JYRTYQ ShALBAR
Qazir jas bolsyn, tipti, jasy ýlken әiel de shalbaryn «jyrtyp» kiygendi jaqsy kóredi. Kóshedegi jyrtyq shalbargha qarap, myna bir jayt eske oralady.
Studenttik shaqqa jana qadam basqan kez. Ózimshe sәnqoymyn, sәndenip kiyinuge barymdy salamyn.
Sol jyldary qyz-úl demey bәlen bauy salaqtaghan, kóp qaltasy bar shalbarlar sәnge shyqty. Qalysamyn ba, sәnqoylyghym ústap men de bireuin alyp kiydim.
Bir joly ýige barghanda bauy salaqtaghan shalbarymdy kiyip bardym. Ol kezde ata-anam Kókshetauda túratyn, al men Qaraghandyda oqitynmyn. Bir-birimizdi әbden saghynysyp qalyppyz. Mәz bolyp qauyshyp, әngime aityp kóp otyrdyq. Sodan jatar uaqytta ornymnan kóterilip, ketip bara jatqam. Ákemning anama aqyryn ghana «Balamnyng shalbary ne degen jaman, albyr-júlbyr...» degenin qúlaghym shalyp qaldy. Ómiri betime qarsy kelmegen әkem marqúmnyng búl sózi jýregime tikenektey qadaldy. Jatar uaqyt bolsa da, «ýige beker kiyip kelippin» dep úzaq oilandym. Keyin úmytylyp ketti.
Biraq arada qanshama uaqyt ótse de, әkem ómirden ótkennen keyin ony renjitken, kóniline kelgen qylyqtarym, is-әrketterim turaly kóp oilanatyn boldym. Biraq ókingenmen ne payda? Óter әke ómirden ótti, ókinishting de orny tolmaydy...
Bәrinen de kóshede albyr-júlbyr, jyrtyq shalbar kiyip ketip bara jatqan jandardy kórgende osy jayt oiyma oralady. Jyrtyq shalbar siyaqty mening de kiyimim sol kezde әkeme qatty ersi kóringen eken ghoy. Amal neshik.
Al qazir ishimnen olar da men siyaqty keyin ókine me eken dep oilanamyn. Qazir shyndap kelgende ýlkenderding ózi de múnday jayttargha asa mәn berip, aitpaydy. Mýmkin ókinbeytin de shyghar... Kim biledi?...
Ótkende sinilim de «jyrtyq shalbar» kiyip alypty. Eshtene dey alghan joqpyn. Óitkeni, әli jas. Ony qatty jaqsy kóretindikten ózime degen kónilin qaldyrghym kelgen joq. Ári búl jasta eshtenening parqyna barmaytyny anyq. Sondyqtan oghan búl jaytty men aityp, týsindiruge mindettimin. Biraq búl oiymdy aq qaghazgha týsireyin dep sheshtim. Ózgelerdi bilmeymin, mýmkin mәn berer, mýmkin mәn bermes. Biraq óz sinilime búl jayt oy salar degen ýmittemin.
Áriyne, qazir sәnqoy bolu kerek. Biraq mening týsinigimde sәnqoylyq, eng aldymen, әlem-jәlemdi ýstine japsyra beru emes, jarastyryp kii. Taza, úqypty jýru. Ne isteseng de, әr is-әreketinning qazaqy bolmysymyzgha qayshy kelmesine mәn beru.
Al qazir «moda» bolamyz dep «doda» bolamyz. Sәnning jóni osy eken dep alba-júlba bolu europalyqtargha tәn erekshelik. Meninshe, ol erekshelik te emes, qazaqta múndaylardy «jyn peri» dep ataghan. Jyn-shaytangha úqsaghandy olar sәn kórgenimen, bizge qayshy. Ruhany janymyzgha qayshy qylyq. Jalpy «psihologtar da adamnyng syrtqy kelbeti, onyng ishki jan dýniyesinen kóp habar beredi» deydi. Endeshe jyn-shaytangha úqsap «jyrtyq» shalbar kiygenning nesi sәn?...
Serikgýl Súltanqajy
Abai.kz