Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Ádebiyet 9948 0 pikir 29 Aqpan, 2016 saghat 16:05

SÁKEN SYBANBAY. BAQYTTY ADAM

 (әngime)

 

I

Qalanyng shetkerileu mýiisindegi mýlgigen sayabaqtyng ishinde kitap oqyp otyrghanymda osylay qaray ayandaghan egdeleu eki kisi nazarymdy audardy. Ekeui ayaq astynda pyrday shashylghan altynsary japyraqtardy ayaghanday aqyryn ghana basyp tayau mandaghy bos oryndyqtardyng birine taqap keledi. Úzyn súr plash kiygen, basynda kónetozdau qara qalpaghy bar, bozghyltym saqal-múrtyn úqyptap bastyrghan kisi әldeneni kýle әngimeleytin siyaqty. Janyndaghy – sirә, kempiri bolar – tәrtipke baghynudan qalghan qashaghan aq shashtary jaulyghynyng әr túsynan shashyray syghalap, meyirim shashqan aqqúba jýzine órnekti әjimderining ózi jarasa ketken kelisti keyuana shalynyng sózin yqylaspen tyndap, anda-sanda ainalasyna asa bir yntyzarlyqpen yntygha kóz jiberedi.

Kýzgi baqtyng dәl osy sәttegi kelbeti de qaraghan jannyng janaryn arbaytynday ghajap súlu edi. Sylang qaqqan syrshyl qayyndardyng appaq dini sholaq etekti sylqym arudyng toq baltyrynday kóz túsap, kónil qytyqtaydy. Alabúrtqan jalqyn arayday qyzghylt japyraqtary jelókpe jelding ósegine ózara susyldasa sybyrlasyp, ýn qatysady. Terek basyn terbegen lep dәm-túzy tausylghan kýzgi japyraqtardy keyde qauyrsynsha qalyqtata ýzse, endi birde tobymen saudyrata tógedi. Jerding beti tútasqan saryala, bozkýren, órtqyzyl kilemge ainalghan. Tabighattyng qatal zanyna әzirge ýienkining jiyegi ghana sarghysh tartqan týietaban japyraqtary men mәngi jasyl shyrshanyng qoshqyl nil qyltandary tótep berip túrghanday.

Oryndyqqa jayghasyp, arqasyn mizamnyng kempirshuaghyna qyzdyra tónirektegi súlulyqqa súqtanghan qos qariyanyng boyynda da osy kýzgi tabighattyng kelbetine kelinkireytin úqsastyqtar bar tәrizdi. Búlar da ómirining qyrmyzy kóktemi men qyzyqty jazyn artta qaldyrghan, jýrip ótken jolyna qayta ýnilip, zu ete týsken óz ghúmyrynyng mәni men maghynasyn salmaqtaugha den qoyar kezendegi adamdar edi. Bәlkim, búdan qanshama jyldar búryn olar tap osy sayabaqta qol ústasa qydyrghan bolar, tap osy oryndyqta qyz-jigit bolyp úzaq týn syrlasqan da shyghar? Dәl osy joldardy kezinde san ret taptap ótken de boluy yqtimal. Biraq qazir ol izderdi tabu mýmkin emes, óitkeni, sonshama uaqyttan beri búl baqta kim seruendemedi, myna joldardy kim baspady deysiz? Onyng ýstine, kýz kelgen sayyn saudyray tógiletin sansyz japyraqtar qanday ornyqty izdi de jasyra alady.

Maghan búl qos qariya – ótkenge salauat aityp, mandayy tasqa tiygende alghan ashy sabaghynan oy týiip, danalyqqa bir taban jaqynday týsken jandar sekildi sezildi. Yaghni, kókeyde ornyghyp, kókirekte qattalghan ómir mektebining ilimin perzentterinning sanasyna sinirip, tirshilikting endigi mazmúnyn úrpaghynnyng qyzyghymen baylanystyrar, ómir mәnin әr kýnindi rizashylyqpen, tәubemen ótkeruden izder kezeng búl. Qysqasy, ómir kýzi...

