Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 5296 0 pikir 4 Nauryz, 2016 saghat 09:39

QARYN MEN RUH

Qazir qazaq prozasyna sony lep, tyng serpin әkelgen jas qalamgerding legi ózderining tyrnaq aldy tuyndylarymen ózindik shygharmashylyq mýmkindikterin sóz tanyghan jangha birden andata bastady. Eng qiyn janr – qazaq novellistikasyna  joqty-bardy sóz etpey, alash qoghamyndaghy «kishkentay adamdar» taghdyryn oryndy qalam úshyna ilindirgender qatarynda Saltanat Minayhandy bólip-jaryp aitugha bolady.

Jas qalamgerding «200 tenge» әngimesi jana buynnyng eki birdey problemasyn (qaryn men ruhty) bir epizod boyyna syidyra bilgen. Ári tәmsildik anysta jazylghan tuyndyda bar-joghy eki keyipker ghana bar. Nautralistik suretteu qysqa qayyrylyp otyrady.  Avtor jastardyng der kezinde tamaqtana bermeuin – әleumettik faktor retinde aiqyn tanytady:

Joldas úiqysynan erte túrdy. Túrdy da beti-qolyn jumastan qazan-ayaqty syldyrlatyp qalghan-qútqan tamaq bolyp qalar degendey timiskilendi. Dym joq. Qansyp qalypty. Keshe ózderi iship-jegen qalyby, astan-kesteng keseler, kerzender shashylyp jatyr.  Qynjylghanday qarnyn sipap, Sәkenning trubkasyn kóteruge dәrethanagha kirgen song shayyna salyp, júmysyna bettedi.

Týs besinnen aughan uaqytta júmysynan shyghyp jataqhana mekenin betke alyp, asyghyp keledi. Qaryn qabysyp qalghanday qyryp auyrady. Qaltasyn aqtardy. 200 tengesi bar eken. Jol-jónekey talgha jaq birdene alam dep oilaghan”.

Bәri de senimdi, bәri de azattyq úlandarynyng basyndaghy kýndelikti jayt. Biraq avtor qarynnyng tongynan bólek, ruhany qúndylyq bar ekendigin basa kórsetedi:

“Ayaldama irgesinde jayylghan kitaptargha nazary ketti. Kózi janyp kitapty alystan jyly qabyldap, sýisingeni bolmasa satyp alam degen oy әste kelmegen bolatyn. Qalay qolyna ilikkenin andamay Juli Vernning kitabyn aqtaryp túrghanyn telefony shyryldaghanda bir-aq anghardy. Túrghan kitaptardyng barlyghy derlik әlemdik klassika eken. Djek London, Ernest Hemenguey, Oskar Uaylid, Lev Tolstoy, Onore de Balizak siyaqty saqa jazushylar kózge, kónilge toq kórinedi. Kitap qyzyghyna kirip ketken Joldas satushy shaldy әste bayqamaghan eken. Kelgen tútynushyny, joq... kitap qúmar qara balany ol da eleytin týri joq. Ózi de kitap oqyp otyr. Kózinde әinegi tompayghan kózildirik. Seldir shashynan, júqa qúiqasynan ótken kýn ystyghyna da týkirgeni bar, yrghalyp qúlaghaly otyr. Oqyp otyr... Ýstinde quranqy qara kostum; eki jan qaltasy, qos jaghasynyng orayy kýnge shaghylysyp jyltyraydy. Kýlli kelbetin ómir dauyly júlmalap ketkendey qojyq-qojyq, әlem-jәlem tolqyn sekildi. Ong tizesine sýiengen ýshinshi ayaghy túr. Ol da qajyghan...”

