Biylghy 2016 jyl elimizdi jappay sharpyghan ekonomikalyq daghdarystyng odan әri ushygha týsuimen jәne býkil bilim beru jýiesin әbden tityqtatyp bitken reformalardyng da odan әri «sәtti jalghasuymen» bastalghany belgili. Preziydentimiz osydan ýsh-tórt jyl búryn әlemdik ekonomikalyq daghdarys jóninde alghash ret sóz bola bastaghan kezde «bizde daghdarys joq» dep, «shorshyp týskeni» esimizde. Biraq, ókinishke oray, daghdarys bizding elbasynan rúqsat súramaytyn bolyp shyqty. Qazaq jeri qoynauynyng úlan-ghayyr baylyghyn ondy-soldy satu arqyly jinalghan atkópir qarjynyng auqymdy bóligin talapaylap, shetel asyryp, qalghan bóligin eldegi eshkimge keregi joq halyqaralyq forumdar úiymdastyrugha uystap shashugha ghana daghdylanghan biylik basyndaghylar miyneraldyq shiykizat baghasynyn, birinshi kezekte múnay qúnynyng kýrt tómendep ketui nәtiyjesinde payda bolghan qarjy tapshylyghynyng ornyn toltyru amaldaryn izdep, jantalasyp-aq jatqangha úqsaydy.

Tәuelsizdikting shiyrek ghasyry ishinde jarytymdy óndiris oryndarynyng boy kótermeui kez kelgen memleketting birden-bir tabys kózi bolyp tabylatyn salyq mólsherining jetimsizdigin endi-endi ghana sezdireyin dedi. Miyneraldyq shiykizattyng arzandauy tau-ken óndirisi kesheninde júmys isteytinder sanyn jappay qysqartu sharalaryna úlasty, búl jayt eldegi júmyssyzdar sanynyng búrynghydan da kóbeye týsuine әkep soqtyrdy. Osylaysha әl-auqaty tómendegen júrtshylyqty ótken jyldyng tamyz aiynda «kenetten kelip jetken» devalivasiya әbden tityqtatyp ketti. Tengemizding 80 payyzgha deyin birden qúnsyzdanuy azyq-týlik pen jalpylama qoldanys búiymdardyng da kýrt qymbattauyna sebepker boldy. Ýkimet onsyz da «shyqpa, janym, shyqpa» dep otyrghan qara halyqqa kómektesuding ornyna, ony odan sayyn túqyrta týsti: qarjy jetimsizdigining ornyn toltyru maqsatynda sol halyqtan alynatyn aiyppúldardyng sany men tólenetin qarjy mólsherin eselep arttyrdy, qogham mýshelerine salynatyn salyq týrlerin arttyru men kóbeytu baghytynda da qadamdar jasaluda. Kommunalyq tólemder odan әri sharyqtay týsti.

Tipti bizding «sýiikti ýkimet» qarjy jetimsizdiging ornyn toltyrugha septigi tiyedi degen ýmitpen mektepte oqityn jetkinshekterge tәuligine bir ret tegin beriletin týski tamaqty qysqartugha deyin bardy. Kórshi elderden (birinshi kezekte Qytaydan) milliard dollarlap qaryz alu songhy jyldary belgili dәrejedegi dәstýrge ainaldy. Ol qaryzdardyng qanday sharttarmen alynghandyghynan jalpylama halyq habarsyz, tek qana әrbir otbasy ózining býgingi mýsheleri men bolshaq úrpaqtarynyng sol qaryz alghan elderge birjolata kiriptar bolyp qalu qaupi jyl sanap artyp otyrghandyghyn ishtey sezinedi. Ýkimetting jedel týrde Jer qodeksine antihalyqtyq ózgertuler engizuge deyin baruyna qaraghanda, qaryz alghan elderge kiriptarlyq problemasyn qoghamnyng qarapayym mýsheleri ghana emes, sol ýkimetting ózi de seze bastaghangha úqsaydy. Keybir halyqaralyq tәuelsiz eksperttik agenttikter songhy kezderi Qazaqstan ekonomikasynyng defolttyq jaghdaygha úshyrau qaupining eseley artyp otyrghandyghyn ashyq eskerte bastady.

