ZIYa SÁMEDI: «BIR-BIRIMIZDI OQYSAQ, ÓREMIZ DE, ÓMIRIMIZ DE KEN»
Osydan jiyrma jyl búryn, Almatynyng jaymashuaq kókteminde úighyrdyng Ziya Sәmedy (1914-2000) aqsaqalymen jýzdesuding sәti týsti. Sebepshi – «Ana tili» gazetining tapsyrmasy. Kónilde – «tuysqan últtyng seksendegi qariyasy ne aitady eken?» degen súraq.
Biz oqyghan QazPIY-de úighyr tili men әdebiyeti bólimi boldy. Sol jerden qatarlas dos ta, arnalas ta taptyq. Sondyqtan ol júrt maghan beytanys edi dep aita almaymyn. Onyng ýstine sәti kelip úighyr aghayynnyng birneshe toy-tomalaghyn tamashalaghanym da bar.
Á degennen Ziya aqsaqal әdemi qartayghan adam kórindi. Berekeli de qarapayym shanyraq, qaumalaghan nemere, ainala bәsen, sypayy dauys – osyny anghartty.
Aqsaqal túrqy úzyn, jarqyn jýzdi, sózi bayypty, qazaqsha jatyq sóileytin jan bolyp shyqty. Sóite túra eptep resmiyligi (bәlkim etiyketti saqtaghany) bayqaldy.
Alghash ózimdi jan-jaqty tanystyrdym. Ádebiyetke qatysymdy, «úighyrtanu әlippesin» sәl-pәl biletinimdi jetkizdim.
Sonan song 2 saghatqa sozylghan jaqsy súhbat boldy.
Jazushynyng oi-payymy keshikpey gazette jaryq kórdi (Sәmedy Z. Kiyeli Jarkent úlymyn // Ana tili, 14.04.1994).
Materialdyng kirispesi bylay dep bastaldy:
«Qazaqstannyng halyq jazushysy, elimizge keninen tanymal qalamger Ziya Sәmedy 80 jasqa tolyp otyr.
Álemdik mәdeniyetke ýles bolyp qosylghan «Mayymhan», «Jyldar syry» sekildi úighyr tilindegi kórkem shygharmalardyng iyesi – týrk tildes halyqtardyng iri suretkeri degen baghagha әbden layyq. Ol Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafin syndy alyptarymyzdyng nazaryna ilikkende, uaqyt kenestik «jylymyqtyn» túsy edi. Sodan beri ol Qazaqstan halqy mәdeniyetining órkendeuine qal-qaderinshe ýles qosyp keledi. Onyng qalamynan tughan shygharmalargha negizinen úighyr últynyng taghdyr-talayy, tarihy arqau bolghan.
Bodandyqtyng batpanday salmaghy basqa-basqa, týrk halyqtaryn ayamay janshyghany kópke mәshhýr. Búl jaydy kezinde qazaq ta bastan molynan ótkerdi. Osy túrghydan kelgende qalamger Z.Sәmediyding tuyndylary bizge jaqyn әri baghaly.
«Ana tili» gazeti býgin myng san oqyrmandarynyng atynan Ziya aqsaqaldy mereytoyymen shyn jýrekten qúttyqtap, zor densaulyq, múqalmas qayrat tiley otyryp, el nazaryna ol kisining birsypyra ýzilip týsken oilaryn úsynady...».
Alghy sózden keyin jazushy til, taghdyr, tarih turaly tolghanady. Bylay qaraghanda, Ziya Sәmedy «Hat jazdym qalam alyp «Ana tilge» degendey qalypta kórinedi. Janylyspasam, ertesine sol nómirding 4-5 danasyn aqsaqal ýiine jetkizip berdim. Kelini me, qyzy ma «Rahmet!» dep qabyl aldy...
Ishtey «Ziya aqsaqal arqyly meymandos úighyr әlemimen tanystym» dep týiip qoydym.
