«TILEP ALYNGhAN» TÓNKERIS?!
Shildening 15-nen 16-syna qaraghan týni Týrkiyada bir top әskeriyler Ankara men Ystambúlda birqatar strategiyalyq manyzdy nysandardy basyp alyp, memlekettik tónkeris jasaugha úmtylghanyn estidik. Alayda halyqtyng kómegimen birneshe saghat ishinde kóterilis túmshalandy. Tónkeris jasaugha úmtyldy, býlikshilerdi bastady degen aiyppen Týrkiya Áskery Áue Kýshterining bastyghy, general Akyn Óztýrikke qarsy qylmystyq is qozghaldy.
Týrkiyada 1960 jyldan bastaghanda búl osy kýnge deyingi besinshi әskery tónkeris! Bastapqysy Jemal Gursel bastaghan әskeriyler tónkerisi 1960 jyly 27-mamyrda oryn alghan. Onda Týrik preziydenti Jәlel Bayar qamaugha alynyp, ótken ghasyrdyng eluinshi jyldarynda týrik jerine qonys audarghan qazaqtargha kóp jaqsylyq jasaghan Ýkimet basshysy Adnan Menderes ólim jazasyna kesildi. Olardyng demokratiyalyq partiyasy taratyldy.
Búdan keyin 1971 jyly 12-nauryzda Mamdug Tagmach bastaghan taghy bir әskery tónkeris Premier-ministr Sýleymen Demiyreldi biylikten taydyrdy. On jylday uaqyttan keyin 1980 jyly 12-qyrkýiekte Týrkiya Qaruly Kýshteri Bas shtabynyng bastyghy Kenan Evren bastaghan kezekti әskery tónkeris arada biylikke qaytyp oralghan Sýleymen Demiyreldi taghy da taqtan múrttay úshyrdy. Áskeriyler Últtyq Qauipsizdik Kenesin qúrdy. Partiyalargha, kәsipodaqtargha tyiym salyndy. Biraq Týrik eli birtindep demokratiyalyq bastaulargha qaytyp oralyp otyrdy.
1997 jyly 28-aqpanda beybit sipatta taghy bir әskery tónkeris jasaldy. Áskeriyler Atatýrik ósiyet etkendey memleketting zayyrly sipatyn saqtap qalu turaly Memorandum jariyalady. Osy әreketting saldarynan Ýkimet basshysy Nejmetdin Erbakan dogharysqa ketti. Onyng niyettesi, ol kezde Stambúl qalasynyng meri bolghan Redjep Taiip Erdogan qughyngha úshyratyldy. Sayasy ózgerister yqpalymen kýresti ary qaray jalghastyru maqsatynda ol Ádilettilik pen damu partiyasyn qúrdy.
2002 jyly qiyn jolmen Ýkimet basyna әzer kelgen Erdogan elge investisiya tartudyng mýmkindikterin jaqsartty. Devalivasiya toqtady. Ekonomika kýrt algha basty. Erdogan basqarghan 2012 jylgha deyingi on jyldyng ishinde eldegi shynayy JIÓ 64 payyzgha, jan basyna shaqqandaghy JIÓ 43 payyzgha ósti. Sonymen birge Erdogannnyng bedeli de órledi. Halyq ony jaqsy kóretin.
Jalpy Týrkiyada 2000 jyldargha deyin úzaq merzim әskeriylerding yqpaly asa ýlken edi. Áskeriyler el damuynda diny baghytqa betbúrystyng tosqauyly, partiyalyq egeste taraptardy tejeushi-tengerushi kýsh, kólegeyli qúdiretti biylik bollatyn.
Erdogan ózi biylik etken jyldarda Týrkiyanyng ishindegi әskeriylerding yqpalyn tómendetuge, azamattyq biylikti kýsheytuge úmtyldy. Sondyqtan әskeriylerge qarsy jazalau sharalaryn qatang jýrgizdi. Ásirese 2011 jyly «Ergenekon» isi boyynsha korrupsiyamen aiyptalghan ýsh jýzden astam general men ofiyser jazagha tartylghany este. Búl qadamdardy da halyq týsinistikpen qabyldady.
