I. Ghalym Zikiriya agham kimge iman keltiredi, dindi kimnen alady!

Maghan ótken maqalamnyng (http://abai.kz/post/view?id=6810) astynda «Tang qalushy» degen nikpen bir kisi «Qara ishannyng Qúrbanәlige qarsy shyghuy, ony Batpanbaydyng angharyp qaluy meni tang qaldyrdy. Dýniyelik pighylda qarsy shyghyp otyrmaghan shyghar, mýftiyat imamdarynyng uaghyzdarynyng әseri tiygen shyghar dep oilaymyn. Qalay bolghanda da bir-birlerin bizden kóp biletini anyq» dep menen Qúrbanaly men Qara ishannyng odan nege bezgeni» turaly súrapty.

Men oghan: «Biz bir nәrsege keliseyik. Eger sizderdi Qara ishannyng qalay shyqqany men qyzmeti, Qúrbanalymen kelispeushiligi qyzyqtyrsa, sayt iyeleri rúqsat etsin. Men búl turaly maqala jazyp sizderding súranystarynazgha layyqtap salayyn. Al, tap qazirgi mendegi maqsat ol emes... tarihat turaly sóz ghana. Taqyryp ainalasy» degen edim.  Sóitsem ol kisi: «Maqala qylyp shygharu mindet emes shyghar? Obalyna ne kerek, búl saytta pikir jazugha shekteu az, sondyqtan kommertariy qylyp shyghara sal» depti.

Men ol maqalagha odan basqa da «komentariyler» jazyp, búl súraqty ayaqsyz qaldyryp qoyghan ekenmin.

Qarap otyrsam sóz ayaghy Zikiriya agham shygha keldi de «Ábdikerim myrza! Sen kóniline kelse de aitugha tura keldi, amal joq. Sopylyqtyng eng bolmasa, terminderin dúrys jaza almay jýrip kimne ne ýiretpeksin? Sening qiyaldan shygharghan ótirikterinnen-aq toyyp boldyq qoy. Ótkende, FB-da Úlybritaniyadaghy Qarahan qoljazbasy turaly aityp, mazmúnyn bayandap, ótiriginmen eling basyn qatyryp edin. Býgin kelip sopylyqtyng bilgiri bir ózing ekenin dәleldemek bolyp, jantalasyp jatyrsyn. Bilimi jaghynan ózinnen kóp joghary Qúrbanәli shayhty jerden alyp, jerge salasyn. Ertengi kýni múnyng bәrining jauaby bolatynyn sezesing be? Men eki kýn jolda jýrip, sening búl jazghandaryndy kórmey qalyppyn. Jauabyn alar edin. Ýlgersem, әli de bolsa, jauabyn alasyn» dep meni Qúrbanaly degen «aruaq» býjәimen qorqytyp tastapty. Sosyn men onyng maghan japqan jalasyna bylay jauap jazyp edim: «Asa qúrmetti Zikiriya myrza. Sol jazbalardan keyin Sizdi tappay qalyp edim. Endi mynau ýshbu hatynyzdy oqyp, quanyp qaldym. Sizding men turaly «kól-kósir» shatpaghynyz shyqqansha Siz masqara bolyp qalmas ýshin Qarahan baba turaly derekter turaly aityp óteyin. 
Sonymen, men sol jerden, Feysbuktegi taqyryptan sizding túra qashqanynyzdy bilmey qaldym. Bolmasa Abd ali Hasan Qarahany babamyzgha balanatyn «Nur al-ulum» atty qoljazba turaly derekti bergen edim. Men aitqan kitaptyng avtory, naqty esimde joq. "Akademknigadan" shyqqan bir dana kitap edi, Abdirashid degen azamattan alyp, kerek betterin kserokoiyagha týsirip alghan edim. Men ony ózim ýshin tútynbaq bolghandyqtan tegine mәn bermeppin.
Men ózime kerek paraqtaryn tútas kitaptan kóshirip alghan kitaptaghy búl bólim «NUR AL-ULUM» dep atalady. Birinshi tarauy «Jizneopisanie sheyha Abu-l-hasana Harakaniy» dep bastalady. Aldymen «1. Vstupleniye» delinip bylay bastalady:
«Izuchenie sufizma v Evrope nachalosi bolee sta let tomu nazad(osy jerde silteme jasalyp: Nastoyashaya statiya byla zakonchena v 1927-g delinedi). Rabota F.Toluka otkryly oriyentalistam kartinu grandioznyh fiosofskih postroeniy, skryvavshihsya za pokrovamy persidskoy poeziiy». 
Sosyn osy túsqa deyingi Europadaghy sufizmge qatysty ústanyp, kózqaras turaly aitylady da: «Etot vzglyad gospodstvoval v techenie vesima dolgogo vremeni, poka angliyskie iranisty(R.Nikolison, E.Broun) ne prishly k ubejdenii, chto sufizm mojno razdeliti po krayney mere na dva perioda: ranniy - ... pribliziytelino do HII v.ne., y pozdneyshiy period razvitiya filosofskih ucheniiy...» deydi. Búl atalghan kitaptyng 225-beti.
Kitaptyng 227-betinde mynaday mәlimetter bar: Pomimo biografiy Abu Saida V.A.Jukovskiy pomyshlyal tak je io vyyasneniy roly odnoy iz krupneyshih figur sredy persidskih sufiyev – sheyh al-islama Abdallaha Ansari. Izdanie izbrannyh stihotvoreniy Ansari, kak yavstvuet iz sobstvennyh slov V.A.Jukovskogo , bylo kak by predvariytelinym soobsheniyem, za kotorym doljna byla posledovati bolee obshirnaya rabota na etu je temu. Rabota eta vypolnena ne bylo, i, kak mne dumaetsya, prichinu etogo obiyasniti dovolino legko. V svoey pervoy rabote ob Ansary Jukovskiy ustanaviyl, chto Ansary v silineyshey stepeny zaviysel ot svoego murshida y nastavnika na sufiyskom puty sheyha Abu-l-Hasana Harakani. Sledovtelino, dobitisya bolee ily menee sushestvennyh rezulitatov v rabote nad ansary mojno bylo toliko podvergnuv predvariytelino issledovanii deyatelinosti ego uchiytelya. Po schastiu, sudiba sohranila kak senneyshiy dokument – rabotu, po-vidimomu, odnogo iz blizkihy k Harakany ludey, soderjashuy svyazannye s ego iymenem predaniya y ryad obrazsov ego rechey. Rabota eta, nosyashaya nazvanie Nur al-ulum(Svet nauka) doshla do nas v edinstvennoy y pry etom vesima defektnoy rukopisi, prinadlejashey Britanskomu muzei, toy samoy, kotoraya soderjit tekst odnoy iz izdannyh V.A. Jukovskim biografiy Abu Sayda(A iymenno: «Jizni y rechy Abu Sayda»).
Qúrmetti Zikiriya myrza, sizge osy derekting ózi de jetkilikti bolsa kerek. Eger maghan senbeseniz osynda aty alghan avtorlardy tauyp, oqyp shyghynyz. Mysaly «Harakani) «Nur al-‘Ulum» («Svet Nauk»). Jitie sheyha Abu-l-Hasana Harakani. Siyt. po kniyge: Bertelis, E. E. Sufizm y sufiyskaya liyteratura»; Jukovskiy V. A., Jizni y rechy starsa A., SPB., 1899; Ego je, Tayny ediyneniya s bogom v podvigah starsa A., SPB., 1899.
Endi, nege men búl kitap turaly «Abd al Hasan Qarahanigha telinetin» dep jazdym? Oghan sebep, men ýzindi keltirip otyrghan kitaptyng 234- betinde, «Avtor» dep atalatyn 5 tarmaghynda: «Zagolovok rukopisy pripisyvaet «Nur al-ulum» samomu Harakani, govorya chto ono «...min kalam ash-shayh Abu-l-Hasan al Harakaniy». Odnako nelizya byt uverennym v tom, chto eto proizvedenie deystviytelino bylo napisano samim sheyhom» delingen. Osy ýshin men «telinetin» dep jazdym. Atalghan kitaptyng 237-etinen bastap 254 betke deyin parsylyq týpnúsqanyng kóshirmesi basylghan. Odan ary atalghan kitap orysshagha audarylady. Men sol audarmany qazaqshalap jazyp, óz paraqshamda jariyalaghan edim. Sizding ótinizdi jaryp bara jatqan osy súraq bolsa, jauaby osy. Búl tarau atalghan kitaptyng 225-betinen bastalyp, 278-betimen ayaqtalady. 

Qúrmetti Zikiriya myrza. Siz ózinizdi óziniz joghaltqanynyz sonshalyqty tarihat zertteudegi alifa men omega sezinetin siyaqtysyz. Ókinishke qaray shyndyq olay emes. Siz sol úly ilim múhitynyng bir shalshyghyn ghana keship jýrgen adamsyz. Sondyqtan «men bilmeytin, men oqymaghandardyng bәri ótirik» deu tym ersi amal. Sodan song siz meni «Qúrbanәli shayhty jerden alyp, jerge salasyn. Ertengi kýni múnyng bәrining jauaby bolatynyn sezesing be?» dep Qúrbanalymen beker «qorqytasyz». Eger jasynyzdy syilamasam «Oybay, zәrem úshyp ketti. Dir-dir qaghyp qaldym» dep qaghytar edim. Ol pir bolsa sizge pir, әulie bolsa sizge әuliye. Al, men ýshin Qúran men Hadisterdi búrmalaghysh jalghanshy. Ol da tarih turaly sóilegisi keleli. Eng songhy «aqtalu sózinde» Platon Isany gh.s. pir dep moyyndamaghandyqtan dozaqy boldy» dep soghypty. Astafyralla. Platon qansha imanjandy kisi bolsa da ózinen shamada 470 jyl keyin tuatyn Isagha gh.s. qalay qol berip, bayat etpek? Men ýshin ókinishtisi tarihta tújyrym jasarda siz tap osy tústa Qúrbanalygha úqsaysyz. Men sizge sony kórsetsem, siz ózinizshe «bilek sybanyp», mening ýstimnen tau qúlatam dep bir, «Qúrbanaly jalghanshymen qorqytyp» eki dikendeysiz. Ghalymdyghynyz qayda?!
Al, endi «ghylymy ópke-nazynyzdy» kóniliniz qalaghansha tóge beriniz»

Shynymdy aitsam, mening sózimnen kórip túrsyzdar, búl sózderdi ózime emes, oghan janym qatty ashyp aittym.