Kenet sanamda «jauabyn tappay jýrgen jalqy súraqty nege osy kisilerge qoyyp kórmeske?» degen oy jylt etti. Rasynda da, talaydyng basyn qatyryp, biraq eshqaysysynan kónil kónshiter týiindi sóz esty almaghan keudemdegi týitkilding jauabyn ómirden týigen-toqyghany mol osynday qariyalar ghana aityp bere alsa kerek-ti. Sol әbden sandaltqan saualdy men kimge qoymadym, kimderding sonynan jýgirmedim desenizshi...

 

II

         Ol kezde rejisser-dokumentalist retinde týsirgen alghashqy filimim kórkemdik keneste tonqalang asyp, toryghyp jýrgen edim. Sonda da, shamama qaramay, kelesi tuyndym ýshin tandap alghan taqyrybymnyng zilmauyr salmaghyna qaranyz – «Baqytty adam»! Qatarlastarymnyng myrsyldap kýlgenine de, bastyghymnyng «taghy da onbay omaqasayyn demesen, basqa taqyryp tanda!» dep eskertkenine de qaramastan, qasarysyp otyryp aldym. Aqyry bekitpeske amaly qalmady.

– Óz basym múnday auqymy keng auyr taqyrypty dokumentalistikada jan-jaqty ashyp kórsetu mýmkin emes dep esepteymin, sol sebepti qalay tyrashtansang da, jaqsy dýnie shygharatynyna kýmәndimin. Eger nashar bop shyqsa, onda búdan bylay sen tek men tapsyrghan taqyrypty ghana týsiresin. Kelistik pe? – dep bastyghym maghan qolyn úsyndy.

– Kelistik! – dedim men de bәigege basyn tikken adamday sanq etip.

Sodan dayyndyq bastalyp ketti. Eng aldymen baspasózden, kitaptardan, ghalamtordan aqyn-jazushylar men oishyl-kemengerlerding baqyt turaly ne aitqanyn tauyp, jazyp aldym. Shynynda da, baqyt degenimiz ne ózi? Bylay qarasan, op-onay-aq súraq siyaqty. Biraq kópshiligining sýiegi de qurap qalghan, keybirin suretining ózinen tanu-tanymauym neghaybyl әlgi danyshpandar osy bir qarapayym saualdyng jauabyn san-saqqa jýgirtipti. «Baqyt – tek býgin ghana bar, biraq biz eshqashan býginmen ómir sýrmeymiz: ótkendi saghynamyz, bolashaqqa asyghamyz» depti biri. «Ómirimizge uayym-qayghy aralasqanda ghana biz baqyttyng qadirin bilemiz» depti ekinshisi. Maghan әsirese «Tirshilikte qanshama baqytsyzdyqtardan aman qalsan, solardyng bәrining qosyndysy – baqyt» degen sóz qatty únady. Key kemengerler tipti «Ómirde baqyt degen joq, izdep әure bolmandar» dep, qabaghyn shytyp, qaraday shoshytty. Árqaysysy әr tarapqa sýirep, oishyldar mening basymdy әbden әlekke saldy.

Qoyyn dәpterime ýnilsem, ghalymdar tipti sala qúlash anyqtama berip tastapty. Ony oqyp otyryp, baqyt degen úghymnyng baghytynan ajyrap qala jazdadym. Sipattamagha sensek, baqyt degenimiz – «jaryq dýniyege kelgendegi arman-múratynyng tolyq oryndaluyna, ómirining mәndi de maghynaly boluyna, kónil qanaghattanarlyq túrmys jaghdayyna әbden razy adamnyng bastan kesher sezimi» eken. Osynday da byljyraq bola ma? Eger ózining ýilengeli jýrgen qyzyna: «Janym, ekeuimizdi alda tek qana baqyt kýtip túr!» – degisi kelgen jas jigit, mәselen, «baqyt» degen sózding ornyna әlgi anyqtamany qoyyp aitsa, ne bolmaqshy? Ne bolatynyn qaydam, әiteuir toy bola qoymasy anyq.

Úqqanym: baqyt degendi әrkim óz tanym-týsinigining tóbesinen, aqyl-parasatynyng biyiginen tanyp-biledi eken. Endeshe men baqyttyng naqty sipattamasyn anyqtap, soghan sәikes adam izdep, әure bolghansha, nege әueli baqytty adamnyng ózin tauyp almaymyn? Baqyttyng anyqtamasyn maghan sol kisining ózi-aq aityp berui mýmkin ghoy?!

