Senbi, 23 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 4702 0 pikir 19 Shilde, 2016 saghat 11:14

ALMATY OBLYSY ÁKIMI JARTY JYLDY QORYTYNDYLADY

Almaty oblysy әkimdigining ýlken jiynjayynda ónir bas­shysy Amandyq BATALOV pen onyng orynbasarlary, au­dan, qala әkimderi men oblystyq dengeydegi de­par­tament, basqarma basshylary, mәslihat hatshylary jәne búqaralyq aqparat qúraldary ókilderining qa­tysuymen alqaly jiyn ótti, - dep habarlaydy oblystyq Jetisu gazetining tilshisi.

Jinalysta birinshi jar­tyjyldyqtaghy әleumettik-ekonomikalyq damudyng qorytyndysy shygharylyp, aldaghy uaqytta atqary­latyn mindetter saralandy. Sonday-aq, oblystyq auylsharuashylyq basqarmasynyng agroónerkәsip keshenindegi óndeu salasyn damytu boyynsha atqarghan júmysy tyndaldy. Búl turaly oblys әkimining birinshi orynbasary Lәzzat Túrlashev jәne әkim oryn­basary Serikjan Beskempirov bayandama jasap, tynghy­lyqty atqarylghan sharualardy naqty aityp ótti. Aghymdaghy mәseleler boyynsha birqatar audan әkimderi men basqarma basshylarynyng pikiri tyndaldy.

Bayandamashylardyng sózinen bil­ge­ni­mizdey, birinshi jartyjyldyqta jetken je­tistigimiz kónil quantady. Aytalyq, auyl­sharuashylyq salasy boyynsha ónim berekeligi artqan. Aghymdaghy jyldyng 11 shil­desindegi jaghday boyynsha 3,7 myng gektar masaqty dәndi daqyl orylyp, ónim berekeliligi 20,5 sentnerdi qúraghan. Jarty jylda 05,5 myng tonna mal jәne qús eti óndirilipti. Al mal sharuashylyghy salasyn yntalandyrugha baghyttalghan «Sybagha», «Qúlan», «Altyn asyq», «Yrys» baghdar­lamalary boyynsha da oblys respublikada aldynghy orynnan kórinip keledi. De­gen­men, audan, qalalar boyynsha salys­tyr­maly týrde qaraytyn bolsaq, kemshilikter joq emes. Jyl basynda auylsharuashylyq ba­ghytyndaghy paydalanylmaghan 272,7 myng gektar jer anyqtalghan. Onyng 90,9 myng gektary ainalymgha engizilse, birazy mem­leket menshigine qaytarylyp, taghy bir bó­ligi komissiyanyng qarauynda jatqan kó­ri­nedi. Oblys basshysy aitqanday, iyesiz, paydalanusyz jatqan jerding kóptigi sala ma­­mandarynyng jýieli júmys jasama­ghanyn bildiredi.

Bir әttegen-ayy, Rayymbek pen Qarasay au­dandary «Sybagha» baghdarlamasy boyyn­sha belgilengen kórsetkishti orynday alma­ghan. Onyng sebebin súraghan oblys әkimine audan basshylary týrli syltau aityp, jú­mys jýrgizip jatqanyn kórsetuge ty­rys­ty. Biraq ónirding barlyq jaghdayyn bes sausaghynday bilip otyrghan Amandyq Ghab­basúly olargha kemshilikti juyq arada tý­zetudi tapsyrdy. Sonymen qatar oblysta «Yrys» baghdarlamasy boyynsha 600 basqa arnalghan 8 tauarly-sýt fermasyn qúru josparlanghanymen birde-birining júmysy bastalmapty. Al iri qara etin eksporttau barysyndaghy josparymyz da әzirshe oryn­dal­may keledi. Jinalysta biyl auylsha­rua­shylyghymen ainalysatyn jerlesterimizge demeuqarjynyng tiyisti mólsherde tólenetini belgili boldy.