Múnday eskertudi biylikke qazaq qoghamy da jasay bastaghanyn biylghy sәuir-mamyr ailaryndaghy mitingiler men halyqtyq tolqular dәleldegen siyaqty. Shydamnyng da shegi bar ekendigin, qanshama kónbis bolsa da, biylik basyndaghylar shekten shyghyp ketken jaghdayda «bәrin de óz ornyna qoygha» bek qabiletti ekendigin halyq bir sәtte-aq dәleldep berdi. Búl beybit sheruler halyqtyng biylikke degen songhy eskertuining nyshany, kerek bolghan jaghdayda halyq «bәrin de óz ornyna qoygha» әrqashan da dayyn ekendigining birden-bir kórinisi ekendigi dausyz.

Atalghan sherulerding kórinis beruine til men jer mәselesi, naqtylap aitqanda, biylikting sol til men jerge qatysty antihalyqtyq sayasaty sebepshi bolghandyghyn, onyng jay-japsaryn tәptishtep jatu artyq shyghar. Biraq Qazaqstandaghy sәuir-mamyr qozghalysyna týrtki bolghan jaghdaylardy saralay kelgende, bir mәselening mәn-jayyn ashyp aluymyz kerek: Bilim jәne ghylym ministrligining (E.Saghadiyev) «sәbiyding sanasyna ýsh tildi birden engizu» nauqany men bizding «jasampaz» ókimetting tughan jerding auqymdy bóligin «sheteldikterge satu men úzaq merzimge jalgha beru» maqsaty – rasymen de, halyq mýddesin qoldaugha emes, sol halyqty qúrdymgha jiberuge, yaky qazaq halqynyng ózindik últtyq bolmysyn birte-birte jonggha baghyttalghan sayasat emes pe?

Rasynda, biylikting jýrgizip otyrghan sayasatynda qarapayym halyqqa qatysty qisyngha kelmeytin әreketter jii jasalady. Búl biyliktegilerding basym kópshiligining biliksizdiginen tuyndaghan kelensizdik dep topshylaydy júrtshylyq. Olay deuge negiz de joq emes, sebebi biyik mansaptargha ýmitkerler ózderining kәsiby biliktilik dәrejesine qaray emes, elbasynyng qara basyna shyn berilgendigi, sol kisi jýrgizip otyrghan sayasatty sózsiz qoldaytyndyghy túrghysynan ghana iriktelip alynyp, el preziydentining ghana pәrmenimen taghayyndalatyndyghy belgili. Al kәsiby biliktiligi tómen, tipti ózi basqaryp otyrghan sala jóninde jarytymdy týsinigi de joq sala basshysynyng әreketinen halyqqa jaghymdy qadamdar kýtuding ózi – qazirgi sayasy biylik jaghdayynda qisyngha kelmeytin kýpirlik. Qisynsyz reformalar men jónsiz ontaylandyru sharalaryn bas-kózsiz jýrgizu sonday basshylardyng tek biliksizdigimen ghana baylanysty bolsa bir sәri ghoy: múnday әreketter olardyng óz qara basy men aghayyn-tumasynyng «joghyn joqtau» túrghysynan, yaghny qolda biylik túrghanda әiteuir qarpyp qalu jaghynan jasalatyndyghy mәseleni odan әri ushyqtyra týsetindigi dausyz. Bizdegi biyik mansap iyelerining júmys jasau qadamdary elimizdi jappay torlap alghan korrupsiyalyq qatynastargha qatysty shekteulermen ýnemi «túsalyp» otyratyndyghy taghy da qalypty jaghdaygha ainalyp otyr.