Sóittim de, bәrin qoyyp, baqytty adamnyng izine týstim. Jatpay-túrmay, jalyqpay izdedim-aq. Mәselen, halyq alaqanyna salyp әlpeshteytin ataqty óner júldyzynan artyq qanday baqytty adam boluy mýmkin?

Ardager әnshi apay súhbatqa tez kelisti.

– Men – baqytty adammyn. Ánderimdi el sýiip tyndaydy. Halqym barda mening atym da, ónerim de ólmeydi! – dedi. Ýnemi aityp jýrgen sózi ghoy, janylghan joq. Biraq jattalghan taqpaqtay taqyldap, tym jansyz estildi.

– Áytse de, osynday dәrejege jetu ýshin kóp qiyndyq kórdiniz ghoy! – deymin sóilete týskim kelip. «Baqytyn әngimeleymin dep otyryp, bayqausyzda baqytsyzdyghyn da aityp salar ma eken?» degen dәme-daghy. Alayda sahna júldyzy da talay qudy kórgen tarlan emes pe, sýrindirmek pighylyma pysqyrghan da joq:

– Óner shyny jolyndaghy azap – tәtti azap qoy! – dedi erekshe ekpinmen.

– Sol shyngha úmtylys talay ómir qyzyghynan da qúr qaldyrghan shyghar?

– Óner qúrbandyqty talap etedi. (Ol kisi bayqamay «Iskusstvo trebuet jertv» dep oryssha aityp jiberip edi, qajet túsyn qayta týsirdik).

– Býkil jastyq shaghynyz týrli sahnalarda, gastrolidik saparlarda ótti. Solardyng jeke ómirinizge tiygizgen ziyany bolghan joq pa?

– Mening ómirim – ónerim. Otbasym osyny úgha bildi.

Sahna júldyzy, qyraghy qaqpashy sekildi, qay súraghymdy da qolma-qol qaghyp alyp, qashyrta jauap qayyryp, ýstine su tiygizbey aman shyqty.

Týsirilimnen song әnshi bizdi – janymda jaryq týsirgish Beknúr men operator Erghaly bar – asýiine shaygha shaqyrdy. Dastarhan basynda, jalpy bylayghy ómirde ol kisi tipten ashyq jarqyn eken. Áserlenip otyryp, biraz әngimening tiyegin aghytty. Sonynda úlynyng esirtki dertine shaldyghyp, dispanserde emdelip jatqanyn, qyzynyng sheshe sózin tyndamay sheteldikke túrmysqa shyghyp, múhit asyp ketkenin, qazir ózin Jer betinde jalghyz qalghanday sezinetinin syr ghyp shertip, kózine jas aldy. Bala tәrbiyesine kónil bóluge uaqyty bolmaghanyn aityp, aqtaldy. Ómirindegi osy qasiret turaly eshkimge tis jarghysy kelmeytinin úqtyryp, bizden de sony ótindi. Kamera óshirilgen, qúral-jabdyq týgel qattalyp-jinalghan, amalymyz qaysy – kelistik...

* * *

«Baylyq – qoldyng kiri, aqshagha qúnyqpandar!» degen aqyldy, nege ekeni belgisiz, negizinen... baylar kóp aitady. Sirә, «túyaghyn tarpysa altyn-kýmis shashylatyn aqbókenimizdi tauyp alyp, jaylauymyzgha ortaqtasyp jýrmesin» dep bizdi әdeyi jolatpaytyn bolar. «Baylyq – qoldyng kiri» ekenin bayaghydan-aq estip kele jatyrmyz ghoy, biraq soghan óz qolyn da kirletip baryp kóz jetkizudi kim kóksemeydi deysiz!