Oblys әkimining qant qyzylshasy turaly súraghyna jauap bergen oblystyq auylsha­ruashylyq basqarmasynyng basshysy Sek­senbay Bekishov ónir basshysynyng tap­syr­masy boyynsha Auylsharuashylyq miy­nistrligining ókilderimen kezdesip, demeu­qar­jy tóleuding qiyndyqtaryn sheship kelgenin mәlim etti. Sonday-aq, basqarma basshysy biyl tәtti týbirding әr gektarynan ortasha 350 sentnerden ónim alynatynyna sendirdi. Ótken jyly ónim kólemi aitarlyqtay bol­maghan aqsulyqtar da sol kórsetkishke jetu ýshin tyrysatynyn bildirdi.

Basqa salalarda da ósim bar. Alty aida ónirimizde 228,8 mlrd. tengening ónerkәsiptik ónimi óndirildi. «Biznesting jol qartasy – 2020» baghdarlamasy ayasynda 148 joba mem­lekettik qoldaugha ie bolsa, infraqúrylym tartu boyynsha 7 joba jý­zege asyryluda. Ýstimizdegi jyly shaghyn ne­siyelendiruge 9,6 mlrd. tenge qaras­ty­rylghan. Onyng ishindegi «Júmyspen qamtu­dyng jol kartasy» boyyn­sha alys auyldaghy júmyssyz aghayynnyng tirshiligin týzeuge bólingen 5,8 mlrd. tengening býginde 529,0 mln. tengesi, yaghny 9,1 payyzy ghana iygerilgen. Qar­jyny tiyisti maqsatta iygere almaghan­dardyng kóshin Aqsu, Alakól, Enbekshiqazaq audandary bastap túr. Al oblystyq júmys­pen qamtudy ýilestiru jәne әleumettik bagh­darlamalar basqarmasynyng ókilderi de múnyng sebebi jayly mardymdy eshtene aita almady. Osyghan baylanysty oblys әkimi Aqsu, Alakól jәne basqa da birneshe audan әkimin ornynan túrghyzyp, mәselening mәn-jayyn súrastyrdy. Sonymen qatar, qazirgi baqsha ónimderi bazargha shyghyp, sauda qyz­ghan tústa da azyq-týlik tauarlary bagha­sy­nyng arzan­damay túrghandyghynyng sebebin sala bas­shylarynan súrap bildi.

Osy rette ónirimizde negizgi kapitalgha tartylatyn investisiya kólemi 208,4 mlrd. tengeni qúraghanymen keybir audan kórset­ki­shining ótken jylmen salystyrghanda bir­sha­ma tómendegeni de belgili boldy. Al tu­rizm salasynda jaqsy janalyqtar jeterlik. Ásirese, Alakól jaghalauynan salynyp jatqan demalys oryndary osy salanyng kórigin qyzdyra týsken. Aytpaqshy, ónirdegi qúrylys júmystarynyng kólemi artqan. Osy uaqytqa deyin 724,9 myng sharshy metr túrghyn ýy qoldanysqa berilse, «Ónirlerdi damytu – 2020» baghdarlamasy boyynsha salynghan 22,1 myng sharshy metr nesiyelik jәne kommunaldyq túrghyn ýy iyesin tauyp­ty. Sonday-aq, «Núrly Jol» baghdarlamasy boyynsha Últtyq qordan bólingen qarjy esebimen 59 joba jýzege asyryluda. Dese de, qúrylys júmysy kesheuildep jatqan, tipti, memlekettik baghdarlamar esebinen taghany qúrylyp, júmysy toqtap túrghan nysandar bar.

Bir quanarlyghy, oblysymyzda aghym­daghy jyly 27 eldi mekendi ortalyqtan­dy­rylghan auyzsumen qamtamasyz etu maqsa­tynda josparlanghan 58 joba jýzege asy­ry­luda. Ókinishke qaray, birqatar auyldy auyz­sumen qamtu maqsatynda qolgha alynghan jo­balar toqtap túr. Osyghan oray, oblys әkimi jinalysta esep bergen Talghar auda­nynyng әkimi Rayhan Sadyqovadan auyzsu mәse­le­sining sheshilu barysyn súrap, bildi.