Odan song Zikiriya aghamyz «Abay» portaly betinde «ÁBDIMOMYNOVQA JAUAP. NAQShBANDIYA HÁM SOPYLYQ» degen tabaqtay maqala jariya etti. Birinshi bolyp men súraq qoydym (myna jerde qaranyz:  http://abai.kz/post/view?id=6836) Ol kisi oghan jauap bermek týgili, ony ainalyp ótip, óz maqalasynyng ortasyna pikir jazyp, onysyn artynan Feysbýkke shygharyp: «Kýni keshe «Abay.kz» sayytynda «Á.Ábdimomynovqa jauap. Naqshbandiya hәm sopylyq» atty maqala jariyalap edim. Sol maqalagha jazylghan kommentterge berilgen jauapty sizderding nazarlarynyzgha da úsynyp otyrmyn. Mýmkin oy salar.
Qúrmetti pikir bildirushi aghayyndar! Jaqsyly-jamandy pikir aityp jatyrsyzdar. Búl sizderding qazaq degen halyqtyng taghdyryna bey-jay qramaytyndyqtarynyzdy bildiredi. Alayda, kópshiliginizdi "qazaqtyng qasireti nede?" nemese "Islamnyng qasireti nede? degen súraq mazalamaytyny kórinip túr. Islam - Jaratushy tarapynan adamzat balasyna jiberilgen songhy din, eshqanday kemshiligi joq, tolyq din. Biraq, sol dindi ústanyp otyrghan, ózderin músylman sanaytyn halyqtar nelikten jer betindegi bar halyqtyng sonynda qaldy? Ne sebepti, ózge halyqtardyng otaryna ainaldy? Oilanyp kórdinizder me? Nelikten býgingi kýni adamzat balasy "Islam" denesi dir ete qalatyn jaghdaygha keldi? Nelikten ózderi Islam halifatyn ornatamyz, - dep jýrgen arabtar jәne solardyng sózine ergen ózge halyqtardyng ókilderi adamnyng basyn kesip, dop etip, futbol oinap jýr? Búlardyng astarynda ne jatyr? Egerde Islam tarihyna terendep qaraytyn bolsanyzdar, sol Islamnyng alghashqy ghasyrlarynyng ózinde-aq aqyldan bas tartyp, Idjtihad qaqpasyn 9 ghasyrmen jauyp, aqyl-oydan bas tartqan arab halqy bolatyn. Búl turaly osy "Abay.kz-da" Arab dәstýrshildigine arnalghan maqalada jazylghan bolatyn. Ózderin "ahl al-sunna ua-l jamagha" atap jýrgen arab dәstýrshildigi Islam әlemin qaranghylyqtan shygharmaudyng bar әreketin jasap keledi. Ózderining qaranghy topastyghymen túrmay ózge músylman halyqtaryn da topastandyryp boldy. Oghan dәleldi úzaqtan izdep qajeti joq. Osy maqalagha jazylghan kommentter ishinde attary atalyp jýrgen Ábdikerim, Grafen siyqty t.b. myrzalardyng jazghan pikirlerinen-aq kóruge bolady. Olardyng maqsaty - qazaqtyng taghdyry emes, qalayda maqala avtoryn múqatu, ózderining kórsoqyrlyq kózqarastaryn ózgege tanu. Egerde búl azamattar qazaq taghdyryna basy auratyn bolsa, eng bolmasa, "myna jerde avtordyng aitpaghy ne?"- dep oilanghan bolar edi. Naqshbandiya - aqyldan bas tartyp, Islam әlemine qaranghylyq syilaghan arab dәstýrshildigining tariqaty. Naqshbandiylerding yqpalynyng artuymen islam mәdeniyeti men ghylymy kýiredi. Medreselerden ghylymy pәnder alynyp tastaldy. Ataqty Hoja Ahrar Úlyqbek syndy úly ghalymdy Úlyqbekting óz úly Lufullagha óltirtti. Maghdumy Aghzam Búharada Saurannan ketip, Búharagha barghan, shamalauymyzsha, Kishi jýzge pir bolghan Miyr-Arabty óltirtti. Qazirgi Búhara qalasyndaghy Miyr-Arab medresesin saldyrghan da sol kisi bolatyn. Ol medrese Kenes ókimeti kelgenshe Yasauy joly ókilderin oqytyp keldi. Ataqty Túrmaghambet, t.b. qazaq ghúlamalar aldymen osy medreseden tәlim alyp, ary qaray oqularyn basqa medreselerde jalghastyratyn edi. Búl Yasauy joly ókilderining naqshbandiylermen kýni keshege deyin arpalysqanyn kórsetedi. Búl aityp otyrghandarym tek ghylym, bilimge qatysty mәseleler. Al týrki memlekettigining kýireui de tura arab dәstýrshildigi men naqshbandiyler yqpalymen kýiredi. Týrki halyqtaryn etnikalyq jikteluge týsirdi. Maydan dalasynda eshkimge des bermegen týrkiler, diny tanymy ózgergen kezde birimen biri soghysyp, maydan dalasynda birin-biri qyrdy. Asan qayghynyng aitqany keldi. Qaraghay basyn shortan shaldy. Keshegi tabanynda jatqan orys, otargha ainaldyryp, qolyna kisen saldy. Sonyng bәri bir ghana arab dәstýrshildigi men naqshbandiya tariqatynyng týrki qoghamyn ishtey iritui arqasynda ghana iske asty. Ókinishke oray, búl tarihtan qazaqtyng da, ózge týrki halyqtarynyng da habary joq. Tәuelsizdik almay túryp ashylghan Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy uniyversiytette jýrgizilgen osy baghyttaghy keshendi zertteu júmystary osy kýnge deyin belgisiz bolyp kelgen kóptegen mәselening betin ashqan bolatyn. Men sol zertteu júmystarynyng nәtiyjelerin jariyalap otyrmyn. Ondaghy maqsat - ózimizding jetken jetistigimizdi kórsetu emes, myna týrli diny aghymdar sonyna ketip bara jatqan halyqqa ata-babasynyng jolyn kórsetu. Áli kýnge ózining dini-iydeologiyalyq baghyt-baghdaryn aiqyndap ýlgermegen halyqqa jol kórsetu. Olay bolmaghan jaghdayda endi búghanasy bekip kele jatqan Qazaqstan memleketin taghy da kýiretetinimiz anyq. Sony sezingen song basty bәigege tigip, arpalysqa shyqqan jayymyz bar. Alayda, búl jazylghandardy mening opponentterim týsine qoyady degenge senimim joq. Jalpy búl jariyalanyp jatqan maqalalar olar ýshin emes, eline, jerine, qazaqtyng dәstýri men mәdeniyetine jany ashityn, qazaq ýshin kýrese alatyn azamattar ýshin jariyalanyp jatyr jәne Alla jazsa, әli de jazyla beretin bolady. Bәrinizge sәttilik tileymin. Avtor»-dep shatpaqtaydy.

Men onyng búl jazbasyna «Abay kz» saytyndaghy maqalasynda jauap beruge mәjbýr boldym. Qaranyzdar, Zikiriya aghamyz meni aldynghy «eskertuinde»  sóz basynda «esh dereksiz jazasyn» dep aiyptaghan. Al myna jerde kim derekpen, kim dereksiz jazyp otyr. Mynau Zikiriyagha mening jauabym edi: «Zikiriya aghamyz biz súraghan súraqqa jauap ornyna "ghaybatynyn" qazanyn qaynatyp barsha әuliyelerdi әuliyelerge "óltirtip", bolmaghan qylmystyng qanyn óz moynyna jýktep, taghy da zyp ete qalghan ba? 
Ghalym aghamyzdyng myna sózi endi naghyz Qúdaysyzdyng sózi: "Ataqty Hoja Ahrar Úlyqbek syndy úly ghalymdy Úlyqbekting óz úly Lufullagha óltirtti". Birinshiden Úlyghbekting Lufulla degen balasy bolmaghan. Onyng mirasqor eki úly boldy: biri - Abd al Latiyf, ekinshisi - Abd al Aziyz. Qyzy - Rabiya Súltan begim ózbek hany Ábilhayyrdyng júbayy. Barsha tarihy derekter boyynsha Úlyghbek Qorasangha joryghynda ýlken jeniliske úshyraydy. Sonyng sebebinen balasy Abd al Latif ekeuining arasynda ayaghy soghysqa ainalghan ashyq janjal tuady. Búghan Qoja Ahrar Ubaydullahtyng esh qatysy joq. Mine, bizding tarihshylardyng sýiikti ghylymy tiregi V.V. Bartolidting sózi (Sochiyneniya, T.2, Ch.2. — M.,1964, s.158-159): "Ulugbek byl ubit v oktyabre 1449 goda. O smerty Ulugbeka istorik Mirhond peredaet podrobnyy rasskaz so slov provojavshego Ulugbeka hadjy Muhammed-Hisrau. Ulugbek vmeste s hadjy vecherom vyehal verhom iz Samarkanda; on byl vesel y razgovarival obo vsyom. Kogda ony proehaly nebolishoe rasstoyaniye, ih dognal kakoy-to chagatay iz roda sulduzov y ot iymeny hana velel im ostanovitisya v sosedney derevne, chtoby mogly byti zakoncheny prigotovleniya k puteshestvii Ulugbeka. …Ocheni smushyonnyy etim rasporyajeniyem, Ulugbek byl vynujden ostanovitisya v sosedney derevne y voshyol v odin iz domov. Bylo holodno. Ulugbek velel razvesty ogoni y svariti myaso. Iskra ot plameni, razvedennogo nukerami, upala na plash Ulugbeka y sojgla chasti ego; Ulugbek posmotrel na ogoni y skazal po-turkski: Sen hem bilidin («ty toje uznal»). Mysly Ulugbeka prinyaly mrachnoe napravleniye; hadjy tshetno staralsya ego uteshiti…
Dalee Mirhond rasskazyvaet, kak v dom voshly dvoe, kotorye napaly na Ulugbeka. Odin iz niyh, chelovek po iymeny Abbas, ubil velikogo uchenogo".

Múnda eshqanday Lufulla da, Qoja Ahrar da joq. Búl әke(Úlyghbek) men balanyn(Abd al Latiyf) arasyndaghy taqtalas. Búl turaly tarihshylar bylay jazady: "V sovetskoy istoriografiy vyskazyvalosi mnenie o prichastnosty Hodjy Ahrara k zagovoru protiv sultana, no nikakih dokazatelistv etogo tak y ne bylo naydeno.

Al, Bartolidting jazuynsha búl uaqigha mynau( Bartolid V.V. Ulugbek y ego vremya// Bartolid V. V. Soch., T.2, Ch.2. – M., 1964, S.23-196.): "Ulugbek byl ubit v oktyabre 1449 godu po prikazu svoego syna Abd ali-Latifa, y vskore posle ego smerty v Maverannahre nachalasi krovavaya mejdousobnaya voyna. Sheyh Ubaydullah prinyal storonu timurida Abu Saida, kotoryy v 1451 godu lichno priyezjal k nemu za blagosloveniyem pered pohodom na Samarkand. Posle pobedy Abu Saida v feodalinoy raspre, Hodja Ahrar byl priglashyon ko dvoru novogo sultana y stal ego sovetnikom, a takje murshidom ego synovey. Pered otezdom v Samarkand sheyh Ubaydullah postroil dlya jiyteley Tashkenta sobornuy mecheti vozle rynka Chorsu, a takje osnoval nebolishoe medrese v mahalle Gulibazar".

Sonda Zikiriya aghamyz әli ateistik tarih pen sovettik din men dinbasylaryna jala jabushylyghynan shygha almay jýr ma? Olay bolsa sol sovettik ateizmning islamgha qarsy bas ghalymy Klimovichke erip, birjolata ateist-ghalym bola salmay ma? Sebebi, Nahyshbandiylik pir Qoja Ahrar haziret Úlyghbekting sayasatyn moyyndamasa da eshqashan Abd al Latiftyng jaghynda bolmaghan adam. Jalpy, búl kisige ait ne, aitpa ne, bәribir beypaydy ghoy».

Mening Zikiriya agham túrmaq, Qúrbanaly Ahmetovte de teginde bes beresim, alty alasym bolmaghan edi, eger Zikiriya aghamyzdyng itarshy shәkirtsymaqtary men Qúrbanalynyng beyәdep, esersoq diuanlary men halifchikteri izimdi kesip jýrip, syrtymnan ottamasa. Tipti, ózderi tynysh bolsa onyng atyn da úmytyp keter edim. Tek anda-sonda Qúrbanalynyng teris ahidaly sandalbay súqbattaryn yutubqa shygharghanyn kórip, bar ekeninen habardar edim. Al, Zkiriya kisige... ol kisi endi sonday, ol ksige eshkimnen eshqanday daua joq. Endeshe menen ne daua bolushy edi!

II. Qúrbanaly Ahmetov  jәne Qúrbanalizm

Sondyqtan búl taqyryptaghy sóz Zikiriya aghamnyng maghan alghash aqylmansynuyna sebep bolghan Qúrbanaly, tek qana Qúrbanaly men onyng 3 baghyttaghy da adasqan amalyna, ahidasyna, shaytany tarihatyna baylanysty bolmaq.

Bir kezde men Qúrbanaly Ahmetov degen  kisimen jaqyn aralasyp, dos-jaran boldym. Men onyng ýiine baratynmyn, ol maghan ýige, júmysqa kelip túratyn. Ony maghan tarazdyq Quanysh degen dosym ertip kelip, ózi oghan ýi-jayyn bosatyp berip, aqyry aramyzdy jalghap ketken edi. Ketken-di deytinim, Quanysh bauyrymyz kóp úzamay Qúrbanalyny tәrk etip, odan mýldem baz keshti. Shyndyghyna kelgende men Qúrbanalyny Quanysh bauyrymyzdyng sózine senip, «ata dinimizdi jalghastyryp kele jatqan ishan» dep oiladym. Súnqyldap sóilegende sózinde kemshin joq kórindi. Ózbekiligi men aua jayylushylyghy bayqalyp qalatyn. Ol kisining jasy menen ýlkendigine qaramastan búndayda ol kisining kemshilikteri bolsa betine aityp, talqylap otyra beretinmin. Men búl kisini esh uaqytta, tipti Quanysh bauyrymyz odan shoshynyp, onyng alayaqtarmen aralasyn aityp kelgende de Qúrbanalyny «qu nәpsisining qúly bolyp, aqylyn jegizip qoyady» dep oilamappyn. Búl orayda men Quanyshqa emes, «Quanysh ózin «Qazaqstangha halifa etpedin» dep qapa bolyp, maghan qasaqana bәle jauyp jýr» degen Qúrbanalygha sendim. Qazir oilasam, adam adasam dese tal týste de adasa beredi eken. Sol kezde men qansha jyl dos bolyp, jeke ambisiyasyn dininen esh zor qoymaghan Quanyshqa emes, endi kórgen Qúrbanalygha sengen ekenmin.

Ismatulla maqsym da qamalyp, bar bәle men jala sopylardyng basyna tónkerilip jatqanda Qúrbanaly Ahmetov  Siriya, Saud Arabiyasyna qaray boy tasalap túra ashty.

Mening «Qúrbanalyshyl» bolyp ketuim tap osy tústan bastaldy. Kim erinbese tarihatqa tas atyp, sopylardy sýmireytip kós-kós maqalalar jazyp, sayttarda pikirler qaldyratyn. Haziret Ibrahim ólgen. Qúrbanaly elden qashyp ketken. Ismatulla týrmede. Qúsh atalyq Maqsym akanyng búnday shataqta sharuasy joq. Dayrabay ókil imam...

Men tarihat turaly «Massaghan kz», osy «Abay kz» sayttarynda jazyp, pikirlerge qosylyp jýretinmin. Birde Shalqarlyq Abay degen azamat maghan «Qazaq rudaghy «Din-dingektin» siltemesin berdi. Qarasam talas-tartystardyng atasy  "Qazaq ru" halyqaralyq qazaq serverining «Din-dingek forumynda»  bolyp jatyr eken. Shyndyghyna kelsem búl jerde sopylyq pen tarihat túrmaq, osy joldaghy úlyqtar men әuliye-әmbiyelerge deyingilerding attaryn atap, tizip qoyyp, «soyyp» jatyr eken. Sosyn biz - sopylyq pen tarihatty qorghau maqsatynda "Men sopymyn. Sharighatsyz Tarihat túl. Tarihatsyz din - jemissiz gýl"-degen taqyryp ashtyq.

Taghy da qaytalap jazamyn, búl kezde býginderi bireuler "uahhabiya ahidasyna qarsy kýresker" dep sanap, jarnamalap jatqan Qúrbanaly Ahmetov «Ismatullany qamady, endi meni de qamaydy» dep, zәresi úshyp, Qazaqstannan qashyp jýrgen bolatyn. Ol turaly derekterdi biz ol kezde uahhabiya ahidasy adamdary jariyalaghan «Nazym sheyhpen biy-biylep jatqan» beynejazbadan kórip, bir jerde ózin "Mahdimyn" jariyalap, «jaryqqa shyghu, Isagha gh.s. jolyghu ýshin» aqsha jinatyp jatqanyn syrt adamdardan estip otyrdyq.

Sosyn men Qúrbanalygha telefonmen shyqsam, Qúrekeng óz tilimen aitqanda aldymen "Siriyada, artynan Saudiyada biznes jasap jatqan" edi. Biz búdan tarihat ýshin kýreste Qúrbanalydan esh payda, kómek joghyn úqtyq.