Sonday «qoly kópten juylmaghan» asa qordaly bir kisini tauyp, pikirlestim. Ras, qazir onday baylar asa kóp izdetpey-aq aldynnan ózi shygha keledi. Maghan keregi – baqytty adam. Al qalamyzda birinen-biri ótken әsem bes pәteri, tau baurayynda tórt qabatty kottedji, jekemenshik zauyty, sauda ýii, meyramhanalary bar (úsaq-týiekterin esepke almaymyz – úyat-ty) auqatty adamnyng baqytty bolmauy mýmkin be?

Taspagha jazylghan әngime taghy da taq-túq boldy. «Meni, bauyrym, jay ghana kәsipker dep tanystyra sal, qarapayym adambyz ghoy» degen agham qanday súraq qoysam da, bәrin «ókimetimiz ben partiyamyzgha» jauyp qútyldy. Elimizding kýnnen-kýnge gýldenip, kórkeyip, órkendep bara jatqany da, «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zaman tynyshtyghy da, ózining osynday dәrejege qol jetkizgeni de, jeke sharuasyn dóngeletip jýrgizip otyrghany da, tipti týtin týtetip, ýy bolghany da – sol el basshylarynyng kóregendigi, jatsa da, túrsa da halyqty oilaytyn ókimet pen partiyanyng tynymsyz enbegining arqasy eken. Qansha jetelesem de, baqyt turaly әngimege baspady. «Baqytty adamsyz ba?» degen súraqqa ghana jauap berdi. «Baqyttymyn, – dedi. – Men ghana emes, elim baqytty. Osylay tóbemizde ashyq aspan jarqyrap túrghan jarqyn kezende emin-erkin súhbattasyp otyruymyzdyng ózi – baqyt! Búl da kóregen kósemderimiz ben el ýshin etegine sýrinip... i-i... sýrligip jýrgen...».

Ketti. Toqtata almadym.

Súhbattan son, aghamyz týsiru tobyn meyramhanasynda jaqsylap kýtti. Barghan jerinen qúrauyz qaytpaugha tyrysatyn bizding jigitterding qúdayy berip, qutyndap shygha keldi. «Baqytty adamnyn» ózi de barynsha silteydi-aq eken, qonaqasy sonynda әjeptәuir qyzyp qaldy. Tarqar aldynda meni balpighan qarnymen túnshyqtyra qúshaqtap túryp, múnyn shaqty. Ábden әkki bop alghan jan emes pe, әri-sәri jaghdayyna qaramastan jan-jaghyna alaqtap, tek qana sybyrlap sóiledi. Bas shúlghyghanymmen, sózining birazyn qauashaghymmen qamty da almay qaldym. Áyteuir «týnde tynysh úiyqtay almaymyn» degen uayymyn ghana úghyp ýlgerdim.

Osy sóz ózgesinen qattyraq shyqsa kerek, qasymdaghy әlgi eki qu da estip qalypty.

– Úiqysynyng shyrqy búzylatynday bir shiykiligi bar da, sirә, – dedi qaytyp bara jatqanymyzda Beknúr.

– Onysy da ókimetimizding arqasynda bolyp jýrmesin, – dedi tilining uyty bar Erghaliy.

– Qoyyndar, jigitter. Bas jaqqa baryspayyq. Qaydan bilesinder, bәlkim, týnde әieli qatty qoryldaytyn shyghar?

Eki mastyng lyqsy aqtarylghan daraqy kýlkisi tynyshtyq qúshaghyndaghy týngi kósheni basyna kóterdi...

* * *

Neshe yqylym zamannyng ilim-bilimin oqyp tauysqan, «arghy-bergi dýniyede ol bilmeytin eshtene qalghan joq, sirә» dep sipattalghan bir akademik aqsaqaldy ústap alyp, sóilettim. Áueli teledidargha týsiretinimizdi bilgende, әjeptәuir quanyp, kostumining ónirine medali-tósbelgilerin taghyp, qalghan-qútqan shashyn taraghan bolyp, kәdimgidey әbigerlengen. Ghylym dýniyesinde qaldyrghan izi men atqarghan isin sanamalap, tәrbiyelegen shәkirtterin tizbelep, biraz kósilgen. Qyza kele ózin «óte baqytty adammyn» dep te aityp saldy. Alayda, baqyt úghymynyng mәnin tarata bastaghanda, shal shalqasynan týsti.   