Keyin әlgi sarghayghan qaghazdaghy manyzdy súhbatty oqyrmangha bar kýiinde jetsin degen niyetpen kompiuterding «qara mesine» kóshirip, hattadym. Býgin, mine, sony qayta jariyalaudyng sәti týsti.
* * *
- Agha, uaqyt algha jyljyghan sayyn, úrpaq auysady, tanym janghyrady. Býgingi jastar elge, últqa enbek sinirgen aqsaqaldardy bilmeui de mýmkin. Sondyqtan birinshi súraqty «Qalamger Ziya Sәmedy qaydan, qalay jaraldy, qaytip ósip-jetildi? Onyng arman-ansary ne?» dep qoyghymyz keledi.
- Men – qazaqtyng Jarkent degen kiyeli jerinde tuyp, on jetige shyqqan jasymda Shyghys Týrkistan baryp, sonda ómirding san qily ótkelekterinen ótken janmyn.
Alla-taghala maghan jazu-syzudy búiyrypty. Aqyl toqtatyp: «Men kimmin? Búl ómirge ne ýshin keldim? Is-týssiz ótemin be?» degen súraqtar mazalaghaly beri qolyma qalam ústap kelemin. Dýniyede týrkten taraghan úighyr atty taghdyr-talayy kýrdeli, tarihy tereng últ bar. Sonyng bir perzenti bolghandyqtan halqymnyng ótkeni men býginin shygharmalaryma arqau ettim. Tarihy jazylmaghan týrk halyqtary ýshin tarihy kitaptardyng dilgirligin bek jaqsy týisinip, últymnyng qajetine jaraugha tyrystym. Osy jolda talay tauqymetti, qily qiyndyqty bastan ótkerdim.
«Kenes biylegen Týrkistan» degendey, Qytay biylegen Shyghys Týrkistannyng arqagha ayazday batatyn últtyq qúldyrauy kóz aldymda ótti. Biz – ruhaniyatqa HH ghasyrdyng 30-jyldary kelgen jastar edik. Derbestikti, azattyqty kim ansamaghan, 1934 jylghy «jylymyq» kezinde alystan bir ýmit bayqalyp, dýrkirey kórindik. Jazghanymyzdyng bәri «Últ tendigi ornasyn!», «Úighyr últyna derbestik berilsin!» degenge sayatyn. Múny astarlay da, ashyq ta aittyq.
1937 jyly Kenes Odaghyndaghyday Qytayda da sayasy qughyn-sýrgin bastaldy da ketti. Birinshi bolyp biz sekildi oqyghan azamattar tútqyndaldy. Sodan tabandatqan 8 jyl abaqtyda otyrdym. Búl uaqytta men tek ertengi kýnge degen senimmen ómir sýrdim. 1949 jyly Qytayda últ-azattyq tónkerisi etek alyp, sonyng dýmpuimen týrmeden bosap shyqtyq. Osy jyly Qytay Halyq Respublikasy jariyalanghannan keyin ólkelik el basqaru isine tartyldym. Shyghys Týrkistan ólkelik mәdeniyet basqarmasynyng basshysy, oqu uәzirining orynbasary, әdebiyet jәne mәdeniyet odaghynyng tóraghasy qyzmetin atqardym. Búryndary maza bermegen eldik turaly oilarymdy iske asyrugha kiristim. Biraq búl joly da degenime jetpedim. Qytayda «últshyldarmen kýres» degen nauqan ashylyp, men taghy qughyndaldym.
1961 jyly jolym bolyp, Qazaqstangha ótpegenimde, taghdyrdyng taghy qanday tәlkegine úshyrarym bir Qúdaygha ayan.
- Qazaqtyng klassik jazushylaryn qanday qasiyetinizben baurap aldynyz? Olardyng batasyn qalaysha aldynyz?
