QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din isteri komiyteti Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory Aynúr Ábdirәsilqyzymen súhbat

− Aynúr Ábdirәsilqyzy, qazir diny ahual mәselesi qogham nazarynda túrghan ózekti taqyryptardyng biri ekeni ózinizge belgili. Osy orayda óziniz basqaryp otyrghan ortalyqtyng elimizdegi diny ahualdy zerttep-zerdeleu barysyndaghy qyzmetimen oqyrmandy tolyghyraq tanystyrsaq degen oidamyz. Jalpy, eldegi diny ahualdy zerdeleu qalay jýzege asyrylady?

− Árbir zerdeleu júmysy ghylymiy-teoriyalyq jaghy men qoldanbaly-tәjiriybelik qyry qatar qarastyrylyp, keshendi týrde jýzege asyrylghanda ghana tiyimdi әri shynayy nәtiyje beredi. Sondyqtan bizding ortalyq birinshi kezekte diny ahualdy zerdeleuding otandyq jәne sheteldik tәjiriybesin zerttep, osy baghytta әdistemelik qúraldar men aqparattyq-anyqtamalyq materialdar әzirleu júmystarymen ainalysady.

Sonymen bir mezgilde jasaqtalghan әdisteme negizinde diny ahualdy zerdeleu ortalyqtanghan týrde jýzege asyrylyp otyrady. Búl orayda elimizdegi diny ahualdy zerdeleuding eki negizgi tetigi qalyptasqan. Birinshisi – aghymdaghy aqparattyq-taldamalyq zertteuler, ekinshisi – tәjiriybelik (ónirlik) zertteuler.

Aghymdaghy zertteuler diny jәne diny emes BAQ-tar men ghalamtor resurstaryna túraqty týrde jýrgiziletin monitoringting qorytyndylaryn, jergilikti әkimdikter janyndaghy Din isteri basqarmalary men Din mәseleleri jónindegi zertteu mekemelerining qyzmet nәtiyjelerin, diny birlestikterding is-әreketin, oryn alghan oqighalar men úiymdastyrylghan sharalardy, sarapshylar qauymdastyghynyng zertteuleri men tújyrymdaryn, shetelderdegi diny ahualdy esepke ala otyryp, ay sayyn jýrgiziledi.

Al tәjiriybelik-ónirlik zertteulerding jóni bólek. Búl – bizding ortalyq qyzmetkerlerining aptalap-aylap, at ýstinen týspey jýrip, elimizding týkpir-týkpirin aralap, túrghyn halyqpen tikeley jýzdesip jasaytyn arnayy issaparlyq zertteuleri.

Tәjiriybelik zertteulerge kirispes búryn bizding tarapymyzdan birinshi kezekte ónirlerdegi diny ahualdy tikeley qadaghalaytyn jergilikti әkimdikter janyndaghy Din isteri basqarmalary men Din mәseleleri jónindegi zertteu mekemeleri jýrgizgen júmystar men әleumettanulyq zertteuler qorytyndysyna taldau jasalady. Ónirlerge barghannan keyin osy taldaudyng shynayy ahualmen sәikestigi salghastyryla tekseriledi.

Osy maqsatta jergilikti túrghyn halyqtyng әrtýrli sanatymen kezdesuler ótkizilip, fokus-toptyq taldau júmystary jýrgiziledi. Saualnamalar alynyp, súraq-jauap pishimindegi sharalar úiymdastyrylady. Jergilikti baspa jәne elektrondyq BAQ jariyalanymdary zerdelenedi. Diny birlestikter men olardyng janyndaghy qayyrymdylyq qorlar qyzmeti taldanady. Dәstýrli emes diny aghymdar ókilderining is-әreketi zerttep-zerdelenedi.

Osy júmystardyng nәtiyjelerine taldau jasala otyryp, jergilikti diny ahualdyng naqty jay-kýii jayly qorytyndy shygharylady. Boljam ghana jasalmaydy, bolashaq baghyttar da belgilenedi, qay salada basym júmys jýrgizip, nendey sharalardy jetildiru qajettigi aiqyndalady. Sandardy sóiletsek, 2015 jyly ónirlerge jasalghan issaparlar barysynda 183 is-shara ótkizilip, 10283 túrghyn qamtylghan, 2105 qatysushydan saualnama alynghan bolatyn. Al zertteu qorytyndylary Din isteri komiyteti men tiyisti memlekettik organdargha berilip qana qoyghan joq, kezen-kezenimen BAQ betterinde maqala, súhbattar týrinde jaryq kórip, júrtshylyq nazaryna úsynylyp ta ýlgerdi.