– Ónbes daudy qughan, ólmes jaumen jaghalasqan ólermen ekensing ózing bir! – dedi sosyn kýrsinip. – Basqa taqyryp qúryp qalghanday, «baqyt», «baqyt» dep taqyldap qoymadyng ghoy. Jas kýninde ómirden baqyt izdep, kóp sandalghannyng biri – myna kóken. Dýniyening tylsym syryn biluge tyrystyq, tirshilikting qúpiyasyn ashugha qúlshyndyq, baqyttyng maghynasyn úghugha úmtyldyq. Kóp bilsek, kóp oqysaq, kóp tolghansaq – ómirding mәnin tabamyz, baqyttyng kiltin qolgha týsiremiz dep oiladyq. Jas edik, maqsatker edik. Adam sanasynyng qozghaushy kýshi – algha úmtylu ekeni haq. Sýringen-jyghylghanymyzgha qaramay, jantalasa jyljy berdik, ilgeriley berdik. Aldymyzdan kezdesken kedergiler men qiyndyqtardy baqytqa jeter jolda bizding jigerimizdi shyndap, shynyqtyra týsetin qayraq dep bildik. Bir-birimizge biyik asular tiledik, sol shyndardy baghyndyru jolynda qanday tauqymetke tap bolsaq ta, jenip shyghudy maqsút ettik. Student shaqta men tipti bir jaqyn dosyma mynaday shumaq ta arnagham:

«Minezin-ay!

Minezing – anghal da әsem.

Men shyqpaghan shygha ghoy zanghargha sen!

Tóze bilseng – baq-baqyt qonar sonda,

Men qiyndyq tileyin. Tang qalma sen!»

Mine, osynday romantik boldyq. Qazir oilap otyrsam, naghyz aqymaq bolghan ekenbiz. Deni dúrys adam dosyna qiyndyq tiley me? «Jaqsynyng aitqany emes, jamannyng sandyraghy keledi degen, sening tilegen qiyndyghyng ómir boyy sonymnan ókshelep quyp, ólimshi ghyp sharshatty, auzyna bir ondy tileu týspegeni-ay!» dep qaljyndaydy qazir qartayghan dosym.

Múnyng bәrin nege aityp otyrmyn? Ómirimiz órshelene algha ónmendey berumen ótipti, tynymsyz qozghalys, qauyrt qarbalaspen zaulay beripti. Bir pәs kidirip, tirshilikting tynysyn sezinudi, jaqsy kýnder men tәtti sәtterding qadirin biludi eskermeppiz. Al baqyt degen – shuaqty kýn siyaqty nәrse eken. Mandayyndy qyzdyra sýiip, jýzine núryn tógip, boyyna jyluyn siniretin sәuleli sәt eken. Al múnday kýn, múnday sәtter ýnemi bola bere me? Keyde tipti kýndelikti kýibenmen jýrip sonday shuaqty kezenning kelip ketkenin de angharmay qalatynymyz ras qoy. «Biylghy jaz qalay tez óte shyqty-ey? Keler jyly armansyz qydyryp, alansyz tynyqpasam ba osydan?!» dep jatamyz. Kelesi jazda tirshilikting qamytynan bosamay, taghy da úmytyp ketemiz. Baqyt ta solay: sәtinde sezinip, der kezinde úghyp qaldyng ba – baghyng bar eken; al bayqamay ótkizip aldyng ba – eshkimge renishing bolmasyn.

Sen meni dýnie syryna qanyqqan bilimdar adam dep otyrsyn. Al osy oqymystylyq maghan ne berdi? Meni baqytty etti me? Joq. Ómirde kóp nәrsege kózing jetken sayyn sen ýshin tirshilikting qyzyghy da azaya bermek. Óitkeni, ómirdi tereng bilgen sayyn sen ainalanda qanshama әdiletsizdik, qanshama qaraulyq, qanshama qiyanat baryn kóresin. Eng soraqysy – sen sol jamandyqqa qarsy shyghugha boyynnan jiger tapqanynmen, bәribir ony jene almaysyn! Sebebi, qansha zamannan beri izgilikpen qabattasyp, aiqasyp kele jatqan qatpary qalyn, jany siri jau ol. Al osyny bile otyryp qalay baqytty bolasyn? Aytasyn, aighaylaysyn, attandaysyn. Kýiesin, kýizelesin, kýrsinesin. Aqyry tegeurining jetpeytinin bilip, tek jýruge kóshesin. Óz dәrmensizdigindi sezinu de – baqyt bolyp pa? Bayaghy basynnyng suy keppegen balang shaghynda «Oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda», «Búl ómir abaqty ghoy sanalygha» degen sózderge kýle qaraghan bolsan, endi sony aitqan kemel túlghanyng kemengerligine tang qalyp, taqiyang jerge týskenshe taghzym etesin...