- Qazaqtyng klassik jazushylaryn Qytayda jýrgennen biletinmin. Olardan kóp ýirendim. Ústaz degen úghym ken. Múhtar, Sәbiyt, Ghabiyt, Ghabiyden aghalar ústazymday boldy. Sәbenmen Qytaydaghy kezderimnen tanys bolghanmyn. Mening Qytay qyspaghynan bosanuyma Ghabeng men Sәbeng kóp jәrdemdesti. Osynda kelgennen keyin Ghabeng meni Jazushylar odaghyna ornalastyrdy. Arnayy bólim ashyp berdi. Keng qúlashty prozamen ainalasuyma mýmkindik jasady. Múhtar men Ghabiyden minezge bay jandar edi ghoy. Olardyng kisiligine qyzygha qaraytynmyn. Qazaq últy dese, kóz aldyma osy klassik jazushylar keletin. Meni «Ziya» dep kótermelep otyratyn. Qyzmette, ómirde jolymdy ashyp, talay batasyn berdi. Búghan erkinsigem joq, peyiline peyilimmen jauap beretinmin. Kisining kisige degen senimi joghalmaghany qanday ghaniybet!
Qazaq әdebiyeti alyptarynyng aruaghy aldynda men әrqashan basymdy iyemin.
- Sonymen Qytaydan Qazaqstangha, onyng bas qalasyna keldiniz. Á degende neni bayqap, neni bayqamadynyz?
- Almatygha kelgen song osyndaghy iygi jaqsylarmen birden-aq aralas-qúralas bolyp kettim. Aralasqan son, qonaqqa barasyn. Óstip jýrgenimde meni bir nәrse qatty tolghandyrdy. Ol – ziyalylar perzentterining ana tilinde emes, orys tilinde sóileui. Shynymdy aitayyn, osydan sekem alyp qaldym. Kenes Odaghyndaghy orystandyru sayasatyna qarsylyqsyz moyyn úsynyp jýrgen azamattardy kórgenimde qatty obalsyndym. Sóitsem, búl mysqaldap kirip, batpandap alatyn dert eken. Ol mening ýielmenimdi de ainalyp ótpedi. Osy til nauqasynan Qazaqstan әli aiyqqan joq. Bilgir emshi qashanda tapshy ghoy. Emshilerimiz az bolyp jatyr. Onyng ýstine emdelu mәselesi bazargha qaraghan kýnge tura kelip qaldy.
Kenes túsynda biz jalghan nәrselerge kóp boy aldyrdyq. Últtyng jәne jeke adamnyng taghdyryna jauapsyz qaradyq. Qala óz aldyna, dala óz aldyna ómir sýrip, sabaqtastyqty, dәstýrding jalghastyghyn úmyttyq. Qazaq pen shet últtardyng ishki jaghdayyn, dýniyetanymyn eskermegen kenes ókimetining bezbýirektigi jәne soghan say qalyptasa bastaghan jastardyng ahualy jazushy retinde meni qatty mazalady.
Pendemiz ghoy, qoghamnyng san salasyn birdey bayyptay aldym dey almaymyn.
- Býgingi aqyn-jazushynyng hal-jaghdayy qalay?
- Álgide qazir bazar zamany dedik. Býginde әluetti kýshi bar degen qalamgerler men sanatkerlerding birshamasy otbasyn ashtyqqa úryndyrmau ýshin qalamyn qantarghanday. Men sondyqtan olardy kinәlay almaymyn. Sondyqtan ekonomika tezirek týzelse, әrkim ózine tiyisti ispen ainalyssa dep armandaymyn. Túrmystyng qúldyrauy barlyq salagha da ziyanyn tiygizip otyr. Qazir ókimet esebinen kitaptar az basylady. Aptasyna 4-5 kýn shyghugha tiyis basylymdar 2-3 ret qana jaryq kóredi. Aytalyq, úighyr júrty saghyna oqityn «Úighyr avaziy» gazetining hali osynday. Óziniz oilanyzshy, halyqqa býgin aitylsa ondy bolar sóz ýsh-tórt kýn keshigip jetse, ony kóp nәrseden qúr qaldyratyny sózsiz ghoy.