− Óziniz aityp ótken túrghyn halyqtyng әrtýrli sanattaryna kimder jatady? Ónirlik zertteuler jyl boyy jýrgizile me, әlde naqty bir merzimge josparlana ma?

− Diny birlestikter ókilderi, meshit jamaghaty, enbek újymdary, student jastar, mektep oqushylary, «Dintanu negizderi» pәnining múghalimderi, memlekettik qyzmetkerler, aqparattyq-týsindiru toptarynyng mýsheleri, әielder auditoriyasy, júmyssyzdar, ózin-ózi júmyspen qamtyghandar, týzetu mekemesinde jazasyn óteushiler – osy atalghan toptardyng barlyghy mýmkindiginshe kóbirek auqymda zerdeleu júmystarynda qamtylady.

Ár auditoriyamen júmys jýrgizuding ózindik erekshelikteri men qiyndyqtary bar. Diny ahualdy týsinu jәne baghalau dengeyi әrtýrli, qyzyqtyratyn mәseleleri san aluan, qúndylyqtary da qabysa bermeytin әrbir top ýshin ózine tәn til, taqyryp, әdis qajet. Saualnamalar da toptargha qaray týrlenip otyrady. Zerdeleu júmystaryn jýrgizuding ózi bir tóbe bolsa, nәtiyjelerdi taldaudyng ózi bir sala.

Merzimi jónindegi saualynyzgha kelsek, ónirlik zertteulerdi biz ótken jyly óz úsynysymyzben alghash ret tәjiriybege engizip, sәuir-qarasha aralyghyndaghy segiz ay kóleminde jýzege asyrghan bolatynbyz. Biylghy jyly búl júmysty tamyz-qarasha aralyghyna josparlap otyrmyz.

Biraq ónirlik zertteu tәjiriybesi tek arnayy issaparlyq zertteulermen shektelmeydi. Ortalyqqa jyl boyy elimizding barlyq aimaghynan Aqparattyq-týsindiru toptary qúramynda dәrister oqu jәne top mýshelerine arnalghan oqytu seminarlaryn ótkizu jóninde súranystar kóptep týsedi. Taqyryptyq baghytyna qaray múnday sharalargha mamandardy iriktep jiberip otyramyz. Sonymen qatar Din isteri komiytetining josparly aqparattyq-týsindiru sharalaryna da qatysyp, el aimaqtaryn jii aralaymyz. Key jaghdayda jekelegen ónirlerde birneshe mamanymyzdyng qatysuymen eki-ýsh kýndik seminarlar ótkizemiz. Osynday sharalar barysynda da zerdeleu júmystaryn qosa qamtyp, taldaular men saualnamalar jýrgizemiz. Keshendi týrde jýrgizilgen barlyq júmystar nәtiyjesinde birtútas qorytyndy jasalady.  

− IYә, diny ahualdy zerdeleuding qyzyq ta qiyn sala ekeni әngimenizden aiqyndalyp otyr. Biraq Ortalyq qyzmeti búl aitylghandarmen shektelmeytini belgili. Oqyrmandargha tolymdyraq mәlimet beru ýshin qyzmetterinizding ózge de qyrlaryna sholu jasap ótseniz.

− Bizding ortalyqta elimizdegi diny ahual monitoringimen qatar din salasyndaghy ghylymiy-qoldanbaly zertteuler jýrgizilip, diny әdebiyetter men aqparattyq qúraldargha, diny maqsattaghy zattargha dintanu saraptamasy  jýrgiziledi. Din mәselelerine, diny birlestikter qyzmetine, diny bilim men dintanu saraptamasyna qatysty aqparattyq-anyqtamalyq jәne әdistemelik materialdar, zertteu enbekteri, taldau júmystary әzirlenedi.