Áu basta jaymashuaq bastalghan súhbattyng sony osylay kónilsizdeu ayaqtaldy. Múnday múnly monologty bolashaq derekti filimning qay túsyna kiriktirerimdi bilmey, basym qatqan kýii shaldyng ýiinen shay ishpesten shyghyp kettim.

   III

– Súraghyng qiyn eken, shyraghym, – dedi úzyn súr plash kiygen, basynda kónetozdau qara qalpaghy bar, bozghyltym saqal-múrtyn úqyptap bastyrghan kisi әngimemdi múqiyat tyndap bolghan son. Meyirim shashqan jýzine órnekti әjimderining ózi jarasa ketken janyndaghy kempiri de dymqyl janaryn týu alysqa qadaghan kýii qalyng oigha shomypty. Men әlginde búl kisilerding qasyna kelip, basymnan ótken hikayalardy bayandap bergem, búl derekti filimimning de kónilden shyqpaghanyn aitqam. Sosyn qos qariyadan «Al sizder baqytty adamsyzdar ma? Baqyt degendi qalay týsinesizder?» dep súraghan edim.

– Meninshe, baqyt degen – adam kónilining qanaghat tabuy, – dedi sosyn aqsaqal sózin jalghap. – Eger pende balasy ózinde bardy qanaghat tútsa, soghan shýkirshilik ete bilse, sóz joq, baqytty bolar edi. Biraq ekining biri óitip óz nәpsisin búghaulay almaydy. «Basym aman, bauyrym býtin, ata-anam sau, el-júrtym esen bolsa boldy, basqa eshtenening keregi joq!» dep alady da, artynsha-aq osy niyetin ózi de úmytyp ketedi. Sosyn bastalady – «anau kerek», «mynau kerek», «anau jetpeydi», «mynau jetpeydi». Jan-jaghyndaghy júrttan qalyp ketpeu ýshin jantalasady kelip. Áu bastaghy qanaghat seziminen júrnaq ta qalmaydy. Ashkózdik, dýniyeqonyzdyq, paydakýnemdik, sarandyq, ynsapsyzdyq, tәkapparlyq, mansapqorlyq – bәri de osy qanaghatsyzdyqtan órbiydi.

– Sonda aqsha adamdy baqytty ete almaydy deginiz kele me? Baquatty da, baqytty da adamdar bar shyghar? – dedim shyday almay.

– Ótirik kólgirsip qayteyin: ras, aqsha adamnyng baqytty boluyna kómektesedi. Biraq baqyt – aqshadan әldeqayda biyik túrghan úghym. Qap-qap aqshasy bola túra shyn baqyttyng ne ekenin sezine almay jýrgender ainalamyzda jeterlik. Alla-Taghala saghan kól-kósir dәulet berip, sol molshylyqtan eshkimge eshqanday payda tiymese, qalay baqytty bolasyn? Baylyq ta – baq siyaqty, qonar jerin tandamaydy. Aqshanyng qadirine jetetin, ózine ghana emes, ózgelerge de jaqsylyq jasay alatyn aqjýrek jangha da, qaltasyna týskenin ondy-soldy shashatyn berekesiz beysharagha da, qolyna tiygen soqyr tiynynan tas bop airylmaytyn sarang sorlygha da búiyra berui mýmkin. Kim osy basyna qonghan baghyn baghalay biledi, Qúdaydyng ózine jibergen nyghmetin dúrys úghynady – sonyng ghana baqytqa barar joly ashyq. Ári bay, әri baqytty bola alsan, әriyne, keremet! Alayda ýnemi olay bola bermeydi ghoy.