Aqyn-jazushy – últtyng kózi men sózi, abyroyy men namysy. Qalamger túrmys tauqymetimen ezilip ketse, artynan ergen júrtqa ne bolady? Áriyne, ókimetke alaqan jaiy da dúrys bolmas.
- Qazaqstan jauapty da salmaqty azattyq degen tarihy dengeydi bastan keshirip otyr. Sizshe azattyq degen ne?
- Derbestik, egemendik – úly baqyt. Osyghan qoly jetken qazaq-qaryndastar Qúdaygha shýkirshilik aitu kerek. Qazirgi úran da, әngime de eldi kórkeytetin enbek jóninde bolu qajet. Bayqaymyn, qoghamgha ynta-shyntymen júmys isteytinder seldiregendey. Búl – bolashaqta eldi tyghyryqqa tireui mýmkin. Derbestik degen úghymdy, meninshe, keybir tughandar óz dәrejesinde týsinbey jýr. Osy jolda qazaqtyng talay bozdaqtary qyrshynynan qiylghanyn bilse, onday azamattar tәuelsizdikting qadirin angharyp, bilek sybana iske kiriser edi.
Úighyr últy derbestikke qolyn әli jetkize almay keledi. Men Shyghys Týrkistanda Úighyrstan tezirek ornasa eken dep Qúdaydan tileymin. Álemde jaman últ, nashar halyq degen bolmaydy. Bәrining de jaqsylyqtan ýmiti bar. Memleket boludy armandap talay bozdaqtarymyz dýniyeden ótti. Qanshama azamat Qytay bodandyghyna qarsy bas kóterip, songhy demi bitkenshe kýresip ótti. Biraq ansaghan tәuelsizdik saghymday búldyray berdi.
Biz memleket boluymyzgha jәrdemdeser dep kenes ýkimetine kóp ýmit arttyq. Kenesting әskeri Qytay jerin shola bastaghanda, taqiyamyzdy aspangha atyp quandyq. Alayda kommunizm mýddesi bәrinen de biyik bolyp shyqty. Kenes «iyiskedi, biraq tiyispedi» degendey qalyp kórsetti.
Men Qytay tarihyn, olardyng ghúlamalaryn bir kisidey bilemin. Álem tarihynan da, danqty túlghalar ghaqliyasynan da habardarmyn. Barlyghy da gumanizm degen úghymdy asqaqtatady, qadirleydi. Meninshe, azattyqtyng bastauy da, jalghasy da – gumanizm, adamshylyq dәstýri.
- Qazaqstandaghy memlekettik til jәne onyng bolashaghy turaly pikiriniz.
- Qazaqstanda memlekettik til qazaq tili ghana bolu kerektigi - aqiqat nәrse. Qazaq tilining shetqaqpay kórui osyndaghy týrk tilderining bәrine onay tiygen joq. Endi ol kórkeyem, órisimdi keneytem dep jatsa, biz tek «Alla jarylqasyn!» aitamyz.
Til turaly zang qabyldandy, Til komiyteti qúryldy. Búghan qazaq qaryndastarday-aq quandyq, biraq kórmeyin degen kózim bar: búl baghyttyghy ister taktika men strategiyadan kemshin kórinedi de túrady maghan. Shalalyq basym. Bayaghy partiyanyng jalghan esebi sekildi, «pәlenbay auylda týgenshe bastauysh úiymdar qúryldy» degennen qazaq tiline kelip-keter payda az. Dabyraytpay-aq aqylmen jón-jobasyn týzip, isting nәtiyjesin aitsa jón emes pe?
Qalay degende de, Qazaqstanda qazaq tili kórkeyedi. Búghan basqa últ ókilderi atsalysuymyz qajet. Qazaq tilining bayandylyghy – bizderding tilimizding de bayandy bolatynyna kepildik beredi.