Soghan qaramastan tartys qyzghan tústa men Qúrbanalyny qorghaushy-advokatqa ainaldym. Sebebi, Qúrbanaly turaly pikir óte las bolatyn. Ony qorghamasaq onyng atynan lastyq tarihatqa  da tiyip jatatyn. Men sol ýshin Qúrbanalygha ózi turaly ósekterdi aityp, «ras pa?» dep súraytynmyn.  Ol bәrin ótirik dep, bet baqtyrmaytyn. Men sol aiyptaulargha sener ma edim, tekserip qarar ma edim, eger búl mәlimetti aitushylar men biletin taqyrypta ótirik aqparattar taratyp, jalghan mәlimetter jazbasa. Sol «Qazaq ru» saytyndaghy tarihatqa qarsy joyqyn kýresushilerding biri A'mash Abu Asym! Edi. Ol(15.07. 2010j, sagh:16:48) Zikiriya aghamyz sekildilerding biri jazghan qaydan da bir tauyp alghan «Naqshbandy joly» atty kitapqa silteme jasap, «...kitaptyng 15 betinde bylay dep jazylghan: «Osy ayatty ómirinde bir-aq ret oqyghan adam asa joghary dәrejeni iyemdenedi... Ol adam payghambarlar men әuliyeler jete almaghan dәrejege jetip, tarighatymyzdyng imamy Ábә Yәzid әl-Bәstamiyding dengeyine kóteriledi. Ábә Yәzid әl-Bәstamy ústazymyzdyng ózi bylay deytin: Men – Aqiqatpyn (әl-Haq)».»-den Qoja Bahuaddin haziret pen onyng jolyna jala jappasa.

Sol kezderde men uahhabilarmen aitysu men tartysudan sharshamadym. Arada uaqyt óte kele, Qúrbanalnyng artynan aitylghan sózding asqynuy men ózim kezdesip jýrgen kelensizdikter shygha bastady. Bir jaghymnan uahhabiyler, ekinshi jaghymnan Qúrbanalynyng jylt etip qalyp jatqan jylymshy әreketteri shyghyp shynynda da sharshay bastadym.

 III. Qúrbanaly Ahmetov Qúran men Hadisti nege búrmalaydy

 Sóitip jýrgende   «Din dingek» forumyndaghy bizding paraqshagha Serik Ábenúly (serik_aben@mail.ru 18-02-13 16:39) degen azamat kirip mynaday jazba qaldyrdy:

Qara ishangha sәlem hat! Assalamu aleykum barsha músylmandar! Myna sayttaghy jazghan әngimelerinizdi oqyp denem týrshigip ketti.Tilderiniz qanday ashy da túrpayy edi. Bireuden bir nәrseni esty sala, bir nәrseni bir jerden kóre sala, bireuding bir jazghanyn oqy sala adamgha syrttay ýkim shygharmas bolar. Músylmanmyn deytúra nege sonsha jaman sóz sóileysizder? Sizderding uahabisterden denderinizdi aulaq ústaghylarynyzdyng kelgeni adamdy quantady desekte, músylmangha say әdep kórsetsenizdershi. Búl sayt elimizdegi belgili biregey sayt. Múndaghy sózderdi tek sizder ghana emes, býkil iysi qazaq oqidy. «Dindarlar ne deydi eken?» dep myna jazghandarynyzdy oqyghan jastar men aghayyndar dinnen de, dindardan da bezinedi ghoy. Bәrimizding músylman degen ortaq atymyz bar. Sizderden ýlken ótinish, saytty, betperdelerinizdi bylghamanyzdarshy. Ár bir adam óz pikirin bildiruge qúqyly. Kórgen bilgenderinizdi jazsanyzdar laqap at jaza salmay, aty jónderinizdi tolyq jazynyzdar da, pikir qaldyrynyzdar, biraq úsaqtalmanyzdar?!!!

Qúrmetti Qara ishan agha, myna sayttardaghy jazghandarynyzdy tolyq oqyp shyqtym. Jalpy qaraghanda kózi qaraqty, sauatty da parasatty adam keypin elestetip túrsyz. Barlyq derlik súhpattarynyzda Qúrbanәli Ahmetti aqtaugha, shang juytpaugha tyrysypsyz. Osy sebepti búl tómendegi súraqtar tikeley sizge de arnalady. Bir adamdy kólegeyleymin dep jýrip arshynyng kólenkesinen qúr qalyp ketpes degen oidamyn. «IYting jaman eken» dese renjiytin halyqpyz ghoy, mening tómendegi jazghan hatymdy tolyq oqyp, uaqyt tauyp «dúrys» dep tapsanyz keltirilgen dәlәl dәiekterge naqty dәlelderiniz aitar pikiriniz bolsa jauap jazuynyzdy súranamyn. Renjimenizder, bireuden kemshilik izdep jýrgen adam emespin, mýmkin mening týsinigim dúrys emes shyghar. Deytúrghanmen búrmalanghan Qúran sózderining ornyn nemen týzemeksizder, sony bilgim keledi. 

IÝ. Din tútynushy ghalym Serik Ábenúlynyng Qúrbanalizmge jasaghan saraptamasy

 Búl hatqa Serik Ábenúlynyng ózining qoyghan taqyryby «Taquamyz dep tobyrgha erip, dinsiz qalma, nemese Qúrbanәlining senim týisigi». Shyndyghynda barsha hat osy taqyryp aityp túrghanday – Qúrbanalizmdi әshekereleuge arnalghan edi. Sonymen:

Negizi Bahau әl-haqqu uad-din (Muhammad ibn Muhammad Jalaladdiyn) týzgen silsәlә joly aqiqattyng aqidasyna say týzilgendigine kýmәnim joq. Múnday týsinikti Naqyshbandiyding óz shәkirtining qoljazbasymen jazghan kitabynyng týpnúsqasynan oqyp bilgendeymin. Ol kitapta Naqyshbandiyding óz mórimen jәne silsәlә tizimderi de, kitap ta mórlengen.

Men qarapayym, diny sauaty bar, ústaz kórgen adammyn. Din jolyna týskenime de jiyrma jyl boldy. Egemendik alghaly beri dinimizding neshe týrli tosqauyldarmen kelensizdikterge úshyrap, birizdikke týse almay kele jatqandyghy janyma qatty batady, namysyma auyr tiyedi. Sondyqtanda bolar býgin amalsyzdan qolyma taghy da qalam alyp, býlikshilerden Alanyng jolyn óz shama sharghymsha arashalap alugha tyrystym. Allahym, sanama núr, aqylyma parasattylyq pen baysaldylyq berip qalamymdy shatasudan saqtaghaysyn?

Mening kitaptar men ústazdardan úqqanym «tariqat» degen "tazalyq pen taqualyq izdenu" joly. Tariqat jolynyng aqiqattyghyn, tasauuf mәselesin tolyq moyyndaymyn. Ókinishke oray dәl qazirgi uaqytta Naqyshbandy tariqatynyng aqidasynyng búrmalanyp, búzylyp bara jatqandyghyna kóz júmyp, qol qusyryp qarap otyra almadym. Mening әriyne, laduny iliminen, ruh mәselesinen kóp habarym joq, ony bas iyzep moyyndaymyn. Sondyqtan da bolar bar oy týisigim kәduilgi sharighat mәselesine say bolmaq. Kezinde «Ánәl - haqqy»-ny aitqan Mansur әl – Hallajdy da ghalymdar sharighat ýkimimen jazagha kesken eken. Sonda Mansur әl – Hallaj «ilimi hal boyynsha senderdiki, ilimi hal boyynsha meniki dúrys» dep sharighat ýkimimen ýkim shygharugha qarsy bolmapty. Osyghan úqsas qazirgi aitatyn mәselelerimmen Naqyshbandy jolynda jýrgen aqidasy týzu adamdardyng kónilderine tikeley ne janay tiyip jatsa Allanyng razylyghy ýshin olardan aldyn ala keshirim súraymyn. «Haq jolynda jýrgender nәpsi qozdyrmay aqiqatqa kónilding kózi emes, bastaghy kózdi asha, Allanyng kitabymen salystyra qaraydy» dep oilaymyn.

Mening jazghaly otyrghan mәselelerim tek belgili bir adamgha ghana baylanysty bolmaq. Naqty aitqanda Qúrbanәli Ahmedting aityp, jazyp jýrgen mәselelerine baylanysty. Estip biluimshe Ibrahimjan hazret Qúrbanәlini Qazaqstangha halifa etip saylaghan. Naqyshbandy tariqatyna ótetinder sonau Qoqan aspay aq, Qúrbanәlige bayat berse bolghany. Mәselening týbiri de osy jerde jatyr. Onyng shәkirtterining kóbi derlik Qúrbanәlini 100 jylda ómirge bir keletin biregey ghalymgha tenep, dәrejesin Ibrahimjan hazretten birde kem kórmeydi. Ol kisi sharighattan esh habary joq adamdardy tobyrymen tariqatqa kirgizip jatyr. Al olardyng kóbi derlik artyq bir nәrse ýireneyinshi, ne týsinbegenderin odan súrayyn demeydi. Basyn shúlghyp, ol ne aitsa sony istep kete barady. 

Taqualyq jolgha adamdardyng kóptep ótip bara jatqany meni shynynda óte quandyrady. Deytúrghanmen olardyng jýrekteri aq, niyetteri taza bola túra taquamyz dep tura jolgha jaqyndaudyng ornyna kýpirlikke erip shatasuda, naghyz uәliyding emes, ózge bireuding sonynan kózjúmbaylyqqa salynyp ketip bara jatqany janymdy alqymgha tyghady. Búryndary atalarymyz «Ibrahim hazret әuliyelikti, pirlikti ózining artyqsha ilimimen emes, adal peynet qyzmetinen tapty» deytin edi. Osyghan qaraghanda Ibrahimjan hazret Qúrbanәlining aityp jýrgen sharighatynan tolyq habardar bolghan emes te siyaqty. Qúrbanәli óz aldyna diny birlestik, gazet ashyp, teledidardan sóilep, el aralap uaghyz aituda. Onyng betperdesin qazir ashpasaq erteng tym kesh bolady dep oilaymyn.  Ádette ol óz sózining dúrystyghyn jәne adamdardyng ózine degen senimin arttyru ýshin elimizdegi ózekti mәsele shatastyrushy jamaghattar men uahhabizm jayynda kóp mәseleler aitady. Deytúrghanmen, onyng aityp jýrgen sharighaty olardan ary týspese beri keletin týri joq. Endigi jerde tikeley sózge kóshsek, Qúrbanәlining birneshe ýlken qatelikterin jazyp, eldi shatasudan saqtandyrsam degen oimen osy maqalany jazyp otyrmyn. Múnda Qúrbanәlining tek qana eki gazetke bergen maqalasynyng ylany jәne birde jolyghyp auyzba auyz aitylyp kuәler bolghan jaghdaydaghy әngime barysy. Ózge jerde ne aityp jýrgenin bir Alla biler.