Biylik basynan bastau alatyn soraqylyq tek osylarmen ghana shektelmeytin synayly. Elimiz tәuelsizdik alghannan bergi shiyrek ghasyr ishinde bizding biylik is-tәjiriybege engizuge tyrysqan nemese engizip te ýlgergen býkil «reformalar» mazmúnyn jýieli týrde oy eleginen ótkizer bolsaq, búlar jay ghana biliksizdik pen korrupsiyalyq әreketter tuyndysy ghana emes, aldyn ala oilastyrylghan naqtyly baghdarlamany jýzege asyrugha tyrysudan tuyndaghan sanaly sayasattyng nәtiyjesi siyaqty bop kórinedi. Búl astyrtyn baghdarlamany jýzege asyrugha mýddeliler elimizge tiyesili úlan-ghayyr baylyqty pyshaq ýstinen bólip alugha, al sol baylyqtyng shyn mәnindegi egesi bolyp tabylatyn halqymyzdy jappay mәngýrttendiruge, sóitip últymyzdy ondaghan jyldardan keyin jer betinen mýldem joyyp jiberuge negizdelgen sayasatty jýzege asyruy da mýmkin degen oigha eriksiz qamalasyn. Osy pikirding tipti de qisynsyz emes ekendigimen jýieli týrde oilanu qabiletin mýldem joghaltyp almaghan azamattar sózsiz kelisedi degen ýmittenemin.

Pikirimiz dәleldi bolu ýshin, ótken jiyrma bes jyl ishinde elimizde etek alghan keybir tosyn ózgerister mazmúnyn ret-retimen taghy bir saraptap kóreyikshi.

Elimiz tәuelsiz memleketter sanatyna enisimen-aq auyl sharuashylyghyn «reformaladyq». Búl «reforma» mazmúny kenes kezenining josparly ekonomikasyna negizdelgen újymdyq sharuashylyqtardy jappay taratugha, sóitip búghan deyin jinaqtalghan býkil resursty jeke adamdargha bólip beruge negizdelgeni esimizde. Bólisting әdiletti bolmaghandyghyn aitpaghannyng ózinde, bizding biylik әrbir jekelegen resursty jeke menshik iyesining tiyimdi paydalanu әdistemesi men formalaryn aldyn ala halyqqa týsindirip berudi nemese osy bir manyzdy mәseleni sol jekeshelendiru nauqanymen qarbalas sheshudi qajet dep tappady.

Múnyng nәtiyjesinde ondaghan jyldar boyy jinaqtalyp, meleket tarapynan qyzghyshtay qorylghan mol baylyq talan-tarajgha týsti, «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti». Bir otbasynyng qaqpasynyng aldynda traktordyng «qantarylyp qaluy», ekinshi otbasy egesining «on qoyyn aidap ketui», al ýshinshisining kenetten eki bas jylqy malyna ege bolyp shygha kelui olardy óz «baylyqtaryn» paydalanugha emes, paydagha asyrugha mәjbýrledi. Traktor esik aldynda túryp-túryp «shirip ketti» nemese arzan baghasyna satylyp tyndy; on qoy toqsanynshy jyldardyng qiynshylyqtary túsynda «bastary mújylyp qaldy»; al qos jylqy soghymgha soyylyp ketti. Resurstyng tiyimdi paydalanylu mýmkindigi men ony paydagha asyrugha ghana tyrysushylyqtyng arasyndaghy osy mazmúndaghy aiyrmashylyq az-aq jyldar ishinde auyl sharuashylyghynyng mýldem túralap qaluyna әkep soqtyrghany belgili.