- Osy «orystildi» degendi qalay týsindiresiz?
- «Orystildiler» degen sóz – ózimiz oilap tapqan pәle. Búl – sayasy oiynnyng «termiyni». Men, mening balalarym, júrtym – «orystildiler» emes, úighyr. Sondyqtan olar óz tilinde sóileydi. Tiline qaray ajyratsaq «týrktildes» deuge bolady.
Men Oljasty kóregen adam sanaymyn. Erterekte óz basym Oljas pen Tahauiyding últyn sýietin qasiyetine dәn riza bolatynmyn. Oilaryna, pikirlerine qyzyghatynmyn. Endi Oljas tuysqanymyz bizge kýrdeli әri júmbaq kórinetin iydeyanyng jeteginde jýr.
Biz tarihy Reseydi, adamshylyghy zor orys ziyalylaryn, qarapayym halqyn syilaymyz. Biraq mәsele sayasatpen, zorlyqpen bylghanghanda, ayaghymyzdy tartamyz, seskenemiz. «Búghan Lev Tolstoy qalay qarar edi?» deymiz. Al, oryssha tili shyqqan balalarymyz - óz balalarymyz. Olardy ózekke teppey, jónimen anasynyng bauyryna, memleketting qanatynyng astyna aluymyz qajet.
- Jana zamanda zayyrly týrk birligi qajet pe?
- Týrk birligi nemese birlestigi degennen qashpauymyz kerek. Qandas halyqtardyng býgingi odaghy eshqashan әskery nemese otarshyl odaq bolmaytyny týsinikti. Sondyqtan mәdeni, ekonomikalyq baylanystar kerek-aq. «Pantýrkshildik» degen jala sózdi arhivke ótkizetin uaqyt әldeqashan jetti. Ásirese, tildik-mәdeny qarym-qatynas asa dilgir. Birimizde joqty birimizden alyp, tilimizdi bayytsaq, esh sókettigi joq. Jaqynda Týrkiyada qarastyrylghan «әlipby birligi» degen mәseleni men týbegeyli qoldaymyn. Alfavitting ómirde alar orny erekshe. Biz bir-birimizdi oqysaq, óremiz de, ómirimiz de keneyedi.
Qarap túrsanyz bir ata-anadan ala da tuady, qúla da tuady. Biraq olar bir-birine kerek, bir-birin izdeydi. Qayghyrsa – kónil aitady, quansa – jaqsylyghyn bólisedi. Týrkting arghy-bergi tarihynan habardarmyz: bizde qanshama aqyl-oy keni, ruhany baylyq bar. Múnyng jemisin nege býgingi úrpaq kórmeui kerek? Joq, molynan kórui qajet.
- Dәstýrding bir ústyny – din. Ony jana zamanda qalay úghynyqty, ornyqty ete alamyz?
- Dinsiz memleket bolmaq emes. Álemdegi barlyq dinder de qúnttaugha, qasiyetteuge túrarlyq. Bizding músylman dinimizdi de úlyqtau jarasady. Dinning negizinde izgilik, kisilik, imandylyq jatyr. Biraq jana zamanda damyghan, órkendegen, ghylym, ónerdi qadir tútatyn islamgha ghana oryn bar. Al fanatizmge, dýmshelikke oryn joq. Ádilin aitayyq, ókinishke qaray, songhysy da Qazaqstangha kirip ketti. Tipti beleng alyp bara jatqany da bayqalady. Búl – baspasózde kóterilui tiyis mәsele.
Men meshitterdi últqa, nәsilge bóluge qarsymyn. Qazaqstan – ortaq ýiimiz, berekeli otanymyz. Bizde ruhani, diny nәzik mәselelerde memlekettik mýdde bәrinen joghary túruy tiyis.
- Otarshyldyq zardaby, saldary degendi qalay payymdaysyz?