Qúrbanәlining Qúran sózderin búrmalap, teris maghyna beruimen qatar «ruh» mәselesin talday kele payghambar núryn «jaratushy núr» dep Qúdaygha teneui.

 

Ý- Qúrbanalynyng «blok upravleniyesi» turaly

 1) «Haq joly» gazetining 2009-jylghy 30-shilde № 14-sanynyng 2-betinde Qúrbanәli Ahmedting «Sauap amaldarynyz ómirden ótip ketken ata – babalarynyzgha tiyip túrady» dep atalatyn maqalasy bar. Sol maqalada ol «Bizder amalda Imam Aghzam pirimizdi ústaymyz. IYghtiqatta Imam Maturidy aqidasyn ústaymyz. Tariqatta Naqyshbandiya pirimizding etegin ústaymyz» - dey kele óz senimin uahabiyler senimimen salystyrady.

Onda «Iyaka naghbudu ua iyaka nastaghiyn» mәselesin qozghap, «Saghan ghana qúlshylyq qylamyz, Senen ghana jәrdem tileymiz» degen ayatty ekijaqty týsindirgisi kelgen.

Ol(Qúrbanaly) óz sózinde «Bizder Allah bireu deymiz, Quli huallahu ahad. Allahtyng serigi joq, qasynda eshnәrse joq. Uahaby (Mughtaziylә) adasatyn adamdardyng barlyghy myna bizding dýniyemizdi Qúdaydyng aldynda, Qúdaymen birge qabattasyp bar deydi. Búl Allahqa serik qosqan bolady. Sol ýshin uahabiyding ózi birinshi serik qosqan boldy» - deydi.

Sosyn «Iyaka naghbudu ua iyaka nastaghindi moyyndaymyz» – dey kele –  «Biraq, Allah tәbәrak ua taghalә myna joqtyq әleminde sol әreketti qaytip jaratty? Sol jaratu tehnikasy qalay bolyp jatyr? Tikeley jaratty ma nemese sebepshi arqyly jaratyp jatyr ma, әngime osynda»- dep jazghan.

(Qúrbanaly sosyn) "Uahabiyding aitatyn sózi Allahtan myna әlemde tikeley medet súraymyz. Allah әlemge tikeley medet beredi. Búny tauhidu Rububiyah, tauhidu Uluhiyah» deydi" dep jazady.

(Odan ary)"Jaraydy biz ony bir mysalmen keltireyik. Sender ózderinning mysalyndy keltir"-dep bir robotty jaratu turaly әngimeni mysal keltiredi. «Uahabiyler jaratqan robort tikeley pulitpen basqarylyp túr, onda eshqanday yqtiyar – erik joq. Sondyqtan onyng is - әreketine jaratushy kinәli»-dey kele ol – «Endi bizding variyantymyzda roborttyng ishinde avtanomnyy blok upravlenie jaratamyz. Ol óz - ózin basqara beredi, syrttan basqarylmaydy. Biz seni baqylap túramyz. Sen bizben qosylamyn deseng ishindegi blok upravleniyemen basqaramyz»-deydi. «Sonda robortqa jamandyq qylugha tiym salamyz. Jaqsylyq qylugha әmir qylamyz. Endi robort qolyna avtomat alyp adamdardy óltirip jatyr. Kim jauap beredi? Robort ózi jauap beredi, búl bizding variyantymyz. Qaysy biri dúrys osy eki variyanttyn?» – dep óz sózi men senimining tura ekendigin dәleldegisi keledi. "Sol blok uprovlenie adamnyng ishindegi ruh bolady, jan bolady, sol taghdyr bolady" – dep naqty ýzildi – kesildi óz sózin qortyndylaydy. 

1 – ge (Serik Ábenúlynan) jauap:

Sunnitterding aqidasy boyynsha búl eki variant ta dúrys emes. Uahhabisterde eshqanday erik joq – dese, Qúrbanәlining variantynda: «onda yqtiyar – erik bar. Ol óz - ózin basqara beredi, syrttan basqarylmaydy» – dep jazady da, sonyna taman «Biraq, sen bizben qosylghyng kelse ishindegi blok uprovleniyemen basqaramyz. Sonda robortqa jamandyq qylugha tiym salamyz. Jaqsylyq qylugha әmir qylamyz» -deydi.  Yaghni, Qúrbanәlining taghdyr turaly seniminde «adamnyng yqtiyary bolghanymen onyng da ruhyn Allah tikeley basqarady, jaqsylyq – jamandyq qylugha әmir qylady» – deydi.  Ayyrmasy shamaly ghana, biraq, Allah taghdyrdy tanyp osylay bolady dep jazyp qoyady degen mәselede biri janyna – ekinshisi tәnine dep ekeui de bir mәseleni aityp qosylyp ketedi. 

Taghdyr mәselesindegi «Allah adam balasyna aqyl, parasat, yqtiyar, qalau, erik berip ana dýniyede sonyng bodauyn alady» degen sózdi san qúbyltyp, aqyr sonynda ózining qaydan shatasyp ketkenin de andamay qalghan. 

 

ÝI-Qúrandy búrmalaudyng basy

2) (Qúrbanaly odan ary qútyrtyp) «Sodan ary qaray ol – Demek, Allah taghala myna әlemdi basqaruda uәsiylә arqyly payghambarymyzdyng núry arqyly basqarady deymiz. Sol ýshin Allah myna әlemge tikeley kirmeydi. Búl әlemge tikeley әmir qylmaydy. Búl әlemge tikeley baylanyspaydy. Payghambarymyzdyng núryna baylanysyp túrady. Robortqa erik beriledi, týsindinizder me? Bizding filasofiyamyzdyng úlyq ekendigin. Sen uahaby shirk dese, shirkke kirip kete berme.Uahaby neni shirk demeydi. Sol ýshin bizding ayatymyz nede? «Inny jaghilun fili arzy halifa » (Men aspan – jerde halifamdy saylap qoydym). Sening jýreging ishi aspan – jer. Aspan – jerde sen de barsyn. Sening jýreginning ishinde Allahtyng halifasy sening janyng túr. Ol Allahtyng halifasy. Sen ol arqyly basqarylyp otyrsyn" – dep jazady.

2 – ge (Serik Ábenúlynan) jauap:

«Búl әlemdi Allahu taghala payghambardyng s.gh.s núry arqyly basqarady»-degen birde-bir ayat, alty sahih hadisterding jinaghynyng birde birinde sahih hadis joq ekendigin eskersek, búl pikir tek qana Qúrbanәlining ózindik pikiri, sol pikirin ayatpen dәleldeu ýshin «Inny jaghilun fili arzy halifa» degen ayatty óz sózining dәleli retinde keltirip, búl ayatty barynsha búrmalap óz oiymen búra tartyp maghynalaghan.

Búl ayatqa Qúrbanәli siyaqty maghyna bergen bir de bir tafsir joq. Eger, joq, múnday tafsir bar dese qay tafsir ekenin aityp bere qoysynshy. Áriyne múnday búra tartyp, óz kónilimen maghynalaghan tafsirdi ol esh bir jerden taba almaytyndyghy anyq. Sebebi, onyng týsu sebebining ózi belgili bir uaqigha Adam atanyng jaratyluyn menzeydi. Kez kelgen tafsirding asbab an - nuzulden teris ketpeuin eskersek ol múnday teris týsinigin tafsirmen dәleldey almaytyndyghy anyq.. 

Negizi, búl "Baqara" sýresining 30-ayaty. Ol ayat tolyq bylaysha «(Ey Múhammed!) Sening tәnirin, kezinde perishtelerge; «Jer betinde halifa jaratamyn» - degen edi.Sonda perishteler : «Biz sening danqyndy dәriptep, qasiyetindi arttyryp jýrsek, jer betinde kýnә jasap, qan tógetin bir búzyq jaratpaqsyng ba?» - dedi. «Mening kókeyimde ne jatqanyn sender bilmeysinder ghoy», - deydi Allah olargha» dep aitylghan.  Búl ayatta Allahtyng jer betinde Adam atany jaratatyny turaly anyq ta ashyq eskertken. 

Qúrbanәlining búl ayatqa bergen óz «Sening jýreginning ishinde Allahtyng halifasy sening janyng túr» degen týsindirmesi eshbir tafsirde joq. 
Sunnitterding kóp paydalanatyn tafsiyri tafsir әl – jәlәlәin da «halifa» sózine «ua hua adam» - Ol Adam – dep maghyna berse, Qúrbanәlining ózining de paydalanyp jýrgen tafsiyri Ibn Kasirde de Adam atanyng halifa ekendigi aitylady. Zamahshary men Qurtubiyde de osylay maghyna berilgen. 