Jeke sharuashylyqtardyng auyl sharuashylyghy ónimderimen qogham súranysyn qanaghattandyru mýmkindigi shekteuli ekendigi jyldar ótkennen keyin ghana úghynyldy. Sóitip elimizding keybir aimaqtarynda irilendirilgen sharua qojalyqtary payda bola bastady. Ókinishke oray, múnday qojalyq júmystarynyng tiyimdiligi de oidaghyday bolmay otyr, sebebi olardyng da «adymyn ashtyrmaytyn» kedegiler jeterlik (latufindisterding shúrayly jerlerdi «bauyryna basyp aluy», qoghamdy jappay torlaghan korrupsiyalyq әreketter, t.s.s. kelensizdiktr). Nәtiyjesinde búryn jylyna milliard pút astyq beretin, kenes armiyasynyng basym bóligin etpen qamtamasyz etetin Qazaqstan býgingi tanda auyl sharuashylyq ónimderining jartysynan astamyn syrttan tasityn jaghdaygha jetti.

Elimizding tәuelsizdikke qol jetkizip, sosialistik kapitalistik formasiyagha ótuine baylanysty qogham ómirining jeke menshik pen naryqtyq qatynastargha negizdelui, әriyne, zandy. Sóitse de, ekonomikasy negizinen agrarlyq salagha baghynyshty respublikamyzdyng auyl sharuashylyghyn naryqtyq ekonomika zandylyqtary ayasynda naq osylay asa jedel de mýldem әzirliksiz reformalay saluy kezdeysoq úiymdastyrylghan shara ma?!

Qazaq jeri qoynauynyng úlan-ghayyr baylyghyn shetel kompaniyalaryna basqarugha nemese jalgha beru sayasaty da, bir qaraghanda, qajettilikten tuyndaghanday bolyp kórinedi. Olay deytinimiz, ken oryndarynyng baylyghyn óz kýshimizben iygeruge toqsanynshy jyldardyng bas sheninde memleket qarjysy jetimsizdik tanytqandyghyn bir kisidey-aq týsinemiz.

Biraq mýldem týsinbeytin jayttar da jyrtylyp-artylady, olar: a) asa iri ken oryndaryn úzaq merzimge sheteldikterge jalgha beruding kelisim-sharttary shiyrek ghasyr boyyna halyqtan jasyryn týrde saqtalu sebebi; ә) kenning de, ken oryndardy iygeruden týsetin paydanyng da basym bóligi sheteldikterding ýlesine búiyryp, bizding elimizge shet-púshpaghy ghana qalatyndyghynyng sebebi; b) «óndiriletin múnaydyng 18 payyzy ghana bizding memleketting qúzyrynda, býkil óndirilgen múnaydyng 50 payyzynan astamy arnauly túrghyzylghan qúbyrlar arqyly Qytaygha qaray aghyluda» degen mazmúndaghy aqparattardyng «astyna jasyrynghan» sayasattyng kózdeytin maqsaty; v) elimiz qanshalyqty múnay óndirse de, shiyrek ghasyr boyyna respublika aumaghynda birde-bir múnay óndeu zauytynyng salynbau qúpiyasy, osylaysha strategiyalyq shiykizat bolyp tabylatyn kómirsutek ónimderimen elimizdi jetkilikti dәrejede qamtamasyz etu siyaqty keleli mәseleni sheshudi reseylikterding qúzyryna basybayly berip qoy sebebimiz, t.s.s...

Osy «baqyrayyp túrghan» kelensizdikter sebebining bәrin biylik basyndaghylardyng jәy ghana biliksizdigimen nemese «adamy qatelikterimen» týsindiruge bola ma?!

Býgingi kýnge jetuimiz, rasymen de, biylik jýrgizip otyrghan «baghdarly sayasattyng jemisi» bolghan jaghdayda, qazaq halqynyng últtyq ruhyn túmshalau men últ ókilderining tabighy zerdesin baghdarly týrde kireukeleu arqyly olardy birte-birte mәngýrttendirudegi negizgi salmaq eki ministrlikke – Mәdeniyet ministrligi men Bilim jәne ghylym ministrligine týsetindigi týsinikti. Ótken jiyrma bes jyl ishindegi osy ministrlikter jýrgizgen «reformalardyn» qol jetkizgen nәtiyjelerin saraptar bolsaq, ilgerileu belgileri emes, keri ketu nyshandaryn anyq bayqaymyz.