Respublika kóleminde qúrylyp, әrbir ónirde júmys istep kele jatqan Din mәseleleri jónindegi aqparattyq-týsindiru toptarynyng júmystaryna tikeley qatysu jәne әdistemelik kómek kórsetu de bizding ortalyqtyng mindetine jatady. Búdan tys әrtýrli memlekettik mekemelerde – qúqyq qorghau organdary, әskery qúrylymdar, bilim jәne ghylym mekemeleri, medisina salasyndaghy újymdarda  súranys boyynsha diny ahualdyng ózekti mәselelerine qatysty dәrister oqimyz.

Josparly oqytu seminarlary men týrli pishimdegi is-sharalar úiymdastyru, jastar men әielder auditoriyasyna qatysty maqsatty júmystar jýrgizu ortalyq júmystarynyng eleuli bir bóligi bolyp tabylady. Sonymen qatar resmy saytymyz ben әleumettik jelilerde aqparattandyru júmystaryn jýrgizemiz.

Jogharyda atalghan baghyttar boyynsha kóptegen basylymdar әzirlep, aumaqtyq Din isteri basqarmalary arqyly el kólemine taratamyz. Ótken jyldyng ózinde ghana eki tilde qatar әzirlengen «Dintanu negizderi» pәnining oqytushylaryna arnalghan әdistemelik qúral, mektep diyrektorlaryna, oqu oryndarynyng basshylaryna, kәmeletke tolmaghandardyng isi jónindegi inspektorlargha arnalghan «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik-konfessiyalyq qatynastar» atty qosymsha qúral, «Din salasyndaghy ózekti mәseleler jónindegi 20 súraq-jauap» seriyasynyng jeti shygharylymy, «Dintanushy-sarapshynyng ýstel kitaby», «Zayyrly memleket jәne din qatynastary: teoriyasy men tәjiriybesi» atty aqparattyq-anyqtamalyq material, «Ónirlerdegi diny ahualdy zerdeleuding tәjiriybelik mәseleleri» atty әdistemelik úsynymdar, «Qazaqstandaghy diny ahual mәseleleri» atty zertteuler jinaghy, «Imamgha kómekshi» ýstel kitaby jәne «Dintanulyq zertteuler» sekildi jiyrmadan astam irgeli enbekter jaryq kórdi.

− Osy tústan saualymyzdy qazirgi qoghamda keninen talqylanyp otyrghan mәselelerge oiystyrsaq. Songhy kezeng oqighalary lankestik taqyrybyn kýn tәrtibinen týsirmey otyr. Aqtóbedegi jaghdaygha qatysty kóptegen materialdar jaryq kórdi. Sizding de «Aqtóbe oqighasy salafiylikting qauiptiligin aiqyn dәleldedi» atty maqalanyz kópshilik tarapynan qyzu talqylandy. Osy orayda Aqtóbede lankestikting oryn aluyn ónirdegi qúqyq jәne din salasyndaghy mamandardyng tiyisti dengeyde júmys jýrgize almauynan dep baghalaushylargha qanday pikir aitar ediniz?

− Kemshiliksiz qyzmet tarihta bolmaghan. Ár salanyng kýrdelilik dengeyine sәikes óz qiyndyqtary, túraqty týrde tuyndap otyratyn kýrmeuli mәseleleri bolady. Ol – memleket tirshiligining ajyramas zandy ýderisi.

Al Aqtóbedegi oqighany sala mamandarynyng tiyisti dengeyde júmys jýrgizbeuining saldary degen pikirmen mýlde kelispeymin. Ádette sol salanyng tynys-tirshiliginen beyhabar adamdar ghana osynday ýstirt әngimege әues keledi. Ádilettilik ýshin aitayyn, tek din salasyna toqtalar bolsam, elimizdegi on alty ónirding ishinde qyzmet belsendiligi jóninen aqtóbelik әriptesterimiz oq boyy ozyq túr der edim. Búl ónirde jergilikti әkimdik qúramyndaghy Din isteri basqarmasy, onyng bastamasymen ashylghan «Ansar» onaltu ortalyghy, jergilikti qúqyqtyq baqylau organdary jәne Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy filialdarynyng birlesken júmysy jaqsy jolgha qoyylghan. Songhy tórt jylda ónirdegi diny ahualdyng túraqtanuy – osy qúrylymdardyng orasan zor kýsh-jigerining nәtiyjesi.