– Atang aqiqatyn aityp otyr, ainalayyn. – Sózge әjey de aralasty. – «Adamnyng kýni – adammen» degen. Aynalana paydang tiymese, jaqynyna jaqsylyq jasay almasan, kópke kómektespeseng – bay bolghanyn, bar bolghanyng kimge kerek? Onday adamda qanghyp jýrgen qaydaghy baqyt? Meyli, bay bolmay-aq qoy, biraq jýregindegi izgilik sónbesin, meyirim qatpasyn. Ishki baqay eseppen emes, eshqanday sebepsiz bireuge tittey jaqsylyq jasashy – sol adamnyng jýzi bal-búl janyp quanghanyn kórgende, sening de túla boyyndy bir tylsym tolqyn kerney jóneledi! Janyng rahatqa bólenedi! Búl – baqyt emey, nemene?

– Qap, qansha uaqytym qúr bekerge ótipti, qansha beynetaspam shyghyn bolypty! – dep kýldim men. – Ataqtyny da, aqshalyny da, aqylgóidi de izdemey, tura ózderinizge keluim kerek eken ghoy. Ekeuinizding óte baqytty júp ekendikteriniz kórinip túr. Tipti sizder turaly filim týsirgim kep ketti!

– Qoy, qaraghym, bizdi týsirip qaytesin, – dep jymidy aqsaqal. – Bizding ómirimiz kimge qyzyq bolar deysin. Kino ýshin qym-qighash tartysqa toly qiyn taghdyrlardy tandau kerek shyghar. Adamdar naghyz baqytty ghúmyr degen sonday bolugha tiyis dep oilaydy. Kitaptan oqyp, ekrannan kóretini – kileng basyn taugha da, tasqa da úryp, kórmegen qúqayy, keshpegen hikmeti qalmay, aqyry óldim-taldym degende baqytqa әreng qoly jetetin beybaqtar bolghan son, solay oilamaghanda qaytsin. Ómirde dәl sonday tauqymet shekken adamnyng baqytty bolghanyn kórgening bar ma? Álgi tartqan azabynyng әupirimmen ayaqtaluynyng ózi baqytqa bergisiz seziletin shyghar, sirә. Áytpese... Búl – kórermen men oqyrmandy qyzyqtyru ýshin qoldanylatyn tәsil ghana ghoy. Shyn baqytty adamnyng ómirin kinogha ainaldyrsa, ony eshkim de kórmes edi. Mysaly, myna kempirim ekeuimiz turaly filim týsirsen, bastapqy on bes minutynan keyin-aq kórermen ne úiyqtap qalar edi, ne syrtqa shyghyp keter edi. Nege? Óitkeni, shiyelenisken shym-shytyryq taghdyr joq, ish pystyrady. Naghyz baqytty adamnyng ghúmyry – syrt kóz ýshin emes, onyng ózi ýshin ghana qyzyq bolady. Sebebi, shyn baqytty ómir – barsha rahaty men lәzzaty sol ómirdi sýrushi adamdargha ghana sezilip, dala ózeni sekildi beti ghana shymyrlay, tynshyp aghady...

– Jә, balam, bir otalsa toqtauy qiyn atandy kóp sóiletip sharshata berme endi, – dedi kenet ornynan kýlimsirey týregelgen keyuana. – Biz biraz seyildep qaytayyq.

 – Al jaqsy, shyraghym, aman bol! – dep aqsaqal da maghan qolyn úsynyp, qoshtasty. – Baqytty bol!

– Sau bolynyzdar!

«Qanday keremet adamdar! – dep sondarynan qyzygha qarap, biraz túrdym. – Biraq múnday baqytty jandar bizde nege az? Nege «tek men ghana bolsam, men ghana bayysam» deytin menmen pendeler kóp? Nege «ózim aman bolayyn, biring ólip, bir qal!» deytin tasjýrekter kóp? Nege «tegin olja qayda bar?» dep jalandap túratyn jandayshaptar kóp? Nege? Nege?!».

Men ózimdi baqytsyzdar elinde túryp jatqanday sezindim.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3294
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5869