Mәdeniyet, әdebiyet jәne kýndelikti aqparat mәseleleri resmy atauy jiyi-jii ózgerip túratyn Mәdeniyet ministrligining qúzyryndaghy salalar ekendigi týsinikti.

Halqymyzdyng últtyq ruhyn kóterip, patriottyq sezimin shyndaumen túraqty týrde ainalysa otyryp, sol halyqtyng sapalyq túrghydan kemeldene týsuine ýnemi múryndyq boluy tiyis búl ministrlik shyn mәninde ózi basqaratyn júmysty, beri aitqanda, bey-bereketsiz «óz jayyna jiberip qoyyp otyrghandyghyn», әri aitqanda, kerisinshe, últtyq ruhqa qarsy baghyttalghan is-sharalardy jarnamalaugha jol berip otyrghandyghyn kózi qaraqty oqyrman men kórermen (tyndarman) bir kisidey-aq sezinedi dep oilaymyz.

Elimizdegi mәdeniyet mәselesining dengeyi men halyqtyng sol mәdeniyetke degen talaby men súranysyn qalyptastyru dengeyining jay-kýiin shamalau ýshin әldeqanday qylyp «hiyt» retinde dәripteletin әnderding mәtinin oy eleginen ótkizsek nemese respublikadaghy eng «ótimdi әnshi» Qayrat Núrtas pen «tendessiz» muzykanttardyng biri Seyfullin Jolbarys ekendigin aitsaq ta jetkilikti.

Keshegi Kenes Odaghy kezinde shygharmashylyq әleueti jaghynan eng myqty qoghamdyq úiymdardyng biri sanalghan Qazaqstan Jazushylar odaghynyng býgingi tynys-tirshiliginen halyq habarsyz. Ádebiyet qayratkerlerining enbegin baghalauda biylik ústanyp otyrghan «shómishting sabynan qysu sayasaty» bolghandyqtan, әdebiyetting ozyq ýlgilerining boy kórsetui shektelip, «saray aqyndary» men «saray jazushylary» degen ataqty resmy týrde iyelenuge shaq qalghan sanauly «túlghalardyn» ghana «baghy januda». Qoghamnyng jóndelip ketuine septigin tiygizetin, kelensizdikterdi «kesip týsetin» talay-talay shygharmalar qazirding ózinde jazylyp jatuy kәdik. Alayda «ózim bilemdikke» әbden salynyp alghan, ózgening aqylyn tyndaugha mýldem qúlyqsyz jәne «qarsy shyqqandy qaqyratugha» qashan da dayyn otyrghan biylik jaghdayynda onday shygharmalardyng jaryq kórui, sóitip qarapayym halyqtyng «kózin ashugha» septigin tiygizu mýmkindigi shekteuli ekendigi týsinikti. Desek te, әr nәrse uaqytymen qúndy ekendigin jazushy aghayyndardyng úmytpaghany abzal. «Jau ketken son, qylyshyndy boqqa shap» degendi halqymyz bekerden-beker aitpaghan boluy tiyis.