Qúrbanәli «Inny jaghilun fili arzy halifa» ayatyn qazaqsha audarghanda «Men aspan men jerde halifamdy saylap qoydym» dep audarghan. Sonday – aq, búl ayatta «aspan» degen sóz mýlde joq.

Allanyng sózine bir sóz týgili bir әrip te qosugha bolmaydy.  Al Halifa sózine «Adamnyng jany Allanyng halifasy» degen týsinik mýlde teris pikir. Qúrangha óz kónilimen maghyna beruge mýlde rúqsat etilmeytinin esten shygharmaghan dúrys. 

 

ÝII- Qúrbanalynyng Qúran sózderin almastyru faktisi

3) Qúrbanәli sol maqalada: «Uәl mudabbiroty amro ( Álemde Allahtyng әmirin oryndap túratyn kómekshiler men ant bolsyn )". Allah әlemdi kómekshilermen basqaramyn dep jatyr» – dep jogharydaghy ayatqa taghy da óz kóniline búra tartyp, negizgi tafsirdi teris maghynalaydy. 

3–ge(Seik Ábenúly) jauap:

Birinshiden,  Búl "Nazighat" sýresining 5-ayaty. Ol ayatta «Uәl mudabbiroty amro» emes, «Fәl mudabbiroty amro». Búl ayattyng bastapqy sózi fәmen bastalu kerek bolsa Qúrbanәli múnda «fә» әripining ornyna «uau» әripin qoyyp Qúran әripterin ózgertken(Astafyralla).

"Úmytyp qalghan shyghar" - dep búl bir әripke baylanbay aq qoysa da bolar edi biraq, búl aitylghan sóz emes, kópshilikke jazylghan ýndeu ispettes nәrse әri ol ózin anau – mynau emes bilgir shayh sanaydy. Olay bolsa onyng әr bir sózi taldanuy shart. Sebebi, Payghambarymyz s.gh.s. «júmaqqa da, tamúqqa da alyp baratyn ghalymdar» degen. 

Ekinshiden, búl ayatqa Qúrbanәli «Álemde Allahtyng әmirin oryndap túratyn kómekshilermen ant bolsyn!» - dep maghyna bergen. Búl ayatta «kómekshi» degen sóz joq. Allanyng eshqanday kómekshisi de, jәrdemshisi de bolghan emes,bolmaydy da. «Allanyng kómekshisi bar» dep aitu tikeley Allanyng serigi bar degen maghynany úqtyrady. Ony týsinu ýshin ýshinshi synyptyq ilim de jaraydy. Osy ayatqa tafsir әl – jәlәlәin da «Ál –mәlәikatu tudabbira amrad duniya» dep Allanyng әmirin taratatyn perishtelerding bolatynyn anyq aitqan. Ibn Kasirding tafsiyrinde Ali, Mujahiyd, Ato, Abu Saliyh, Hasan, Qatadah, Robigh bin Anas, Asadiyler r,gh «Hiә әl mәlәikatu», «Ol perishteler» dep maghynalasa, Zad әl- Hasan «Olar Allahtyng әmirin aspannan jerge alyp týsetin perishteler» dep maghynalaghan. Bizderde búl ayatqa osy tafsirlerge say «perishteler» dep maghyna beruimiz lәzim.

Qúrbanәlining Allanyng sózin búrmalap «Allah әlemdi kómekshilerimen basqaramyn dep jatyr» dep taghy da Qúran sózin óz qalauynsha búrmalap maghynalay saluy onyng Qúran ayattaryna atýsti, nemqúrayly qaraytyny angharylady.

 
ÝIII - Fath" sýresining 4 – ayaty. Múnda da «Aspan – jerdi basqaratyn» degen sóz mýlde joq. Qúrbanaly ony qaydan alghan?

 4) Qúrbanәli odan әri óz ótirikterin óz pikirin dәleldeu ýshin taghy bir ayatty búrmalaydy. Ol "ayatta «Ua lillәhy jundus samauaty uәl - arz» (Aspan – jerdi basqaratyn Allanyng әskerleri bar). Payghambarymyzdyng núry, ruh Allahtyng әskerleri bolady", – dep maghynalaghan. Taghy da «Allahu taghala aruaqpen senderdi qoldaymyn» dep aitqan dep ótirigining ýstine taghy da may shashyp, shatastyruyn laulata týsedi.

4 - ge(Serik Ábenúly) jauap:

Búl ayat "Fath" sýresining 4 – ayaty. Ayattyng tura maghynasy «Kókterdegi jәne jerdegi әskerler Allaniki» dep audarylady. Múnda da «Aspan – jerdi basqaratyn» degen sóz mýlde joq. Múnda da Qúrbanәli Qúran ayatyna óz qalauynsha taghy da bir «basqaratyn» degen sóz qosqan. «Aruaqpen senderdi qoldaymyn» degen dep teris maghynalaghany óz aldyna taghy da, «Olar Uahabiyler tek qana bayaghy «Allah basqarady» degen ayatty alady. «Allagha serik qospa» degendi alady, ortadaghy ayattary joq. (inkar ) qylady.Uahaby halyqty osylay adastyryp jatyr» dep baybalam salady. (Duanalaryn arandatyp, aidap salyp) "Ondaylargha «Ey batpaq,! Sen ózing shiyriksin, ózing mýshriksin, ózing kәpirsin» dep aitynyzdar!" –dep jazypty. Uahabiysinde sharuam joq, ol óz aldynda ózge taqyryp, Qúrbanәli ózgelerding qateligin jipke tizgenshe óz sózine, Qúran ayattaryna bergen teris maghynalaryna piradarlary jәne halyq aldynda jauap berip alsyn. Odan song bireudi týzey jatar. Qúlap jatyp sýringenge kýliptining keypin keship jýrgen myna jýris ne jýris? Jәnede bir adamgha «kәpir» dep aitylghan sóz sol eki adamnyng birine mindetti týrde tiyesili bolady, sondyqtan músylmandar bir – birine «kәpir» degen termindi naqty dәlelsiz qoldanbaghany abzal.

Ál – Muntahab, ibn Kasir tafsirlerinde búl ayattaghy «әskerleri» degen sózge «perishteleri» dep maghyna bergen.

 

IH – Qúrbanalynyng Qúranda ne aqysy ketken???

5) (Qúrbanaly) Odan song «Ua aiyadnahum biruhul qudus» "(Pәk aruaqpenen men senderdi qoldaymyn, medet berem, әreketke keltirem) – degen" – dep Qúrbanәli "Baqara" sýresining 87 – ayatyna taghy da óz kónilimen teris maghyna bere salady.

5-ge(Serik Ábenúly) jauap:

Búl ayatta «Isagha keremetter berdik, ony qasiyetti ruhpen jebedik» degen maghyna ghana bar. Múnda «Men senderdi pәk aruaqpen qoldaymyn, medet beremin, әreketke keltiremin» degen sóz de, maghyna da joq. Qúrbanәli búl ayattyng da ózine kerek eki – ýsh sózin ortasynan júlyp alyp, óz ótirigin dәleldeu ýshin paydalanghan. Negizi búl stili Uahabister men evreylerge tәn qasiyet. Isagha gh.s. kelgen qasiyetti ruh dep atalghan Jәbreyil perishteni alyp tastap, onyng ornyna pәk aruaq pen senderge medet beredi, qoldaydy, әreketke keltiredi deui tipti nadandyq. Búl ayattaghy ruhuli qudus – qasiyetti ruh turaly tafsir әl – Jәlәlәinda «Ua hua jibrilu litohoratihiy», (Ol taza Jәbreyil) dep jazady. 
Al ibn Kasir tafsiyrinde «Ál – Quddus – huallahu taghalә au qudus – ruhihy Jibriyl» (Quddus – ol Allahu taghalә nemese qudus – ruh Jәbreyil) ekendigi jazylghan.
Qúran ayattaryn qalay bolsa solay óz qalauynsha maghynalau ýlken kýnәgha alyp keletinin úmytpaghandarynyz jón. Payghambarymyz «ýndemegen qútylady» deushi edi, bilmegen adam aigha shappay aq, tynysh jýrse eken. 

H – Qúrbanaly «Maqlúqattar múqtaj bolatyn ýlken núr» turaly qiyalyn Qúrangha qalay jәne  nege tandy?

6) "Haq joly" gazetining 2007 – jylghy 13 – aqpannyng № 3 – sanynda «Adamzat tabighaty» nemese «Bizder nege aruaqqa siynamyz» atty Qúrbanәli Ahmetting osy mәsele turaly taghy da maqalasy jariyalanghan. Búl maqalada da Qúrbanәli óz pikirining dúrystyghyn dәleldeu ýshin taghyda maghynasy bólek ayattardy, hadisterdi kózbe – kóz teris maghynalap, taghy da sauatsyz halyqty dәiegi joq dәleldermen aldausyratpaqshy bolghan. Onda ol - "Qazirgi ýlken mәselelerding biri aruaq mәselesi, búl mәseleni tura týsinu nemese qatelesu músylman – kәpirge nemese adasushy dinderge kirip ketuine sebep bolady.Búl mәseleni qúran kәrim, hadiys, tәfsir, ghúlamalardyng sózderi, halyqtyng auzynan estilgen sózderi arqyly týsinuge әreket jasaymyz" – dey kele Ibn Kasirding tәfsiri 359 – bet «Isro» sýresining 85 – ayaty: «Ey, Múhammed! Senen ol yahudiyler «ruh» jayly súraydy. Olargha ait, ol ruh mening rabbymnyng әmirinen bolghan bir әmir. Jәne senderge búl turaly kem ilim berildi» degen ayatty óz sózining aighaghy retinde paydalanady.