- Otarshyldyq – adamzat tarihynyng qaraly beti. Ol - toyymsyzdyqpen, zorlyqpen baylanysty nәrse. Otarshyl elding psihologiyasy degen - kýrdeli úghym. Qazaq Resey tarapynan jýrgizilgen otarshyldyq sayasattyng qanday bolghanyn jaqsy bilse, biz Qytaydyng qaytip bodan etetinin jetik bilemiz.
Qazir Qytay iyelenip otyrghan jerding 40 prosenti óziniki de, 60 prosenti az últtardiki ekenin bireu bilip, bireu bilmeydi. Býginde Qytay Halyq Respublikasynda resmy 96 prosent qytay, 4 prosent qana ózge últ ókilderi túrady.
Qytayda «kuliy» degen sóz bar. Ol – auyz (ku), ishi (li) degen sóz. Búlardyng jeri sol – kuly ghana. Yaghni, 5 myng shaqyrymgha sozylghan Qytay qabyrghasynyng ishi osylay atalady. Múny (biyiktigi - 9 metr, eni - 7 metr) kezinde kóshpeli halyqtan qorqyp soqtyrghany tarihtan belgili.
Otarshyldyqtyng zardabyn ony tartqan últ biledi. Olar myqty bolsa, tastay birigip aman qalady; әlsiz bolsa, qúrdymgha ketedi. Joyylady. Saldary óte jaman. Últtyng aty ghana qalady, mazmúny auagha jútylghan buday bolady.
- Úighyr halqynyng ishki birligi, tuysqanshylyghy qalay? Osynda jer daulap jýrgen, ózinshe «tarihty qoparyp jýrgen» qandastarynyzgha qanday bagha beresiz? Hatshy Yusupovtyng tarihy oryn qalay baghalaysyz?
- Úighyrdyng yntymaqtyghy qaryndas-halyq qazaqtiki sekildi. Jay kýnde bólinedi, qauip-qater kelse, bәri óre týregeledi. Biz sorymyzgha qaray, shýrshitpen qatar qonystanyppyz. Myngha jalghyz ne qayrat kórsetedi?
Baspasózde osydan birer jyl búryn qaysybir qandasym «Jetisu – úighyrdyng jeri» dep býirekten siraq shyghara bastady. Ne degen tarihty bilmeushilik, topastyq desenizshi?
Men ol «tarihshylardy» syrttay ghana bilemin. Olar da bilim de, sana da joq. Jalpy múndaylargha nazar audarmau kerek. Olar myqty bolsa Shyghys Týrkistan ýshin kýressin.
Qazaqtyng «Bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritedi» degen maqalynyng úighyrsha «Bir bekarchy miynny bekar qilur» degen әdemi núsqasy bar. «Jer daulaushylar» - sonyng keri. Ózderi izdenbey dolbarmen sóileydi, shyn tarihty tereninen oqymaydy, týsinbeydi.
Jetisu – qazaqtyng jeri. Biz onyng suyn iship, jerin emgenimizge Qúdaygha shýkirshilik aituymyz kerek.
Partiya hatshysy Ismail Yusupovty men jaqsy bilmeymin. Bir-eki ret qana kórgenim bar. Biz oghan «úighyr tilinde jurnal ashayyq» degen úsynyspen barghanymyzda, ol at-tonyn ala qashqan. «Pәrvaz» jurnalyn ashugha keyin Dinmúhamed Qonaev jәrdemdesti.
Kenes túsynda talay qayratker el basqardy. Halyqshyldary da boldy, jalang partiyashyldary da boldy. Áriyne, olardyng tarihtaghy ornyn úrpaghy ýzilmeytin halyq anyqtap otyr.
- Úighyrtanu ghylymy degen bar. Sizdinshe, ol qalay damuy kerek?