Elimizde teris pighyldy jәne radikaldy aghymgha arbalghandardy rayynan qaytaru jónindegi alghashqy әdistemelik qúraldy jasaqtaghan jәne ony tәjiriybe jýzinde qoldanyp, eleuli nәtiyjege qol jetkizgen de aqtóbelik mamandar bolatyn.

«Endeshe, nege dәl osy ónirde lankestik qayta bas kóterdi?» degen saualdyng kókeyde túrghany aiqyn, soghan keleyik.

Ol ónirding tútastay alghandaghy ahualyna baylanysty mәsele. 2011-2012 jyldardaghy lankestikting eng jii oryn alghan óniri – Aqtóbe ekenin kópshilik әli úmyta qoymaghan bolar. Aqtóbening ghana emes, jalpy batys ónirining diny ahualy shiryghysty bolyp qalyptasty. Onyng birneshe sebebi bar.

Birinshiden, Qazaqstannyng batys óniri – shekaralyq aimaq, onyng Reseymen shektesuining diny ahualgha ózindik әseri boldy. 2000-2011 jyldar aralyghynda Daghystanda ótken tolassyz terroristik aktilerding janghyryghy birinshi kezekte batys ónirine jetti. Daghystangha jarylys jasau ýshin ketken qazaqstandyqtardyng batys ónirining tumalary bolghany belgili. Yaghny kórshi eldegi dýmpuler men lankestik iydeyalar belgili bir dәrejede batystyqtar sanasyna әser etti.

Ekinshiden, múnayly-óndiristi batys óniri – strategiyalyq manyzy zor aimaq. Geosayasy mýddelerdi kózdegen syrtqy kýiretushi kýshterding Qazaqstannyng osy ónirining ishki túraqtylyghyn әlsiretuge jәne sol jerde túghyrlaryn ornyqtyrugha kóbirek nazar audaratyny aiqyn. Sondyqtan kezinde batys ónirlerine syrt elderden qoldau tapqan dәstýrli emes diny aghym ókilderi kóbirek shoghyrlanyp, belsene júmys jýrgizdi. Olargha qarsy tiyisti aqparattyq-týsindiru júmystary jәne qajet jaghdayda shúghyl sharalar da jýrgizilgenimen, «ústalmaghan úry emes» – qúryqtalmaghan talaylar el arasyna sinip ketti. Uaqyt óte kele onyng silemi qayta aiqyndaluda.

Ýshinshiden, óndiristi ónirlerge tәn toptasu men úiysugha beyimdilik sipaty túrghyn halyq boyynda belsendi iydeologiyalyq baghdarlargha degen qajettilikti oyatady. Búl qajettilikti de dәstýrli aghym ókilderi óz maqsattaryna paydalanyp, agressiyashyl iydeyalaryn tanyp ýlgerdi.

Tórtinshiden, әr ónirding mentaliytetining erekshelikterine qaray dinge qúlshynysy men diny qúndylyqtargha qatynasy әrtýrli bolatyny belgili. Búl mәselede ontýstik ónirinde salystyrmaly belsendi, ortalyq ólkelerde baysaldy, soltýstikte salqynqandylau qatynas ornyqqan bolsa, batystyq azamattarda qúndylyqtargha qaltqysyz berilu minezi basym. Din qúndylyqtaryn qyzghyshtay qorityn jauyngerlik minezdi basqa baghytqa beyimdep alugha da bolatynyn dәstýrli emes aghymdar әreketi aighaqtap otyr.

Qazaqstan Respublikasy aumaghynda býginde deyin sot sheshimimen tyiym salynghan 670 ekstremistik mazmúndaghy materialdyn teng jartysy, yaghny 334-i salafiylik aghymyna tiyesili bolsa, sonyng 226-syna batys ónirlerdegi jergilikti sottar tarapynan tyiym salu jóninde sheshim shygharylghan eken. Osynyng ózi ónirding tútastay alghandaghy diny ahualynyng belgili bir kórsetkishteri bolyp tabylady.

− Songhy jaytty tarata aitsanyz. Sot sheshimimen tyiym salynghan salafiylik materialdar kimderge tәn?