Osy ayatqa baylanysty Qúrbanәli bylay: «Ol ruh, adamzattyng aruaghy; - Ol Jәbreyil perishte; - Ol jaratylghan әlemnen de ýlken bolghan perishteler toby; - Ol adamzatty baghalap túratyn perishteler toby. Adamdar perishtelerdi kóre  almaytyndyghy siyaqty perishteler de ol ruhty kóre almaydy; - Ol ruh aua siyaqty kórinbeytin nәrse, aghashtyng boyyndaghy miyneral suy siyaqty, denening barlyq jerinde»- dep Qúrandy tәfsir qylghan ghúlamalar, osy maghynalardy bergen»- dep jazady.

Búl ayat turaly ol tәpsirde tura osylay maghyna berilgeni ras. Taghy da ol tәpsirde ol perishtening týr sipatyn, taspih – zikirinde tolyq sipattaghan. Búghan eshkimning de talasy joq. Múndaghy keshirilmes qatelikter Qúrbanәlining osy ayatqa ary qaray ózi tolyqtyrghan sózderinde.
Qúrbanәli odan әri: «Demek, ol tek qana Jәbreyil perish te de emes eken. Ol barlyq maqlúqattar múqtaj bolatyn ýlken bir núr, nemese perishte. Ayatta aitylghan sóz yaghni, ol Rabbymnyng әmiri jәne ruh. Búl jerde Allahtyng әmiri bir bólek bir nәrse de, ruh bólek bir nәrse. Allahtyng әmiri – Allahtyng pәk sipattarynan bolghan bir sipat. Ol mahlúq emes, mahlúq bolmaydy da. Ruh bolsa maqlúq, jaratylghan nәrse. 18 myng әlemdegi ýlken – kishi nәrsening barlyghy osy ekeuining baylanysynan túrady. Allahtyng әmirisiz eshtene jaratylmaydy, ruhsyz bolsa búl joqtyq әlemde Allahtyng әmiri zattyq әreketinde, jandyq qúdiretinde kórinbes edi. Eger biz «uahabiy» týsinigindegi siyaqty Allahtyng әmiri ruhsyz tek ózi zattyq, әrekettik jandyq kóriniste, (beynede) bolady desek, eki týrli shirkke jol bergen bolamyz. Áuelgisi – Búl dýnie Allah zatynyng bir bóligi bolyp qalady, búl ýlken shirk. Ekinshisi – Allahtyng әmirin joqtyq, maqlúqtyq dengeyge týsirgen bolamyz. Búnda, Allahtyng zatyna, sipattaryna, әmirine aiyptau balshyghyn jabystyrghan bolamyz. Bizding ghúlamalarymyz búl nәrselerdi múqiyat inkәr qylghan. Al Allahtyng әmirisiz nәrseler payda bolady dep týsinsek, onda, materialister, ateyster siyaqty Qúdaysyz kәpir bolamyz. Búl әlemde Allahtyng әmiri ruhtan ajyratylmaydy, ol ýlken qatelik. Payghambarymyz s.gh.s (Allah taghala): «Men syr ilimder qazynasymyn. Ózimdi, zatymdy, qúdiretimdi tanytuymdy qaladym, sol ýshin maqlúqatty jarattym» - degen hadiysi bar. Búl hadisten mәlim bolghan nәrse Allah taghala myna joqtyq әleminde ózining barlyghyn kórsetui ýshin, esim sipattarynyng qasiyet – qúdiretin kórsetui ýshin óz әmirimen bir núr jaratty. Ol núrgha ózining sipaty men renin, qúdiret – qasiyetin endirdi. Ol núr tirshilikke ie boldy, kórushi, estushi, sóileushi, aqyldy, parasatty, qúdiretti jәne әreket qylugha ie boldy. Ol núr Allahtyng әmirine qyzmet qylyp Allahtyng әmirin zattyq, әrekettik, ruhani, maghnauy pikirler beynesinde kórinu ýshin qyzmet qylu rólin atqarady. Sonyng ýshin jaratushy núr dep atasa da bolady. Ol núr Allahtyng әmirimenen kórushi, estushi, tiri jangha ainalghany ýshin ruh dep ataldy. Aqylgha, eriktikke ie bolghandyghy ýshin aqyl dep ataldy. Ajyramas tikeley Allahtyng әmirine baylanysta túrghany ýshin «qalam» dep atalyndy. Payghambarymyz s,gh,s – nyng : «Allah әueli mening núrymdy jaratty, әuel ruhymdy jaratty, әuel aqyldy jaratty, әuel qalamdy jaratty» degen tórt hadis jogharydaghy sózderding dәleli bolady» - dep jazghan.

6 – gha (Serik Ábenúly) jauap:

A)

Qúrbanәli "Isro" sýresining 85 – ayatynyng tәpsirin aita kele ózi ol ayatty ózpikirimen «Ol barlyq maqlúqattar múqtaj bolatyn ýlken núr nemese perishte»- dep maghynalaghan. 

Ibn Kasirde «Ol adamzattyng da, perishtelerding de ruhy» dep keledi, Onda «Maqlúqattar múqtaj bolatyn ýlken núr» degen sóz joq.

Demek, búl pikir Qúrbanәlining óz pikiri. Esterinizde bolsyn! Sol núrdyng ózi Allagha múqtaj bolghan sol maqlúqattyng biri ghana. 

Á)

Qúrbanәli taghy da Qúrannyng sózin búzyp otyr. Naqty aitsaq, Qúran ayattarynyng әripterin alyp tastap, ornyna óz pikirine tura kelgen әripti qoya salyp, Qúran ayatynyng maghynasyn búrmalap, ayattyng týpkilikti maghynasyn búzyp óz shygharma tuyndysyna ainaldyrghan. Arab tilinde bir әripting tipti bir qareketting ausyuymen bir sóilemning týbegeyli ózgerip ketetinin úmytpaghan jón.

(Qúrbanaly)"Isro" sýresindegi 85-ayatyndaghy «qulirruh min amry robbiy» degen ayattaghy «miyn» degen jalghaudy alyp tastap, ornyna «ua» degen jalghaudy auystyryp jazghan. Yaghni, «Olargha ait, ol ruh mening rabbymnyng әmirinen bolghan bir әmir» degen ayatty kórer kózge qolma qol «Allanyng әmiri jәne ruh» dep «Allanyng әmiri bir bólek, ruh bir bólek nәrse» dep, Qúran ayatyn ózine tiyesili әkesining sózindey óz kóniline qaray búrmalap maghynalay salady. Búl jerde osylay dep teris maghynalamasa onda bir әripterdi úmytqan shyghar dep qorytyndy jasay salugha bolar edi, biraq, ókinishke oray ol búl sózdi әri qaray osy mәtinde týsindirgisi kelgeninen bizder onyng búl ayatty qasaqana - әdeyi búrmalaghanyn anyq bilemiz. Payghambarymyzdyng s,gh,s «Kimde - kim qúrandy óz kónilimenen maghynalasa dayyndapty ornyn tozaqtan» degen hadiysinen qoryqsa netti.
B)

Qúrbanәli «Allahtyng әmirisiz eshnәrse jaratylmaydy, ruhsyz bolsa búl joqtyq әlemde Allahtyng әmiri zattyq әreketinde, jandyq qúdiretinde kórinbes» – dep jazghan. «Olay bolsa sol ruhty jaratyp zattyq әreketke ainaldyrghanda Allah ruhty jaratugha neni sebepshi qylypty?»-ayta qoysynshy? Qúranda anyq aitylghanday sol «ruh» ta Allanyng әmirinen tysqary emes. Sondyqtan ruhty Allahtyng әmirinen bólip – jaryp bólektep qaraugha bolmaydy. «Búl әlemde Allanyng әmiri ruhtan ajyratylmaydy»-degen Qúranda ne hadiste bir ayat, ne bir hadis joq. Qúrbanәlining óz ótirigin dәleldeuge keltirgen ayat jәne hadisterining tikeley maghynalary Qúrbanәlining jazghan sharighatyna, sózderine ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Kersinshe, Qúranda «Allah jaratushy» dep 30 ayatta, «Allah qalaghanyn isteydi (Iroda)» - dep 14 ayatta, «Alladan ózge tәnir joq - dep 80 ayatta,  «Allanyng әr nәrsege qúdireti jetedi» - dep 51 ayatta habar bergen. Búl ayattardyng tikeley ne janay tәpsirlerinde «Allahtyng әmiri tek ruh pen ghana iske asady» degen maghyna taba almaytynyng anyq. Kersinshe, sol 51 ayatta kelgendey "Baqara" sýresining 117 – ayatynda «Eger Alla bir nәrseni jaratqysy kelse, Bol deydi – bola qalady» dese, "Yasiyn" sýresining 82 – ayatynda «Birer zatty jaratqysy kelse, (Allah) – Bol – deydi, - bolady» dep onyng jaratu isine eshkimning jәne eshnәrsening aralasa almaytyndyghyn anyq - ashyq etip ashyp aitady. Búlardyng eshqaysysy da maghynalaudy kerek etetin kýngirt, túspal ayat emes. Búl jerde de Qúrbanәli Allanyng Haliq – Jaratushy degen sipatyn adamdardyng is - әreketine úqsatqysy kelgen. Qúrandaghy "Allahu taghala sender úqsata alatyn eshnәrsege de úqsamaydy" degen ayatty ol tipten úmytqan da synayly.