- Úighyrtanu ghylymy degende, taghy da eki eldegi jaghdaydy salystyra aitugha tura keledi. Qytayda Úighyrtanu instituty bar. Ghalymdar da jetkilikti. Biraq ókimet tarapynan qysym kórsetiletindikten, ol kóp nәrseni týbirlep zerttey almaydy. Aytalyq, Shyghys Týrkistanda Túrghyn Almas atty tarihshy boldy. Bilimdi, zerdeli edi. Kóp enbek jazdy. Mәdeniyet tónkerisi jyldary sonyng bәri órteldi. Qazaq aghayyndar aitqanday, «enbegi esh boldy». Artynda anyz ghana qaldy.
TMD-nyng birneshe respublikasynda úighyr túrghanymen, Úighyrtanu instituty jalghyz Qazaqstanda ghana bar. Ol әli jas. Ghalymdary da az. Alayda talaby quantady. Jalpy belgili últtyng tarihyn zertteu ýshin qarjy-qarajat bir bólek, sol últtyng ýlken yntasy, erik-jigeri kerek. Kez kelgen salany damytu ýshin bilikti maman qajet. Sodan song óz basym últtyq tomagha-túiyqtyqty nadandyq dep esepteymin.
- Agha, últ pәlsapasy maqal-mәtelinde jinaqtalady ghoy. Úighyr halqynyng naqyl sózderi turaly ne aitasyz?
- Jalpy týrk dýniyesining naqyl sózderi yaky ata sózderi bir búlaqtan shyghyp jatady. Óz basym qazaqtyng bir maqalyn estisem boldy, úighyrdyng dәl sonday maqalyn oiymda janghyrtamyn. Mysaly, qazaq aghayyndar jii aitatyn «As iyesimen tәtti, tabaghymen sәndi» naqyly úighyrda búrynnan «Ash igisy biylәn tatliyq» týrinde kezdesedi.
«At ainalyp qazyghyn tabar, su ainalyp jazyghyn tabar» delingen qazaq maqalynyng úighyrsha «At ainalyp – aqyryn, mýsәpir (jolaushy) ainalyp júrtyn tabady» erekshe núsqasy bar. Osynyng bәri bizding ortaq pәlsapamyzdy, ortaq tegimizdi, birliktegi tanymymyzdy kórsetedi.
Biz - ejelden kórshi, aghayyn elmiz. Jetisugha qonys audarghan úighyrlar sol bauyrlastyqty janasha damytty. Qorada qoy aralasty, egin dalasynda jemis-jiydek auysty. Bir-birimizding qolymyzdan dәm tattyq. Búl – berekenin, syilastyqtyng belgisi. Ghalymdar, aqyn-jazushylar osyny tereninen qarau kerek. Jaqsy audarmashylar tәrbiyeleuimiz kerek. Men týrk arasyndaghy kórkem dýniyelerding bir-birine jetuin audarma degennen góri «layyqty jetkizu», «qatar balama» der edim.
Bayaghyda Sәbeng men Ghabender «Kel, ainalayyn Ziyajan!» dep, alyp qúshaqtaryna qysqanda, qazaq peyili men sózining kendigin, qúlashyn sezinushi edim. Olar qazaq degen halyqtan oqyp ósti, endeshe mening qandastarym da men sezingen kendikti úghyna berse dep tileymin.
- Jazushy adam jazbay túra almaydy. Keleshekte oqyrmandarynyzdy nendey shygharmalarynyzben quantpaqsyz?
- Qazir qartaydyq. Keleshekten góri ótkendi kóp oilaymyz. Soghan bagha bergimiz keledi. Jastardyng aldynda úyatqa qalmau, jaqsy qartang manyzdy dep sanaymyn. «Osyny jazu kerek» degen josparlarym kóp. Úighyr halqynyng tarihy turaly bir romanymdy ayaqtap, baspagha tapsyrdym. Endi estelik jazugha kiristim. Bilgenimdi, kórgenimdi, týigenimdi qaghazgha týsirip ketsem deymin.
Abai.kz