RESEYLIK SARAPShY. "LANKESTIKPEN QALAY KÝRESEMIZ?"
Conghy jyldary lankestik aktiler tolqyny әlem elderin sharpuda. Býginde jer betinde ómir sýrip jatqan adamdar 2011 jyldyng 11 qyrkýieginde Amerikada oryn alghan jantýrgshigerlik oqighalardy úmyta qoyghan joq. 2002 jyldyng 23-26 qazanynda bizding elimizde de (Resey) súmdyq terakt bolyp, Dubrovkadaghay mәskeulik Teatralinyy ortalyghyna «Nordost» muziklin kóruge kelgen 800 adamdy lankester qamauda ústady.
Osy eki iri lankestik aktiler arasynda Jerding әr týkpirinde adamdardyng ómirin qighan kólemi shaghyn oqighalar ótip jatyr.
Búnday jaghdayda әr eldin ýkimeti lankesterdi aiyptaydy. Arnayy qyzmetter kinәlilerding jazadan qútylmaytynyn aityp, saqtandyrudyn nebir sharalaryn qoldanady.
Lankestikpen kýres jýrgizetin halyqaralyq koalisiya da qúrylghan. Alayda terror qazirgi kýni de azaymay otyr. Kerisinshe, ol qiytúrqylyqtyng san qyryn kórsetip, auqymyn asyra týsude. Kóptegen elderding ýkimeti men arnayy qyzmetterin әldekim asqan sheberlikpen jalghan jolgha baghyttap otyrghanday әser qaldyrady.
Álemde bolyp jatqan qanshama teraktilerding naqty oshaghy men basty úiymdastyrushysynyng shet jaghasy turaly juyqta Reseyde aitylyp ótti.
23-26 qazanda lankester qanshama adamdy kepilge alghanda elimizding basty telearnalary týsiniktemeler men súhbattar berip jatty.
Tótenshe shtab atynan da aqparat berildi jәne ony Reseydin ishki ister ministrinin orynbasary berdi. Shashyna aq kirgen, jinaqy kelgen adam әskeriylerge tәn qalyptan ainymay nyq sóiledi. Sózderinde «e-e-e» degen siyaqty basy artyq paraziyt-sózder bolghan joq. Sóilegen sózderi oily jәne әserli boldy, yaghni, onyng oiy tez әri naqty júmys isteytinin bildiredi. «Biz diny fanattarmen betpe-bet kelip otyrmyz» degen oidy da elden búryn aitqan sol adam. Kópshilik kórermen búl sózge tipti mәn de bermegen shyghar. Týsinetin keybiri ýshin, ol «kókten jay týskendey» bolghany anyq. Alghash ret, ishki ister ministrining orynbasarynyng ózi lankestikting irgeli negizderining birin esh býkpesiz aityp saldy.
Teraktiden keyin taghy bir oy aityldy. Búl: «Islam fundamentalizmi». Islam fundamentalisteri iudeylerge jәne hristiandargha, naqtyraq aitsaq, Izrilige, Reseyge jәne AQSh-qa qarsy soghys jariyalaghany turaly aityla bastady.
Diny fanattarmen qalay kýresuge bolady degen súraq tuyndaydy. Sabyr saqtap, jaghdaygha múqiyat ýniluge kenes berem.
Aldymen mynany anyqtap alayyq: diny fanatizm tek islamgha ghana tәn be, әlde basqa dinderde de bar ma? Áriyne, bar. Tarihty eske týsireyikshi. Hristiandardyng qaptaghan kresh joryghyn eske týsireyik. «Boyarynya Morozova» kartinasyn eske týsireyik. Qanday da bir diny qaghidalar ýshin óz ómirin qúrban etuge dayyn kóptegen azap shegushilerding esimderin eske týsireyik. Ólgennen keyin olar әulie dәrejesine kóterildi.
Jalpy alghanda dinning ózi emes, týrli dinge endirilgen naqty qaghidalar adamdardy óz ómirin tәrk etuge deyin jetkizetini aidan anyq. Ólim jolyn tandaghan diny fanat, kerisinshe, ómirdi tәrk etpeydi, kerisinshe, shynayy ómirge ótedi-mis.
Búl qalay jýzege asady? Dinge sengen adamdardyng arasynda, músylman bolsyn, hristian bolsyn, qashanda kez-kelgen qaghidagha berilgen bir toptardyng úshyrasatyny belgili. Ári qaray, okkulittyq joralghylar arqyly olardyng senimin odan әri kýsheyte týsip, fanatizm dengeyine deyin jetkizuge bolady. Sóitip, ózi kóre almaytyn, aqyl-oyymen týsinip-jete almaytyn dýniyege senetin biorobotty dayyndap shygharugha bolady.