Kitap kereksiz bolghan zamanda ony saudagha shygharghan qariyanyng tirligi personajdyq monologpen almasady da, әlemdik әdebiyet tarihyndaghy qazaq әdebiyeti ýshin súraq jauaptyq ýkim shygharylady. Biz qansha jerden maqtanayyq, әlem әdebiyeti tarihyna sýbeli tuyndy qosuda kemshin týsip jatyrmyz. Onyng sebebi – klassik emesti klassik attandyruymyz. Búghan jastar kónbeydi. Osy әdeby protest – Saltanat әngimesining leytmotiyvi. Ony avtorda jasyrmaydy. Endi sol pikirge oryn bereyik:

“Ár jazarmannyng ózindik jazu arnasy men stiyli bolady. Mening stiylim –  osy. Dәl osynday dau tudyru ýshin jazylghan dese de bolady. Jazam deushining jazghanyn halyq tolyq qabyldap qoysa onyng nesi jazushy, nesi óner. Tәnirden bergen artyqshylyq degen osy. Bir oqyrman bir-aq jerin, bireui bir bóligin týsinse ol әrkimning óz tabighatynnan. Tolyq týsinu ózime de tәn emes”, - deydi Saltanat osy әngime jaryq kórgen massaget.kz saytynda osy tuyndysyna pikir aitushylargha.

Qalamger óz buynyna tәn әdeby protesti әngime qauyzyna súraq-jauap repetimen syidyrady, әri nóldik personajdyq kanondanghan eski týsinik pen kýni tughan qosar personajdyq jana úghynylymdy bir-birine qarsy qoyady. Avtordyng nóldik personajynyng astarynda qazirgi qazaq qoghamyn biylegender men kenestik dәuirde әdeby danqy asqaqtaghan talaylardyng prototiypi jasyrynyp narrasiyalanady. Jastar qazaq prozasynyng narrasiyasyn mýldem ózgertip jiberdi. Mynau sonyng bir mysaly:

“Joldastyng jan aighayy úzaqqa sozylghan boluy kerek. «IYә, balam, aita ber. Qay kitapty qalaysyn?», – degen satushy shaldyng sózi oiyn bógedi.

– Ata, siz óz zamanynyzgha jaqyn  kitaptardy satyp otyrghan siyaqtysyz. Qyzyghy, kitaptarynyzdyng arasynda bizding adamdardyng shygharmalary joq. Nege, aqsaqal? – dep әlgindegi oiynyng jalghasyn aitqanyn «aqsaqal adam» tirkesin ishtey qaytalaghanda úghyndy. Oiyn oqyp otyrghanghanday:

– E-e, olar da adam ba? Bilmeppin, adamdar polkasynan úshyrata almadym, – dep әlgi shal bir eski kitaptyng syrtqy múqabasyn kәri qolymen sýrtip qoydy.

– IYә, aqsaqal, aitularyna qaraghanda adam-au.

– Bәse, mening satyp otyrghan kitaptarymdy mensinbey nansyz qaldyryp jýrgeni sol de...”

Jәne avtordyng týiin shoghyrda qazaq mәdeny kenistiginde myltyqsyz maydan jýrip jatqanyn tanytuda orys әlemine tәn ghalamzattyq simvolgha jýginedi. Ol simvol – Tolstoydyng «Voyna y miyri». Búl jay soghys emes, últty ruhany ekige bóletin birde tolastap, birde qayyra órshiytin orys tildiler men qazaq tildiler  arasyndaghy alashtyng mandayyna jazghan mәngilik maydan.

Kim jenedi osy qansyz qaqtyghysta ol bәrimizge beymәlim. Shaghyn әngime 200 tenge jayynda emes, sol tengeni qolyna ústaushylardyng satyp alu qabiletining qay tilde sóileushilerding arasynda basym ekendigin tәmsildeu. Saltanat jas bolsa da, ómirden týigeni kóp qalamger ekendigin aitar oiy kóp, túspaldy da, tәmsildik novellasymen tanyta bildi.

Tek osynday shaghyn epizodqa últtyng qordalanghan problemalaryn syidyrghan tuyndalar legin ómirge әkeluden tanba degen arzuly ýmitpen jas talap prozashynyng bas-ayaghy shymyr әngimesining songhy betin japtyq.

Ábil-Serik Ábilqasymúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396