− Búl materialdar arasynda salafiylik aghymynyng belgili iydeologtary sanalatyn Ibn Tәimiya, Ibn Baazdan bastap, qazirgi zamanghy jetekshilerinin, pәtua berushi sheyhtarynyn, belsendi uaghyzshylarynyng kóptegen enbekteri bar. Materialdar arasynda kólemdi kitaptar ghana emes, әrtýrli kólemdegi ghalamtor materialdary, onyng ishinde mәtinder, dybystyq-beyne jazbalar, dәrister, uaghyz-nasihattar men ýndeuler kezdesedi. Enbekterine tyiym salynghan salafiylik uaghyzshylar arasynda ókinishke oray, Dilmúrat Ábu Múhammad sekildi óz otandastarymyz da bar.

Búl materialdardy taldap-týsindiru, ziyandy iydeyalaryn tarata aitu qazirgi Qazaqstan qoghamy ýshin manyzdy bolghandyqtan, bizding Ortalyq qyzmetkerleri tayauda osy taqyrypta jeke taldau materialyn jariyalamaq. 

- Salafiylikke tyiym salu mәselesine qatysty ghalamtordaghy talqylaularda «Úiym retinde toptaspaghan aghymgha tyiym salugha negiz joq» degen sekildi tújyrymdar boy kórsetip qalady. Orayy kelip túrghanda osy jaytqa taldau jasap ótseniz: aghymgha tyiym salu tәjiriybede bar ýrdis pe?

− Bolghanda qanday! Dәstýrli emes diny aghymdardan bizden búrynyraq jәne auyryraq zardap shekken Tәjikstan, Daghystan, Ózbekstanda salafiylikting atyn atap, týsin týstep, keybiri tipti uahhabiylikke qosaqtap túryp, tyiym salatyn zannamalyq qújattar qabyldanghan.

Ayta ketu kerek, Reseyde boy kórsetpese de, terroristik úiym retinde tyiym salynghan «Ali-Kaida v stranah islamskogo Magriba» úiymynyng alghashqy atauy «Salafistskaya gruppa propovedy y djihada» bolatyn. Sonday-aq óz aumaghyndaghy eshbir tirkelgen diny birlestikke nemese úiymgha qatysty bolmasa da reseylikter «Núrshylar halyqaralyq úiymyna» jәne «núrshylyq iydeologiyany nasihattaydy» degen dәiekpen týrik liyseylerining qyzmetine tyiym saldy. Memleket qauipsizdigine qater tóndirse, tútas iydeologiya túrmaq, jekelegen iydeyalargha, ataular men nyshan-rәmizderge de tyiym salu sharalaryn kóptegen memleketter qoldaydy.

Alysqa barmay-aq ózimizding Qazaqstan Respublikasynyng «Ekstremizmge qarsy is-qimyl turaly», «Terrorizmge qarsy is-qimyl turaly», «Últtyq qauipsizdik turaly» zandaryna kóz salayyqshy. «Ekstremizmge qarsy is-qimyl turaly» zannyng 3-babynda kózdelgendey, elimizde ekstremistik dep tanylghan úiymdardyng ataularyn janadan qúrylatyn úiymdar atauyna paydalanugha jol berilmeydi. Osy zannyng 13-babynda beybit mitingiler men sheruler ótkizu  barysynda ekstremizm nyshandaryn paydalanugha jol berilmeytini aitylghan. Mәselen siz izgi maqsattaghy qoghamdyq aksiyalar ótkizu barysynda bilip-bilmey tyiym salynghan ekstremistik úiymgha qatysty bir nyshandy, aitalyq DAISh úiymynyng qara týsti tuyn nemese onyng suretin qoldana qalsanyz, ol ekstremizm nyshanyn paydalanu retinde aiyptalady.

«Terrorizmge qarsy is-qimyl turaly» zangha nazar audarsaq, negizgi úghym retinde «kýsh qoldanu iydeologiyasy» tirkesining paydalanylghanyn bayqaysyz. Osy úghym terroristik әreketterding tuyndauyn aiqyndaytyn negizgi ólshem bolyp tabylady jәne zannyng býkil mәtinine tirektik qyzmet atqarady.

«Últtyq qauipsizdik turaly» zannyng eleuli bóligin aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu erejeleri qúraydy, soghan sәikes tiyisti tyiymdar da belgilengen. Al aqparat kenistigi – iydeologiyalyq sala ekeni, aqparat arqyly iydeya nasihattalatyny barshagha belgili. Osy zanda Qazaqstan Respublikasy halqynyng ruhaniy-mәdeny múrasynan aiyryluy últtyq qauipsizdikke núqsan keltiretin qaterler qatarynda kórsetilgen. Al ruhaniy-mәdeny múradan aiyru qalay jýredi? Kýiretuge baghyttalghan iydeya men iydeologiya arqyly ghana. Al búl qaterge jol berilmeui – teris iydeologiyagha jol berilmeu degen sóz.