Ári qaray, psihikany myqtap mengergender biorobottyng qay tetigin basudy biledi jәne basyp otyrady. Áriyne, sausaghymen baspasy anyq. Ol bar bolghany jarqyn ómir ýshin qúrtuy tiyisti nysandy ghana aitady. Biorobottar joi operasiyasyna dayyndyqqa ózderi kirisip, ózderi jýzege asyrady. Jerdegi óz ómirleri manyzdy emes. Óitkeni, jarqyn ómirge ótetinderine senimdi ghoy.
Jerde emes, әldeqanday bir jerde jarqyn ómirding bar ekeni turaly qaghida túrghan kezde, eshqanday da arnayy qyzmet pen әskeriyler óz ómirin tәrk etuge dayyn lankesterding kózderin qúrta almaydy.
Kelesi kórinisti elestetip kóreyikshi. Alpauyt memleketterding arnayy qyzmetteri birigip, birlese kýsh júmsap, lankes bitkenning birin qaldyrmay kózin joydy delik. Búl birdeneni ózgerte me? Janasy payda bolady. Solardy tuyndatatyn qaghida túr ghoy.
Sonda, sheshimi qanday? Saqtandyrudyng dәstýrli sharalaryn qabyldau qajet, әriyne. Sonymen qatar, ózin ólimge baylaytyn lankesterding jana tobyn shygharatyn qaghidanyng kesiri men qaupin de jete týsinip, sony jong qajet.
Týsinu! Qazirgi kezde eng manyzdysy osy! Óitpegen kýnde, lankestikpen kýres anekdotqa bergisiz kýlkili jәitke ainalady.
Mynanday kórinisti elestetip kórelik. Diny fanat, óluge dayar lankes, úshaqty basyp alyp, ony qanday da bir eldi-mekendegi manyzdy derlik bir nysangha baghyttaydy. Lankespen kelissózder jýrgizedi, onyng qanday da bir talabyn oryndaugha әzir ekendikterin aitady. Biraq, diny fanattyng talaptary - onyng naqty maqsaty emestigin kelissóz jýrgizushiler payymday da almaydy. Onyng maqsaty – ómirin qiyp, qiyalyndaghy peyish baghyna bet alu.
Jerden tys peyish baghy turaly qaghidanyng dinge sene qoymaytyn adamdargha da әseri bar. Búl qaghida týrli senimdegi adamdardyng újymdyq oi-pikirinde de kórinis tauyp jatady. Áldeneshe myndaghan jyldar boyyna býkil adamzatqa qaterli әserin tiygizude.
***
Qazirgi aitarym, jýzege aspastay, tipti, fantastikalyq bolyp kóriner. Alayda, mәselenin jalghyz da tez sheshimi mynanday boluy mýmkin.
Patriarhtar, mýftiyler, diny baghyttyng aqsaqaldary, jәne, eng aldymen, hristiandar, katolikter men músylmandar uaqyt ozdyrmay bastaryn qosyp, әlemde oryn alghan jaghdaydy dúrys baghalap, ózderining diny tanym-bilimderindegi ómirlik mәni bar qaghidalardy ózgertuleri qajet. Diny fanattargha adamy dýnie tanymgha keluine kómektesu qajet. «Jaratqan iyemiz әldebir jerde emes, osynda, myna Jerde!» dep bar dauyspen jariyalau kerek.
Al, eger, diny kóshbasshylar jinalmasa she? Eger olar osylay dep jariyalamasa she?
Qorqatyn dәnenesi joq.
Ol oryndalyp qoyghan!
Týrli diny konfessiya kóshbasshylarynyn «Tattu-tәtti bolayyq» degeni eshkimge shybyn shaqqanday әser etpeydi. Lankestikke esh qatysymyz joq degenge qazir eshkim senbeydi. Týbegeyli tәsilder qoldanu kerek.
Men aitqanday jinalu men jana qaghidany jariyalau oryndalmas qiyal bolyp kórinui mýmkin. Onda, nelikten osynday qarapayym da naqty әreketter oryndalmastay kórinedi, sol turasynda oilanyp kóreyikshi.
Diny joghary dәrejege jetken, ruhany biylik túrghan adamdardyn jәy ghana, ózara kelise alatyndaryna nelikten senbeymiz?
Eger, olar kelise almasa, qarapayym әleumetten ne kýtuge bolady?
Eger, olar ózderi kelise almasa, onda oi-pikiri dúrys qogham men ýkimetterding kómegimen jәrdemdesu qajet.
Kelisetindey bolu kerek! Eger kelise almasa, әr jerde bombalar jaryla bastaydy.
Eng dúrysy, adamy aqyl-oydyn sóilegeni.
Jaratushynyn jer betindegi balalarynyng aqyl-sanalarynyng sóilegeni...
Vladimir Megrening «Zvenyashie kedry Rossiiy» aidarymen shyghatyn VII «Energiya jizniy» kitabynan ýzindi. 2009 jyl.
Audarghan Baqyt Baytybaeva
Abai.kz