Naymandyq, ýisindik, adaylyq... ol – kóshe, eger sen sol kóshemen qazaqtyqqa kelseng – sen qazaqsyn, egerde tildi, dildi, ómir saltyn, tarihyn bilmeseng «basqa kóshege» týsip alyp mәngilik adasuyng mýmkin. Bәrinen de manyzdysy - últtyq sana jәne sol últtyng mobilizasiyasynda bolu. Mobilizasiya degenimiz – últtyng nayzasy bolu jәne kerek uaqytynda keregine jarau.

Mening bir әriptesim,  tarih ghylymdarynyng doktory, tegi – dýbәra, ózi qazaqsha bilmeydi, bylay dep jazatyn: «Esly kazahy naplyvut v goroda, to Almaty stanet aulom y gorod samorazrushitsya» («Eger qazaqtar qalagha qaptasa, Almaty auylgha ainalyp, kýirep tynar edi»). Ekinshisi – onyng da tegi dýbәra, ózi eptep qazaqsha biledi. Sonda ýsheumiz de – qazaqpyz, al olar qazaqqa qarsy,  últjandy túlghalargha qarsy , tiline qarsy kýresip keledi.

Sózimizge naqty mysal retinde orystildi saytta jariyalanghan myna bir maqalagha qarayyq. «Kazahskoe obshestvo - "postkolonialinyy sindrom" za shirmoy ogoltelogo nasionalizma» dep atalady maqala» https://regnum.ru/news/1503361.html.  

Ogoltelyy nasionalisterding ishinde jalghyz  men emespin – Aydos Sarym, Maqash Tәtim, Aron Atabek, t.b. basqalary barmyz. Bizge  qarsy, yaghny qazaqqa «ýlgi bolar túlghalar»: Nurbolat Masanov (izvestnyy politolog, vystupavshiy s kritikoy kazahskogo obshestva), issledovateli etnografiy y antropologiy Nurtay Mustafaev, tak u nego voobshe jestkaya tochka zreniya na etot schet, politolog Talgat Ismagambetov schitaet, chto strana stanovitsya vse bolee vostochnoy (aziatskoy) y nas jdet v blijayshem budushem vseohvatnaya islamizasiya so vsemy vytekayshimy otsuda posledstviyami. K slovu, nichego pozitivnogo on v etom ne vidiyt.

Songhy kezde qazaq qoghamyna jana tolqyn synshylar keldi. Olardyng oiynsha, jas tolqyn synshylardyng eng últshyly – Aydos Sarym. Aydos turaly atalghan sayt bylay deydi: «Aydos Sarym, yakoby uvereno y so znaniyem dela zayavivshiy o tom, chto "v sluchae nachala voyny v Karabahe, naydutsya sotni, tysyachy ludey v Kazahstane, kotorye budut gotovy dobrovolisamy voevati na storone Azerbaydjana". A poputno Sarym podverg somnenii neobhodimosti uchastiya Kazahstana v takoy organizasiy kak ODKB, nazvav ee "mertvorojdennoy" y ne otvechayshey interesam kazahskogo naroda» (Qazaqsha qysqa qayyrsaq, «Aydos Sarym Tauly Qarabaq oqighasy qaytalansa, Ázirbayjan jaghynda soghysugha Qazaqstannan myndaghan adam tabylady. Al, «óli tughan» ODKB siyaqty úiymdar qazaq halqynyng mýddesin qorghamaydy» deydi).

Últshyldyghyna baylanysty ekinshi orynda – Ázimbay Ghaliy túr. Men ne býldirippin. Mening pikirim bylay boldy: egerde bizding balalar bizdi tyndamay Siriyagha ketip jatsa, onda olar amerikandyqtar men demokraiyalyq oppozisiya jaghyna shyqqany dúrys. Áyteuir DAISh pen ANNUSR-ada bolmasa boldy. Ol jyndylar bizding  iydealisterdi qyryp salady.

Sodan keyin men bylay dedim: Siriya qalalaryndaghy geriliya tәjiriybesi bizge kerek. Ol qanday shayqas tәjiriybesi? Mәselenki, tar kóshemen tankter men BTR-lar kele jatyr. Egerde birinshi jәne songhy tankti órtese, qalghandary qamauda qalady. Olar qozghalmaytyn nysanagha ainalady. Qala geriliyasy әdisterin sheshender Groznyida Orys-Sheshen soghysynda paydalanghan edi. Al bizding soltýstegi qalalardy jau әskeri qorshap alsa, geriliya tәjiriybesin iygergen jigitter  qalany qoldan berip qoyyp qarap otyrmaydy. Búl rette biz Sheshenstan men Siriya tәjiriybesin paydalansaq dep otyrmyz.

Mening kelesi úsynysym: búl – soghystan qaytqan qazaqtardy әskerge intsruktor retinde alu jayynda boldy. Resey, mysaly, ózderine qarsy soghysqan sheshender men orystargha keshirim jasap, olardy basqa soghystarda paydalanbaq. Sonda,  Resey Ukrainadan basqa taghy kimmen soghyspaq?

Kelesi mening úsynysym, qaladaghy soghystyng taktikasyna qatysty. Ony aitpay -aq qoydym.Talghat Ibraev degen azamat Qazaqstan әskery kýshteri yqtimal qala geriliyasyna dayyndyqsyz bolghanyn qalaydy dep oilaymyn.

Al ýshinshi túlgha – Aydos Sadyqov. Ol jigitting «kinәsi» ol – Reseyding Ukrainagha jasaghan agressiyasyna qarsy eken. Resey – izgoy memleket. Barlyq Batys memleketteri jәne olardyng odaqtastary Resey agressiyasyna qarsy jәne Reseyge qarjylyq túrghydan  sanksiya saldy. Amnistirovannyy ugolovnik -, deydi Talghat Ibraev, - Aydos Sadykov, kotoryy vskore posle osvobojdeniya iz mest zaklucheniya perebralsya na Ukrainu.

Mening týigenim, biz endi ajyrata biluimiz kerek: kim últjandy, kim resey jandy. Búryn qazaq qoghamynyn, qazaq últynyng talap-tilegine, múraty men maqsatyna qarsy jigitter kóp bolatyn, kәzir az, biraq olar әli zaualdy.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz