Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 6523 0 pikir 8 Shilde, 2016 saghat 14:58

ON PAYYZ JER ORALMANGhA QALSYN. SAYaSATKERLER NE DEYDI?

Jerdi әuelde sheteldikterge satpaq bolyp, halyq narazylyghy órshigennen song ony jalgha berip, paydagha keneludi oilaghan Ýkimetting bastamasyna Preziydentting ózi pәrmen berip, arnayy komissiya qúryldy.

Qazirding ózinde alty ret kezdesu ótkizgen komissiyanyng qúramyna qatysty kýdik-kýmәndar aitylghanymen, «jersәbet» jantalasyp júmys jasauda. Ondaghy talqylanyp jatqan mәsele bireu ghana – Jer turaly Zannyng kerekti-kereksiz tústaryn retteu.

Osy rette qogham qayratkeri, saytymyzdyng túraqty avtory Auyt Múqiybekting «On payyz jer oralmangha qalsyn» degen úsynysy «Abai.kz» portalynda jariyalandy. Jer reformasy turaly komissiyanyng mýshesi әm komissiyanyng «qúqyqtyq bóliminin» jetekshisi Múhtar Tayjangha jazghan hatynda aqyn Auyt Múqiybek qazirgi qoghamnyng ózekti mәselesine ainalyp otyrghan Jer mәselesinde shetten kelgen qandastardyng da qúqyghynyng tolyq eskeriluin súraghan.

Aldymyzdaghy senbi atalghan komissiyanyng kezekti otyrysy ótui tiyis. Jiyndabiz kóterip otyrghan mәsele de talqygha salynatyn bolady, әriyne.  Osyghan baylanysty biz qazaqstandyq sayasatkerlerdin, qogham belsendilerining pikirin bilmekke asyqtyq.

KOMISSIYaNY JERGE EMES – OFShORDAGhY AQShANY QAYTARU ÝShIN QÚRU KEREK EDI

Serikbolsyn Ábdildiyn, sayasatker:

- Birinshiden, búl jerde eshqanday payyzdyng keregi joq. Óitkeni Ýkimet shetelden keletin qandas azamattargha jerdi de, ýidi de, jenildikti de tegin berui kerek. Kómek kórsetui tiyis. Olardyng Qazaqstangha kelgendegi negizgi maqsaty - jeke bastarynyng qamy emes, osy elge qaytsek paydamyzdy tiygizemiz degen pighyl. Bile bilse, oralman bauyrlarymyzgha aldymen Auylsharuashylyghy ministrligi múqtaj bolyp otyr. Sebebi, ol - enbek kýshi.  Osy rette men Auyt Múqiybekting úsynys óte dúrys dep esepteymin. Jermen ainalysamyn degen adamgha (Qazaqstan azamatyna) jerdi jalgha beru kerek jәne oghan eshqanday payyzdyng keregi joq. Biz búryn Jogharghy Keneste Jer turaly Zandy qabyldaghanda, qazaqstandyqtargha 49 jylgha jalgha beru degendi naqtylap kórsetken edik. Búl - jermen ainalysamyn degen sharuagha bylay da bylay jetetin merzim. Jalpy Ýkimetting  Jer turaly komissiya qúryp, jer-jerdi aralap, anany-mynany aitysqa salyp jýruining ózi bekershilik. Sebebi Zanda jazylghan baptardy sheshu bir adamnyng ghana qúzyrynda bolyp túr ghoy.  Ótkende halyq narazylyghy tughanda birden sol qisyq baptardy Zannan alyp tastasa, múnday mәsele kóterilmes te edi. 

Mening oiymsha, búl komissiyany Jer turaly emes – ofshorda jatqan aqshalardy әkelu ýshin qúru kerek edi. Ókinishke oray, mening komissiya turaly oiym - osy.

ZANG ALDYNDA BÁRIMIZ TENG QÚQYLYMYZ

Jabal Erghaliyev, Senat deputaty:

- Negizi búl mәselege qatysty arnayy komissiya qúryldy ghoy. Qazir atalghan komissiyanyng qalay júmys jasap jatqanyn biz baqylap otyrmyz. Kórip otyrmyz. Al, Auyt Múqiybektin  úsynysyna kózqarasym ong bolghanymen, qazir bizding ony talqylauymyz dúrys pa? Óitkeni, Jer komissiyasy  bizge úsynystary men ózgertulerin dayyndap, sheshimderin shygharghannan keyin ghana biz búl mәseleni talqylaytyn bolamyz.

Al endi oralmandargha on payyz jer beru mәselesine keletin bolsaq, tek oralmandargha ghana emes, sharuashylyqpen ainalysamyn degen әr qazaqqa, әr qazaqstandyqqa jer jalgha berilui tiyis. Oralmandardy qalyng halyqtan bólip alyp qaraugha bolmaydy. Zang bәrimizge ortaq. Ol zannan attap, bireuine erekshe jaghday jasaugha bizding qúqymyz joq. Qazaqstangha kelgen, azamattyq alghan qandastarymyz – jerge iyelik etuge tolyq qúqyly bolady. Demek, ol oralman emes – qazaq, Qazaqstan azamaty. Al azamattyq almaghandargha qazir Memleketimiz jaghday jasap otyr. Azamattyq alu búrynghyday qiyn emes. Ótkende Zangha engizilgen ózgertulerde azamattyqtyng 1 jyldyng ishinde beriletini jazyldy. Endi sheteldegi qandastarymyz bir-aq jyldyng ishinde azamattyq alyp, jerge iyelik etuge mýkinshiligi bar. Sondyqtan, Zang shenberinde biz bәrimiz teng qúqylymyz. Oralman nemese basqa degen joq. Sol boyynsha oralmandardyng da qúqyqtary toly eskerilui tiyis.

AZ QAZAQTY BÓLIP-JARUGhA QARSYMYN!

Rasul Júmaly, sayasatanushy:

- Mәsele kýrdeli. Birinshiden men ashyq týrde búl úsynysty  qolday almaymyn. Men, tipti oralman degen sózding kónergenin, dúrys emes ekenin bayaghydan aityp kele jatyrmyn. Olar – otandastarymyz, qandastarymyz, ózimizding qazaq azamattary. Olardyng jaghdayy shyn mәnisinde kóp jaghdayda ayanyshty bolyp qaluda. Áli de bolsa diskriminasiyagha úshyrauda. Sharuashylyq, qarjylyq, tildik mәseleler boyynsha qiyndyqtar joq emes. Mysaly, 25 jyldyng ishinde shetelden kelgen qandastarymyzdyng ishinen birde-bir әkim, deputat  nemese ministr taghayyndalghan joq. Onyng ýstine janaghy aityp otyrghanday Jerge iyelik ete almay otyrghany jәne shyndyq. Múnyng bәri, әriyne, kóshi-qongha qatysty mәselelerding sheshimin tappay otyrghanyn kórsetedi.

Áytkenmen de, búl mәseleler kýn tәrtibinde sheshilui kerek. Mongholiyadan, Qytaydan jәne basqa elderden kelgen bauyrlarymyzgha jer berilu kerek. Onyng ishinde de, anau ghylym-bilim, biznespen ainalysatyn emes, taza auylsharuashylyghymen ainalysatyn azamattargha berilui tiyis. Bergende de bizding demografiyalyq jaghdaydy oilap baryp beru kerek. Mening aityp otyrghanym, ontýstik aimaqtarda halyq kóp, tyghyz ornalasqan. Soltýstikte kerisinshe. Onyng ishinde soltýstik aimaqtardy qazaqylandyru sayasaty bar, sondyqtan beriletin jerler sol aimaqtardan qarastyrluy kerek dep oilaymyn.

Jalpy, «oralmandargha» jerdi beru Zang shenberinde qarastyryluy kerek. Onda on payyz ba, jiyrma ma, biraq shenberden shyqpauy kerek.

 Jalpy "oralman" deytin uaqytsha mәrtebesi bar aghayyndarymyzdy qalyng qazaqtan bólip qaraugha bolmaydy. Kelgen qazaq – Qazaqstan azamaty. Ony oralman qazaq, jergilikti qazaq dep bólu – qazaqtyng óz ishinde alauyzdyghyn tudyratyny sózsiz. Yaghni, oralmandargha on payyz jer beru kerek desek, erteng qazaqtyng taghy bir bóligine jiyrma payyz beru kerek bolady.  Sodan keyin úighyrlar shyghady, «bizge de bes payyz berinder»,-dep. Sondyqtan, qazaqty bólip jarmay, birdey qarau kerek. Mysaly, qazir júmyssyz otyrghan tek qana «oralmandar» emes qoy. Qazaqstanda búrynnan túryp jatqan qazaqtar bar. Olar da alsyn, olargha da berilsin júmys isteuge mýmkindik.  Erteng «oralmandargha» bólek jer berilsin degen Zang qabyldansa, basqa qazaqtar arasynda narazylyq tumay ma? Sony da eskeruimiz kerek. Búl jer – qazaqtiki. Konstitusiya boyynsha oghan iyelik etin – halyq. Endi sol halyqty bólip-jarmay teng qarauymyz kerek.

QAZAQTYNG JERINE JER BETINDEGI BARShA QAZAQ IYELIK ETUGE QAQYLY

Dәuren Quat, Abai.kz portalynyng bas redaktory:

- «On payyz jer oralmangha qalsyn».  Dúrys úsynys. Búl úsynysty qazaqtyng tútastyghy úghymynda qarastyru kerek. Qazaq – qay qiyrda jýrse de qazaq. Den Syaopinning «bir qytay eki sistema» degen teoryasy bolghan. Yaghni, sosialistik qoghamdaghy qytay da – bir, kapitalistik qoghamda ómir sýrip jatqan qytay da – bir degen sóz búl. Bizding jaghdayda syrttan kóship kelgen ghana emes, týrli sebeptermen kóship kele almay jatqan qazaqtyng da arman tilegi toghysatyn ýlken arna osy – Jer mәselesi. Jerding iyesi – qazaq. Qazaqtyng jerine jer betindegi barsha qazaq balasy iyelik etuge qaqyly. Óitkeni olardyng ata-babasy osy dalada sheyit boldy, jauymen alysty, dýniyege úrpaq әkeldi. Sondyqtan tútas qazaq babaqonysyna bas qosyp, tórt kózi týgel jinalghansha, jerdi әldekimderge  jalgha da menshikke de beruge tiyis emespiz. Men Auyt Múqiybekting úsynysyn osy mәselede qúptaymyn.

Biz kóshi-qon, oralman degende kóp rette ainalamyzdaghy jaqyn júrttarda ómir sýrip jatqan aghayyndarymyz turaly kóp oilap, kóp jazamyz. Búnymyz dúrys, әriyne. Biraq Jer mәselesi tútas qazaqty tolghandyryp túrghan myna zamanda nege Batys elderindegi aghayyndarymyzdyng mýmkindigi turaly aitpaymyz.

«Mýmkindigi degennen» shyghady. Týrkiyada ma, әlde, Germaniyada ma túratyn bir isker bauyrymyz Óskemnnen teri iyleytin zauyt ashpaq bolady. Oghan shyghysqazaqstandyq bir tuysy seriktes bolugha kelisedi. Ekeui sóitip júmysty qolgha alady. Týrkiyalyq, әlde germaniyalyq bauyrymyz elge aqshasyn әkelip, zauytynyng jaraqtaryn kóshire bastaydy. Batys adamy yrghalyp-jyrghalyp jýrudi bilmeydi ghoy, sóitip, zauyttyng sharuasyn dóngelentip ala jóneluge endi kiriskende, bizding alayaqtar әr qaptaldan alaqandaryn ysqylap shygha kelipti. Para súraghan, teri óndeuding ekologiyagha ziyandylyghyn kóldeneng tartqan, óitken, býitken – qysqasy attap bastyrmaghan. Aqyrynda kәsipker bauyrymyz jeti basty jalmauyzdardan qashyp qútylypty.  

Jer komissiyasynyng  qúramynda Ýkimetting astauynan jem jep jýrgender arpyldap, "syrttan investisiya tartu ýshin, jana tehnologiya engizu ýshin jerdi jalgha beru kerek, menshikke satu kerek" dep otyr ghoy des bermey. Jerdi jalgha beru kerek bolsa, sol alysta jýrgen aghayyndargha beru kerek. Investisiyany da solar qúyady, jana tehnologiyany da solar әkeledi. Áriyne, olardyng is-әreketi de zang ayasynda belgilenip, zannyng sheginde boluy kerek.        

Pikirlerdi toptastyrghan - Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434