Preziydent N.Á. Nazarbaevtyng Qazaqstan Halyqtary Assambleyasynyng rólin kýsheytu turaly "birneshe" mәrte aitqan tilegin oryndau ýshin Assambleyadan saylanatyn deputattardyng sanyna bólinetin kvotany 30 "oryngha" úlghaytu kerek, al Preziydentpen Senatqa taghayndalatyn jaghdaygha kelsek 5 oryn bólinui kerek.

Búl tarmaqqa qatysty oiym:

Búl ashyq Konstitusiya normalaryna qayshy tarmaq emes pe. Assambleyadan 30 oryn bólinse, jalpy tәrtipte partiyalyq tizim boyynsha da ózge últtar saylanatyn bolsa, sonda bizding nemiz qalady? Onday bolsa, elding qamyn, memleketting ózekti mәselesin emes, tek ózdi ózining últynyng ghana qamyn oilaytyn Assambleya degenning keregi ne. Joyyp jiberse de bolady ghoy. Onday úiym joq bolsa, ózgege býiregi búrghan mәsele de joq bolmay ma...
Elbasynyng oilaryn teris ainaldyryp, elbasy atynan sóilegeni qalay. Elbasy Assambleya rolin kýsheytu kerek dese, deputattardyng sanyn "30" qylu kerek degen joq qoy!

6. Kazaktardy resmy týrde Respublika halqy dep tanu qajet. Kazachestvo kommunistik biylik tarapynan genosidke úshyraghan halyq. Kazachestvo qazir qayta týleude jәne qoghamdyq birlestik týrindegi halyq retinde ómir sýrude. 
Búl tarmaqqa qatysty oiym:

Resmy týrde halyq retinde tanu degen mәsele kóterilse, demek kazaktar bizde búryn da bolmaghan, tanylmaghan degen qorytyndy tuady. Búryn nege resmy tanylmaghan eken. Búrynghylardyng bir bilgeni bar bolsa kerek. Eger kommunister olardy genosidke úshyratqan bolsa, onda nege toqsanshy jyldary Lenin sekildi kósemderding eskertkishterin alugha meylinshe qarsy boldy kazaktar? 

7. Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy hatshylyghynyng úiymdyq-qúqyqtyq qúrylymyna saylanbaly orynbasarlyrdyng tikeley Assambleya Tóraghasy - Preziydentke baghynysty jәne esepti boluy jolymen ózgerister engizilsin.
Búl tarmaqqa qatysty oiym;

Óitsin, býitsin, engizilsin t.b. búiryq raymen qararlar qabyldanbauy tiyis. Barlyq qarar degen dýnie tek "úsynystyq" sipatta bolady. Álemdik tәjiriybede solay. 

Tuyndaytyn zandy súraq: Nege Ýilestiru Kenesindegi kazaktardyng aitqany negizge alynuy kerek. Ózge de 130 últtyng kazaktargha qatysy joq qoy. Sonda kazaktardyng sezi әzirbayjan, moldovan, tәjik, buryat, týrik, ingush, latysh, týkimen, armyan, nemis sekildi basqa da diasporalar atynan sóilep túr ma?
Áriyne, tarmaqtargha qatysty jәne jalpy alghanda kóptegen oilarym bar. Onyng bәrin tizip jazu shart emes. Aytylmasa sóz atasy óledi. Aytqanynmen de qazir júrtshylyq múnday mәselege bas auyrtpay jenil, әzil postylar ainalasynan shyqpaydy. 
Qysqarta aitqanda búl jaghdaygha ýndemey qalugha bolmaydy. Búl jazghanym oqylsyn, oqylmasyn meyli búny jazu mening azamattyq paryzym edi.
Qosymsha tuyndaghan oilarym mynau bolatyn:

Sezd nege eki tilde jýrgizilmegen!? (Ádeyilep osy saualdy tastayyn). Múnday qoghamdyq birlestikterdi tirkemey qoysa qaytedi. Maqsattary Memleketting Gýldenuine ýles qosu bolsa bir sәri. 

Songz kazakov Semiyrechiya degeni nesi. Jetisu dep nege aitpaydy eken...
Nege bas basyna kazak úiymdary ózinshe "gerb" jasap alghan! Bizding eltanba olargha qajet emes pe?!

Gerbterinde eng bolmaghanda Qazaq elining bir de bir atributy nege joq eken! Olardyng gerbterine ózge elge tәn "eki basty" býrkitting basyn qoyyp alghany qanshalyqty zandy eken?!

Gerbterin Georgiy lentasymen әrlegende jergilikti halyqtyng namysyna tiyip ketedi dep oilamady ma eken?! (Gerbting suretin qoyghym kelmedi). Ayta berse alandatarlyq oilar kóp, aghayyn! Osymen qysqarttym.

Erbolat Qoshqarbaev

Abai.kz