Kýndelikti aqparat qúraldarynyng últtyq ruhty tәrbiyelemek týgili, oghan kýnbe-kýn keri әserin tiygizip jatqandyghy – songhy kezderi aityla-aytyla jauyr bolghan әngime. Shamalary kelgenshe aqiqattyng betin ashugha tyrysatyn eki-ýsh tәuelsiz gazetten ózge kýndelikti baspasóz qúraldarynyng júmysy negizinen resmy biylikting qatelikteri men jansaq basqan qadamdaryn synap-mineuge, sóitip jaghdaydy jaqsartugha atsalysugha emes, kerisinshe, sol biylikting jaqsysyn asyryp, jamanyn jasyrugha qúrylghan. Teledidardyng halyqqa kórsetip jatqan «qúqayyn» sóz qyludyng ózi artyq. Telearnalardyng basym kópshiligi Reseyding shovinistik sayasatynyng ruporlary. Olar qazaqtyng joghyn joqtamaq týgili, olardyng arsyzdanuyna, mәngýrttene týsuine ózderining mol ýlesin qosuda. Kórsetetin kinolary – ylghy bir atys pen shabys, qala berdi – tósek qatynasy!

Qazaq teledidarynyng arnalaryn týrik pen ýndining tausylmaytyn kinoseriyalary jaulap alghan, olardan bosaghan efirlik uaqyttyng basym kópshiligi muzykalyq shygharmalargha arnalghan. Teledidardy qazaq arnalaryn qosyp qalsanyz boldy, kileng bir shyrqalyp jatqan әnning ýstinen týsesiz. Jәne әn bolghanda qanday: kileng bir «aspangha qaraghandar» men «júldyzdy sanaghandardyn» әni! Nemenege jetisip mәz bolyp jatqanymyzdy bir qúday bilsin! Eldi eleng etkizetin, últtyng tarihyn tiriltip, ruhyn kóteruge arnalghan nemese adam janynyng nәzik pernelerin dәl tauyp, baurap alatyn, yaky oilandyratyn, tolghandyratyn arnauly habarlar men qoyylymdar mýldem az.

Eldi ruhany jýdeulik pen mesheulikten qorghap qalu mәdeniyet baghytyndaghy ministrlikting qúzyryndaghy mәsele bolsa, jas úrpaqtyng payymy men parasatyn, zeyini men zerdesin әrdayym damytyp otyrudyn, osylaysha el túrghyndarynyng sapalyq kórsetkishterin ýnemi arttyra otyryp, olardyng údayy órkeniyet órinen kórinuin qamtamasyz etuding negizgi kilti Bilim jәne ghylym ministrligining qolynda boluy tiyis. Al búl ministrlikting naqtyly is-әreketi ylghy da atalghan mindetterge keri baghyttalyp otyrghanday әser qaldyrady. Mәselen, aidyn-kýnning amanynda býkil janalyq bitkenge shyn mәnindegi jolbasshy rólin tamasha atqara bilgen Ghylym akademiyasynyng memlekettik qúrylym mәrtebesinen qoghamdyq qúrylym dәrejesine auystyryp jiberuge bizdi mәjbýrlegen qanday qajettilik?! Osy «reformadan» keyin «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq Ghylym Akademiyasy» degen darday atauynan ózge osy akademiyada qanday qadir-qasiyet qaldy?! Bir ortalyqtan basqaryluy nәtiyjesinde talay-talay ghylymiy-praktikalyq jetistikterge qol jetkizgen ondaghan ghylymiy-zertteu instituttaryn toz-toz qylyp, «JShS»-terge (TOO) ainaldyryp jiberuimizding astarynda qanday-qanday syrlar jatyr?

Jogharghy oqu oryndarynda jýrgizilgen «reformalar» mazmúny da «әttegen-aygha» toly. Keshegi Kenester Odaghynyng bilim beru jýiesi dýnie jýzindegi eng útymdy jýie ekendigin sosialistik qoghamnyng qas jauy bolyp tabylatyn kapitalistik elder týgel moyyndaghandyghy – tarihy shyndyq ekeni endi ghana atalyp jýr. Sosialistik qogham birden ydyrap ketpey, ózining iydeyalyq qarsylasy bolyp tabylatyn býkil kapitalistik әlemmen jetpis jyl boyy tiresuge shydaghandyghynyng da birden-bir sebebi – naq osy bilim beru jýiesining myqtylyghy desedi biletinder.

