Júma, 22 Qarasha 2024
Óz sózim... 7889 0 pikir 25 Aqpan, 2016 saghat 10:01

CAYLAU BÁYGESINE BAQTAShYDAY QOSYLYP KETSEM BE EKEN?

Bir kezderi qalagha jaqyn jerde bәige bolsa qalmaugha tyrysatynbyz. Kәsibimiz jaqyn, kózqarasymyz bir bolghan song әngimemiz de jarasatyn ýsh-tórt jigit birigip bәige kóruge jinalghanda kózdeytinimiz: taza auagha shyghu, tabighatpen әserlenu, eski kóztanystarmen kezdesip, auyl әngimesine bólenu bolsa kerek. Negizgi maqsatymyz әriyne shashasyna shang júqpas jýirikterding ónerin tamashalau.

Qazir ghana suretten týskendey bәige attarynyng alapat shabysy, qiqulaghan kórermender qanday qazaqtyng da qanyn qyzdyratyny ras. Áytse de, oqigha jelisi bәigeden bәigege birsydyrghy qaytalana bergen song ba eken, songhy uaqyttary arnayy bәige kóruge siyrekteu jinalatyn boldyq. Qúny asa qymbat asyl túqymdy bәige attary birinshi ainalymnan-aq aldygha shyghady da, sodan bir-birimen auyzdyq tistese shyghanday beredi. Árqashan kómbege birinshi kelip, bәigening aldyn bermeytinder sol kýtimdegi asyl túqymdy bәige attary.

Kórip jýrgen bәigelerimizding ishinde bireui erekshe este qalypty.  Bir orynda typyrshyghan bәige attaryna lap degen belgi berilgende bir týidek bop irkes tirkes ýzengi qaghystyra qalyng top kórermendi shang men aighaydyng astyna qaldyryp kólbey shauyp ótedi. Búl sәtte bәige attarynyng iyeleri ata baba aruaghyna syiynsa, kózi qaraqtylar birinshi keletin jýirikti anyqtap qalugha tyrysady. Búl joly da bәri әdettegidey bastaldy. Birinshi ainalymdy tory tóbel at moyyn ozdyrghan alty jeti bәige attary qiyp ótti. Bәige attar ekinshi ainalymgha jaqyndaghanda ózgeshe bir kórinis payda boldy. Ónsheng qúiryq jaly týiilgen bәige attarynyng aldynda qasqayyp bir at qúldyray shauyp keledi. Ýstindegi shabarman da bala emes, kýpәikesining aldy ashylghan ýlken er adam. Áytip býitkenshe bәige attaryn bastap kәdimgi soldat er toqymyna jabysa shalqayghan kýpәikeli adam kerzi etigimen qúla atty tepkilep, qyshqyra yshqynyp shauyp ótti. Bәigege jinalghan auyl adamdary ony birden tanydy.

 – Áy, tabyn qayda, siyr qayda?

– Múnda ne istep jýr ey mynau? Qayt bylay, bәige sening ne tenin, atty óltiresing ei!

Búl sol eldi mekenning siyryn baghatyn baqtashy eken. Ashy sugha toyyp alghan siyaqty. Bәigening basyna ýlgermey qalyp, ekinshi ainalymgha tóteden qosylghan. Úiymdastyrushylar ony qashanghy shabar dep kiylikpegen bolu kerek.  Sonymen bayqap túrmyz janaghy baqtashynyng nómirsiz qúla aty bәigening aldyn berer emes. Ýshinshi ainalymgha baqtashy kýpәikesining etegi jalbyrap, ebil sebil qúla atpen arttaghy toptan arqan boyy ozyp keldi. Baqtashy jәy shauyp kele jatqan joq, auzy jabylmay úrandap keledi. Oghan kórermender qosylyp ketti. Bәige tamashalaugha kelgen júrttyng barlyghy birden baqtashy jaghyna shyqtyq.

 – Shap, bas!

– Áyda, qaldyr, shangha bóktir ana asyl túqymdylardy.

 – Qazaqy qúla at kórding be, qalay silteydi!

Baqtashynyng qúla aty sol ketkennen jetkizbedi. Tórtinshi ainalymda taghy da birinshi ótti. Halyq Aqan serining ózi Qúlagerimen tirilip kelgendey tebirendi. Kóbimizding kómeyimizge ashy óksik tirelip, kózimiz ashydy ma nemene? Kýni boyy boqtyq pen aighaydan, qamshydan basqany kórmeytin januardyng qúldyranday shabuyn-ay! Boyyn namys buyp, qayrat kernegen qúlanyng kýtimi kelisken aghylshyn tekti dep maqtalatyn bәigelerdi manyna juytpauyn-ay, kósiluin-ay jaryqtyqtyn! Osylay tolghandyq pa eken, әiteuir halyq qara qazaq arasynan shyqqan bireuding bәige alatynyna shynymen de ýmit arta bastady. Qúla atqa basynan bastap shappaghan son, tirkeuden ótpegen song bәige berlimeytinin bilip túrmyz. Sonyna deyin shauyp, jýiriktigimen halqyn riza qyluyn tileymiz. Ýmit oty qalay ayaq astynan payda bolsa solay dereu su sepkendey basyldy. Songhy ainalymda qúla at qara tartyp shenberden shyghyp ketti de qayta shappay qoydy. Bәige attary ýzdik sozdyq kómbe syzyghyn qiyp jatty.

Saylau nauqany da bir jarys qoy. Álde baqtashynyng qúla aty siyaqty kóldeneninen qosylyp ketsem be eken?

Núrlan Balhashúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5266