Jylytu mausymyna dayyndyqqa jәne ony ótkizuge oblys budjetinen tiyisti qar­jy bólinse, júmyssyzdardy júmyspen qamtu jayy da dúrys jolgha qoyylghan. Osy qatarda, bilim beru men densaulyq saqtau salalaryndaghy jetistigimizding mol ekenin bildik. Dese de, oblys әkimi eki saladaghy birqatar kemshilikterding de sebebin týsin­dirip, oblystyq bilim basqarmasynyng bas­shysy Lәzzat Bazarqúlova men oblystyq den­saulyq saqtau basqarmasynyng basshysy Asqan Bayduvaliyevke júmysty tiyanaqty isteu kerektigin eskertti. Kerbú­laq auda­nynyng әkimi Baghdat Áliyevten Sibir jarasy turaly әngimening shyghu sebebin súrady. Audan әkimi kópshilikti búl aqparat­tyng da, maldәrigerlerine qatysty әngimening de jalghan ekenine, audanda Sibir jarasynyng mýlde oryn almaghanyna sendirdi.

Oblysta aghymdaghy jyly auylsharua­shylyghy shiykizatyn óndeu salasy, tamaq ónimderi óndirisi, ún shygharu, sýt, et, jemis, kókónis óndeu kәsiporyndar jaqsy júmys at­qarghan. Qant qyzylshasy men jýgeri ósi­rude, olardy qayta óndeude eleuli ta­bys­targha qol jetkizildi. Óndeu kәsiporyn­da­rynyng júmysyn taldau qorytyndysy boyynsha óndirilgen dayyn ónimning kólemi 2015 jyldyng sәikes merzimimen salystyr­ghanda artqany bayqalady. Degenmen, agro­ónerkәsip keshenindegi óndeu salasyn da­mytu boyynsha atqarylghan júmysta kem­shilikter oryn alghan. Eskeldi, Rayymbek jә­ne Úighyr audandarynda jana óndeu kәsiporyndary jýiesi qúrylmaghan. Qaz­Agro baghdarlamasy ayasynda kórsetiletin memlekettik qoldaular bola túra aghymdaghy jyly birqatar audandar atalghan salada investisiyalyq jobalardy iske asyru boyynsha sharalar qabyldamaghan. Oblysta el iygiligin eseleydi degen 22 kәsiporyn toqtap túr. Osyghan oray Qaratal audany­nyng әkimi Qayrat Biysembaevtyng esebin tyndaghan oblys basshysy atalghan audan­daghy kәsiporyndardy iske qosu josparyn jýielep, tyndyrymdy júmys atqarudy mindettedi.

Jinalysty qorytyndylaghan oblys әkimi Amandyq Batalov býgingi tanda ónir­de barlyq baghdarlama ayasynda 87 mlrd. ten­gege 193 joba jýzege asyrylyp jatqa­nyn, auylsharuashylyghyn, shaghyn jәne orta biznesti damytugha 38 mlrd. tengege mem­lekettik qoldau kórsetilgenin aita ke­lip, oblys ekonomikasynda ong serpin saq­talghanyn jetkizdi. Sonday-aq jekelegen salalarda kemshilikterding oryn alghan­dy­ghyn da jasyrmady. Jer paydalanu, tauar­ly-sýt fermalaryn qúru, auylsharua­shy­lyghy kooperasiyalaryn damytu, inves­tor­larmen júmys jasau barysynda saqtalghan kemshilikterdi tizip berdi. Atal­ghan kem­shi­likterdi týzetudi aldaghy uaqytta baqy­laugha alyp, oryndaluyn qadaghalaudy oryn­basarlaryna jýktedi. Sonymen qatar, ónir basshysy kelesi jartyjyldyqta atqa­ra­tyn júmys mindetterining ýilesimdi eke­nin aita kelip, aghymdaghy jyldy jaqsy nә­tiyjelermen qorytyndylau qajettigine nazar audardy.

Qajet ANDAS

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475