Endeshe tәuelsizdikke ótken boyda-aq aldy-artymyzdy jóndep, baghdarlap almastan, bilim beruding amerikandyq yaky europalyq jýiesine birden auysuymyz úrpaqty bilimmen susyndatu siyaqty keleli mәselening oryndalu sapasyn kýrt tómendetip jibergen joq pa? Ózining ómirshendigi men asa biyik sapasyn qapysyz dәleldegen kandidattyq jәne doktorlyq dissertasiyalar qorghau tәjiriybesinen nege ghana óz erkimizben bas tarttyq? Shetelderding asyra maqtalghan «PhD» doktorlary Kenes kezenining ghylym doktorlary týgili, kandidattarynyng «qolyna su da qúya almay qalatyndyghy» nege eskerilmedi? Jalpy Bilim jәne ghylym ministrligining aghymdaghy is-әreketi ylghy da «batysqa jaltaqtau» iydeyasyna qúrylatyny qalay?! Batystyng ozyq iydeyalarynan ýirenuding artyqshylyghy joq, әriyne, desek te, ózindegi altyndy qúrdymgha jiberip, ózgening mysyna ýnemi órekpy beruding shegi de boluy kerek qoy!

Kapitalistik elderde bilim men ghylym bir shanyraqtyng astynda toghysqan degendi tilge tiyek ete otyryp, búrynghy ghylymiy-zertteu instituttary men jogharghy oqu oryndaryn bir-birine mehanikalyq túrghydan teligennen ne taptyq?! Osylaysha payda bolghan oralymsyz organnyng tiyimdi júmys isteu әdistemesi qanday boluy tiyis, әueli sol әdistemeni jasaqtap almay, maqsat-mýddesi bir-birinen mýldem alshaq jatqan eki qúrylym ókilderin bir ataudyng astyna topyrlatqanymyzdan tabar paydamyz qaysy?!

Al bastauysh jәne orta mektep qabyrghalarynda jýrgizilgen «reformalar» da jaghymdy nәtiyjeler bermey otyr desek, qatelespeytin shygharmyz. Oqulyqtardy týgelimen qaytadan jazghannan tapqanymyzdan góri joghaltqanymyz kóbirek siyaqty. Áriyne, elimizding sayasy tәuelsizdikke qol jetkizuine baylanysty tariyh, geografiya, әdebiyet siyaqty pәnder oqulyghyn janasha jazu qajettiligi tuyndaghandyghyn jaqsy týsinemiz. Al matematika, fizika, himiya siyaqty jaratylystanu pәnderining oqulyqtaryn da týgeldey janartu qajettiligi bar ma edi? Elimiz tәuelsizdik aldy eken dep, matematika zandylyqtary men fizikalyq-himiyalyq prosesterding tabighaty ózgerip ketpeydi ghoy.

Múny aityp otyrghanymyz – Kenes kezenining mektepterinde jogharyda atalghan pәnder boyynsha paydalanylatyn oqulyqtar týsinikti tilmen jazylghan, naghyz kókeyge qonymdy-aq qúraldar bolatyn. Al býgingi janadan jazylghan oqulyqtardyng keybireulerin týsinu týgili, mýdirmey oqudyng ózi onaygha soqpaydy. Ýshinshi synypta oqityn nemeresine arifmetikadan ýige tapsyrma retinde berilgen esepti shyghara almaghan ghylym doktorynyng búghan kәdimgidey nazalanyp otyrghanyna kýlgenim bar. Ghylym doktory týsinbegen esepti on jasar sәby qalay týsinbek? Últ bolashaghynyng mýmkindikterin әdeyi shekteudi, yaky ony mәngýrttendirudi sanaly týrde kýn tәrtibine qon degeniniz osy emes pe?!

 Orynbay TIYESOV

 (Jalghasy bar)

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №26 (343) ot 30 iinya 2016 g.