Senbi, 23 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 5244 0 pikir 23 Shilde, 2016 saghat 15:21

JER REFORMASYNA ATYRAU BEY-JAY QARAY ALMAYDY

Býgingi kýnge deyin atyraulyqtardan jer reformasyna qatysty 27 úsynys-pikirler kelip týsti. Búl turaly býgin Atyrauda ótip jatqan Jer reformasy boyynsha respublikalyq komissiyanyng kezekti otyrysynda mәlim boldy.

Atyrau oblystyq qoghamdyq kenesining tóraghasy M. Óteshevting aituynsha, jergilikti halyq jeke túrghyn ýy qúrylysyna jer bólu, sheteldikterge auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jer uchaskelerin satugha jәne jalgha beruge tyiym salu, jerdi jalgha beruding búrynghy 10 jyldyq normasyn qaldyru, jer uchaskelerin tiyimdi paydalanghandargha óz jerlerin jekemenshikke satyp alu mýmkindikterin qarastyru, jerge baqylaudy kýsheytu siyaqty mәseleler tónireginde óz úsynys-pikirlerin bildirgen.

«Býginge deyin qoghamdyq keneske túrghyndardan 27 úsynys-pikirler kelip týsti. Qoghamdyq kenes mýsheleri jer reformasy mәselelerin aqparattyq-týsindiru júmystary boyynsha qúrylghan 29 toptyng qúramyna engizildi (oblystyq – 4, qalalyq – 4, audandar - 21). Top mýsheleri mekemeler men úiymdarda 131 kezdesu ótkizip, sonyng barysynda 171 mәsele talqylandy. Eng bastysy, qazirgi kezde qoghamdyq kenester Jer reformasy boyynsha respublikalyq komissiyamen ózara tiyimdi is-әreketterdi jýzege asyruda. Mysaly, oblystyq dengeydegi kezdesude keneske qatysushylar qoghamdyq kenes hatshylyghyn halyqtyng úsynystaryn jinaqtap, respublikalyq komiissiya qarauyna joldaytyn ortaq organ retinde bekitti»,- dedi M. Óteshev komissiya otyrysynda. Ol sonday-aq oblys әkimdigi janynan qúrylghan «Jer reformasy mәseleleri boyynsha call-ortalyqqa (27-01-11)» qonyrau shalghan atyraulyqtar jer reformasyna qatysty aluan týrli saualdaryna jauap alyp jatqanyn da jetkizdi.

Mәselen, býginge deyin call-ortalyqqa 70 adamnan qonyrau týsipti. Sonyng ishinde 55-i – jeke túrghyn ýy qúrylysy mәselesin, 12-si – jeke mәselesin, 3-ui – jer reformasy boyynsha súraghan. Qonyraulardan bayqalghanynday, túrghyndardyng basym kópshiligin (78 payyzy) jeke túrghyn ýy qúrylysyna jer uchaskelerin alu mәselesi qyzyqtyrady. Óteshevting aqparaty boyynsha, 2016 jyldyng 1 mausymyna deyin jeke túrghyn qúrylysyna jer telimin alu turaly ótinish bergenderding sany 81 551-di qúraghan. Sonyng ishinde, tek Atyrau qalasy boyynsha 73 myngha juyq (89 payyzy) aryz tirkelgen. - Alayda infraqúrylym tartylghan dayyn alandardyng bolmauy saldarynan múnday ótinishter bayau qanaghattandyryluda, - dep atap ótti M. Óteshev.

Ámirlan Álimjan  

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371