B) - gha jauap: Allah taghala «Men syr ilimder qazynasymyn. Ózimdi, zatymdy, qúdiretimdi tanytuymdy qaladym, sol ýshin maqlúqatty jarattym» - degen qúdsy hadisti Qúrbanәli bylay teris maghynalaydy: «Búl hadisten mәlim bolghan nәrse Allah qasiyet – qúdiretin kórsetu ýshin óz әmirimen bir núr jaratty. Ol núrgha ózining sipatymen renin, qúdiret – qasiyetin endirdi. Ol núr tirshilikke ie boldy, kórushi, estushi, sóileushi, aqyldy, parasatty, qúdiretti jәne әreket qylugha ie boldy. Ol núr Allahtyng әmirin zattyq, әrekettik ruhani, maghnauy pikirler beynesinde kórinu ýshin qyzmet qylu rólin atqarady. Sonyng ýshin jaratushy núr dep atasa bolady.

Yaghni, Allah ózi bir maqúlyq jaratyp, oghan ózining barlyq qasiyetin berip «Sen de jaratushysyn» dep aituy, ashyqtan – ashyq Allagha serik qosuy emes pe? Qay – qaydaghy maqlúqty jaratyp tәrbiyeleushi Allagha teneu keshirilmes ýlken kýnә. "Zumar" sýresining 65 – ayatynda «Eger sen tәnirge basqa birdeneni teng etsen, istegen amalyng beker bolady, sóitip ziyan tartasyn» - deydi. Al "Hashr" sýresining 24 – ayatynda «Allah – jaratushy, joqtan bar etushi, bar nәrseni keyipteushi, (Mý
sindeushi), ol eng sýiikti kórkem esimder iyesi» – dep habar berilgen. «Allagha siynyndar. Oghan eshnәrseni serik etip qospandar» - dep Qúranda 104 ayatta qatang eskertken. "Shughara" sýresining 213 – ayatynda «Allah túrghanda sen oghan tendes , basqa tәnir izdeme, onda sende qahargha úshyraysyn» - degen ayatty әste esterinnen shygharmaghaysyzdar!? 
Sonday-aq, Qúrbanәli Músa payghambardyng Tur tauyndaghy kórgenin ne dep túsindirmek?! 
V)

Qúrbanәli odan әri endigi jerde sol núr naqty «Múhammedting núry» dep atap aityp, oghan hadis tauyp, óz sózine taghy da dәlel tapqanday bolady da, dәleli laghyp dalagha ketedi. 

Birinshiden, managhy "Isro" sýresining 85-ayatynda ol núrdy Múhammedting núry edi degen sóz mýlde joq.

Ekinshiden, Payghambarymyzdyng s.gh.s «Áueli mening núrymdy, ruhymdy, aqyldy, qalamdy jaratty» degen hadisti osynyng bәri de payghambar s.gh.s. núrynyng dәleli dep dalbasalaydy. Núr men ruh payghambargha tiyesili nәrse bolghanymen aqyl men qalam eki bólek nәrse. Ony kez kelgen sauatqan kitap oqyghan qaraqty adam anyq biledi. Jogharydaghy hadiste de әr nәrsening bólek zat ekenin atap aityp túr. Ol hadister Qúrbanәlining sózderine dәlel bola almaydy. "Aly Ghimran" sýresining 18 – ayatynda «Bir tәnirden basqa kýshti de, úly eshbir qúdiret joq ekendigine Alla da, perishteler de, әdiletke taban tiregen ghúlamalar da kuәlik beredi. Allah úly odan asqan danyshpan joq»-dep Alladan ózge qúdiretting boluy mýmkin emestigin aighaqtaydy.

HI-Alla býkil ghalamdy payghambardyng núrynan jaratqan ba?

 

7) Qúrbanәli odan әri shatastyruyn әbden shiyelenistirip, bylay: «Payghambarymyz s.gh.s «Allah taghala әueli mening núrymdy jaratty, býkil әlemdi mening núrymnan jaratty», degen hadiysi bar. Búghan «Núr» sýresining 35 – ayatynda «Aspan – jerler Allahtyng núry», - degen ayaty búghan dәlel» – dep jazghan.

7 – ge (Serik Ábenúly) jauap:

Esterinizde bolsyn! Ataqty alty sahih hadisterding birde-birinde de «Álemdi Múhammed payghambardyng núrynan jaratty» degen hadis joq. Qúrbanәlining óz sózine dәlel retinde alghan ayattyng negizgi maghynasy tipten bólek, ol ayattyng maghynasy men Qúrbanәlining aitqan sózderi ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. "Núr" sýresining 35-ayaty sózbe-sóz: «Allah aspannyng da jerding de núry» dep audarylady. 

1 – den Qúrbanәli búl ayatty da kersinshe «Aspan, jerler Allahtyng núry» dep teris maghynalaghan.

2 – den Búl ayatta «Jerler» degen sóz joq. Qúrbanәli múnda da «jerler» dep, sóz qosyp,  Qúran sózin op – onay búza salghan.

3 – den «Aspan jerler Allahtyng núry» depti. Kerisinshe, aspan men jerge núr beretin Allah. Allah aspan men jerdi jaryq etip núrlandyrghandyqtan da Qúranda Allah aspannyng da jerding de núry dep túspaldap jazylghan. Biraq, búl ayattyng tәpsirining úghymy bólek. Uahabiyler búl ayatqa «Allah tikeley aspan men jerdi óz núrymen núrlandyryp jaryq berip túr» - dep maghynalaydy. Solargha úqsap, tipti odan da әrmen soraqysyn shygharyp Qúrbanәli «Aspan men jer Allahtyng núry» , «Payghambardyng núry» dep maghynalaghan. Áriyne, búl eki týsinikte tәpsir ilimi jәne asbab an-nuzul boyynsha teris týsinik, teris tәpsir bolyp tabylady. 
4 – den Qúrbanәli osy ayattaghy «Núr» sózin taghy da Qúdaydan qoryqpay búrmalap «Ol núr payghambar núrynyng dәleli» dep Qúrangha óz kónilimen maghyna bere salady da, tәpsir ilimine jýginbeydi. Tafsir Ál – Jәlәlәinda búl ayattaghy «Núr» sózine Qúrandy alghash tәpsirlegen ibn Abbas r.gh. pen Anas ibnu Malikting r.gh. tәfsirimen «Aspan men jerdi jaryq etu ýshin bergen Allanyng búl syy – núry kýn men ai» - dep maghyna bergen.

Osy ayattyng arghy jaghyn oqysanyzdar ary qaray sol núrdyng yaghni, kýn men aidyng jaryq beru sipatyn tolyqtyra sipattap anyq ta – ashyq sózder men aitady. Qúran ayattaryn kez kelgen jerden bas – ayaghyn tastap, keregin júlyp alyp maghyna bere salu kórgensiz nadandardyng isi(bolmasa din dúshpandarynyng isi). Sonday – aq, kez kelgen tәpsir ibn Abbastyng r.gh. alghashqy bergen maghynasynan auytqymauy shart. Ibn Kasir men Ál – Muntahab tәpsirlerinde de Ibn Abbastyng r,gh «Ol núr kýn men aidyng núry»-dep maghynalanghan. 

 

HII-Qúrbanalynyng aruaq turaly týsinigi jәne ol kim?

 8) Qúrbanaly kezekti sózinde: "Tәpsirdegi ruh ol adamnyng aruaghy, Jәbreyil perishte dep aityldy. Ruh adam bolyp ta kórinedi, Jәbreyil bolyp ta kórinedi. Ýlken perishte bolyp ta býkil әlemdi mengere alady... Birden búl dýniyeni de, aqiretti de mengere alady degen sóz. Ruh degen sózge keminde osylay týsinuimiz kerek. Adamdar ruhtyng maghynasyn taba almaghandyqtan ony joqqa shygharyp «Uahabiy» bolyp ketip jatyr"-deydi.

8 – ge (Serik Ábenúly) jauap:

Júrttyng bәrin uahaby bolasyng dep qorqytyp, ózi qanday ruhty halyqqa tanytqaly jýr? Búl kisini men mýlde týsinbedim. Ol «ruh adam bolyp ta, Jәbreyil bolyp ta, ýlken perishte bolyp ta kórinedi» degeni nesi? Ruh – Ol jan. Al jaratylystyng barlyghynda bolghanymen eshkimge eshnәrse bolyp kórinbeydi. Tәn men jandy shatastyrmayyq. Ózi bir ruh bolsa, ol býkil adamdarda, Jәbreyil de, ýlken perishte de, payghambar da bolsa, onyng bәri bir zat dep týsindirilse ol ne bolghany sonda? Perishte men pendening әsili eki bólek nәrse bolghandyqtan olardyng jandary da ózderine say әrtýrli bolatyndyghy týsindirudi kerek etpeytin aksioma. Osy Qúrbanәli aruaqty әsireleymin dep jýrip, aitar sózderining bas – ayaghyn jinay almay qaldy – au, sirә. Qúran da «Bilmegen nәrselerine nege talasasyndar?» dep eskertpedi me? Bilmeytin nәrsesine kóz qylyp, oidan tauyp alghan uahabiylerimen talasyp, óz sózin, pikirin dәleldemek bolyp, ol ýshin Allanyng sózi Qúran ayattaryn búrmalap, payghambar s.gh.s. aitty dep payghambar s.gh.s. atyna jalghan hadis toqyp, payghambardy s.gh.s. «jaratushy núr» dep Tәnirge tenep, jandy jaldap Qúrbanәlining basyna sonsha ma ne kýn tudy eken?! Odan song birinen song birine kezektesip qona beretin rekornasiyalyq jan ol krishnayttardyng negizgi senimi,al bizge ol mýldem teris úghym (jalghasy bar, eng qyzyghy da sonda jazylghan).

Ábdikәrim Ábdimomynov

Abai.kz