Biraq songhy jyldarda Erdogannyng ústanghan baghytynan avtoritarlyq, diktatorlyq belgiler biline bastady. Konstitusiyany óz ynghayyna qaray ózgertu, sóitip biyligin saqtap qalugha úmtylu, әleumettik sharalar (ýide otyrghan әielderge ay sayyn 400 dollar shamasynda qarajat tóleuge úmtylu) t.b. arqyly elektoratty ózine búru siyaqty sayasy qadamdargha bardy. Halyqaralyq qatynastarda da keybir aghattyqtargha (Reseymen jaghdaydy ushyqtyru) jol berildi. Birqatar sarapshylar Erdogandy tirandar qataryna qosyp jýr.
2014 jyly 25-aqpanda Týrkiyada sybaylas jemqorlyq isi boyynsha tergeu kezinde Premier-ministr Redjep Taiip Erdogannyng úly Bilalmen telefon arqyly sóilesken sózderi jariya bolyp ketti. Ángime 2013 jylghy 17-18 jeltoqsanda ótken. Onda ýilerinde saqtalghan korrupsiyalyq orasan mol naqty aqshany (keybir derekterde 1 mlrd AQSh dollarynday) jedel týrde jasyru mәselesi sóz etilgen. Ertesine qalghan 30 millionday dollardy ne isteu kerektigi jóninde sóilesedi. Ministrler Kabiynetining saytynda búl turaly dereu «amoraldyq montaj» yaghny jala jabu ekendigi turaly jazba payda bolady. Biraq kóp adamdar búghan sene qoyghan joq.
Erdogan bolsa «sasqan ýirek artymen úshady» degendey múnday әreketti jalaqorlyq dep atap, ony kórnekti músylman oishyly, býginde AQSh-ta túratyn Fetkullah Gulenning isi etip kórsetkisi keldi. Osy tústan Erdogannyng halyq aldyndaghy bedeli pyshyray bastady. Býlikshil әskeriylerding biri keshe moyyndaghanynday olar «korrupsiyagha batqan Erdogan biyligin qúlatpaq bolghan». Yaghny búl Týrik rejiymi tarapynan «tilep alynghan» tónkeris siyaqty. Óitkeni Týrik qaruly kýshteri ózderining mәlimdemesinde "búzylghan konstitusiyalyq tәrtipti qalpyna keltiru, adam qúqyghy men bostandyghyn, zang biyligi men jalpy qauipsizdikti saqtau ýshin el biyligin tolyqtay qolyna almaq bolghandyghyn" aitypty. Qyzyq bolghanda keybir derekterge qaraghanda tónkeristing alghashqy saghattarynda Erdoghan AQSh-tan sayasy baspana súraghan. Olar bas tartqan song ghana Erdogan skayp arqyly halyqqa ýndeu tastapty. Týrik júrty qazir búrynghy simpatiyalyq iynersiyasymen Erdogandy qoldap túr. Ertengi kýn qalay bolaryn bir Alla biledi.
Erdogan keshe kýtpegen jerden Týrkiya әskeriylerine dem bergen Fetkullah Gulen dep Barak Obamadan ony Týrkiyagha ústap berudi talap etti. Endi Erdogan býlik bastaghan әskeriylerge qatysty qatang sharalar qoldanatyny anyq. Tipti moratoriy jariyalanghan ólim jazasyn qoldanysqa qayta engizbek.
Keshegi әskeriylerding memlekettik tónkeriske úmtyluy kezinde barlyghy 265 adam qaza bolypty. Bәrinen osy ókinishti. Biz qazaq júrtynyng atynan qaza bolghandardyng otbasyna kónil aitamyz! Bashynyz sagh olsun, Týrkiye!
Týrkiya býginde halyqaralyq týrli sayasy oiyndar toghysqan torap. Bir jaghynan kýrdter problemasy. Bir jaghynan IGIYL-men kýres, Siriyadaghy túraqsyzdyq, diniy-sayasy «Alavitter» aghymy, Batys pen Izrailiding mýddesi, Reseymen qyrghiy-qabaq jaghday, ekonomikalyq qiynshylyqtar, óristey týsken ishki korrupsiya bәri qabattasyp túr. Osynday syn sәtte sabyr tiley otyryp, Týrik halqyna qalyptasqan jaghdaydan demokratiyalyq qúndylyqtardy joghaltpay, ózine tәn danalyqpen tura jol tabatyndyghyna ýmit bildiremiz!
Marat Toqashbaev
Facebook-tegi paraqshasynan