Elimizge teris pighyldy aghymdar iydeologiyasynyng taraluyna eleuli dәrejede tosqauyl bolyp otyrghan bir tetik bar, ol – Din isteri komiyteti tarapynan jýrgiziletin dintanu saraptamasy. Osy saraptama barysynda da eng aldymen iydeya sarapqa salynady.  Yaghny «Materialdyng mazmúnynda sayasi, diny nemese últtyq ekstremizm belgileri bar ma?», «Adamnyng әleumettik, nәsildik, últtyq, dini, tildik qatystylyghyna baylanysty onyng qúqyghyn, bostandyghy men zandyq mýddelerin búzugha shaqyratyn belgiler bar ma?», «Zanmen belgilengen azamattyq mindetterdi oryndaudan bas tartugha jәne zangha qayshy әreketterge shaqyratyn ýndeuler kezdesedi me?», «Zayyrly bilim aludan, zayyrly mamandyq iygeruden, aqy tólenetin enbekten,  dәrigerlik jәrdemnen bas  tartugha,  diny ústanymdar negizinde otbasynyng búzyluyna jeteleytin iydeyalar bar ma?» degen saraptama saualdarynyng barlyghynda iydeya birinshi kezekte túr. IYdeyagha taldau jasau arqyly dintanu saraptamasy jasalghan materialgha ong nemese teris qorytyndy beriledi. Soghan sәikes onyng el aumaghynda taralu-taralmau mәselesi de sheshiledi.

Qoryta kele myna jaytty atap ótkim keledi: 2014 jyldyng 18 tamyzynda Astana qalasy Saryarqa audandyq sotynyng sheshimimen «At-takfir uali-hidjra» úiymy ekstremistik dep tanylyp, onyng Qazaqstan aumaghyndaghy qyzmetine tyiym salynghany belgili.  Tәkfirshilik – bir iydeologiyalyq negizden bastau alatyn salafiylikting kóp aghymdarynyng biri. Sondyqtan tәkfirshilikke tyiym salu ýderisin salafiylik aghymdardy bólshektep enseruding basy deuge bolady. Al onyng ortasy – jogharyda aitylghan salafiylik әdebiyetterge tyiym salu bolatyn. Endi aghymnyng iydeologiyasy men is-әreketine shekteu qoyylsa, búl ýderis tolyghymen ayaqtalady. 

− Songhy әri dәstýrli súraq: Oryn alghan oqighalar ayasynda qazirgi diny ahualgha  qanday bagha berer ediniz?

− Eshbir elding aua-rayy dauyl túryp túrghan sәtte ólshenbeydi. Dauyly, jauyny, jayma-shuaq kýnderi tolyghymen esepke alyna otyryp, birtútas ólshemmen alghanda qanday klimattyq beldeuge jatatyny aiqyndalady. Elimizde kýni keshe ótken lankestik oqighalar men olar tudyrghan janghyryqtardan keyin diny ahualgha bagha beruge birqatar túlghalar tartynyp qalghan boluy da mýmkin. Ásirese terroristik qauiptilikting sary beldeui saqtalyp túrghan kezeng ishinde baghalau dengeyining tolqymaly boluy da qalypty jaghday.

Desek te, qansha zalaldy, ókinishti bolghanymen, jekelegen oqighalar jalpy ahualdy adam tanymastay ózgertip jiberedi deuge kelmeydi. Ókinishke oray, bizding búghan deyin de san ret mәlimdegenimizdey, jahandyq dengeyde óristep otyrghan terrorizm qaupinen eshbir el, onyng ishinde Qazaqstan da ada-kýde azat bolyp qala almay otyr.

Jetistikterdi de joqqa shygharmay, qauip-qaterlerdi de qoldan kólegeylemey, osy kezeng ýshin ornyqty baghasyn berer bolsaq, elimizdegi qazirgi diny ahualdy salystyrmaly túraqty dep baghalaghan jón.

− Súhbatynyzgha rahmet!

Abai.kz