Júma, 22 Qarasha 2024
Mәiekti 9378 0 pikir 4 Shilde, 2016 saghat 12:38

BELORUSIYa ÚLTTYQ VALUTASYNAN ORYS TILIN ALYP TASTADY. TENGE ShE?

Shildening 1-i kýni Belarusiya  resmy týrde últtyq valuta birlikterine denominasiya jasady (Denominasiya (ekonomikada) -  búl qaghaz aqshanyn baghaly kaghazgha ózgerui; kóbinese eldin aqsha birligining irilenui jәne eski qaghaz aqsha belgilerining aqsha qatynasyn retteu maqsatynda janagha naqty sәikestendiru boyynsha auystyru).

2000-shy jyldary qoldanysqa engizilgen Belarusiyanyng eski aqshasy endi ainalymnan shyghady. Onyng ornyna 4 nóldik kórsetkishi qysqarghan nemese somasy irilengen jana belarusi aqshasy qoldanysqa engiziledi,-dep habarlaydy «dw.com» portaly. Sonday-aq, endi Belorusiya Últtyq banki qaghaz aqshamen qatar, tiyn aqshalardy da paydalanatynyn mәlimdedi.

Belorusiya Últtyq bankining habarlauynsha, qoldanysqa engen banknottar 7 nominal boyynsha qaghaz jәne 8 nominal boyynsha tiyn bolyp bekitildi.

Árbir banknotta Belorusiya Respublikasynyng oblystary beynelengen eken. Mysaly, Brest, Viytebsk, Gomelisk, Grodnensk, Minsk jәne Mogiylevsk oblystary Últtyq valutada keremet kórinis tapqan.

Eski әm jana odaqtasymyzdyng (Kedendik jәne Euraziyalyq ekonomikalyq odaq) biri – Belorusiya Respublikasy qoldanysqa engizgen últtyq valutasynyng eng basty ereksheligi – osyghan deyin bolghanday, orys tilinde birde-bir sóz jazylmaghan. Osylaysha Belorusiya resmy valutasynan orys tilin alyp tastaghan. Al eski aqsha 2016 jyldyng jeltoqsan aiyna deyin qoldanystan tolyq shygharylmaq. Búl Belorusiya Respublikasynyng 1991 jyly Egemendik alghan uaqytynan bergi ýshinshi ret jýrgizip otyrghan denominasiyasy.

Egemendikting 25-inshi jylynda Belorusiya Respublikasy últtyq valutadaghy orys tilinen birjolata bas tartty.

Salystyrmaly týrde qaraytyn bolsaq, Belorusiya slavyan tobyna jatatyn, orys halqymen jaqyn tuys últ bolyp keledi. Jәne qazirgi tanda Belorusiya azamaty retinde tirkelgen 9,5 million halyqtyng 9,8 payyzyn orys últy qúraydy.

EAEO jәne KO ayasynda odaqtasyp otyryp-aq, Belorusiyanyng osynday qadamgha baruy, qos integrasiya ayasynda qysym jasap, menbilemdik sayasat jýrigizip otyrghan Reseyding agressiyasy kýsheyetin bolsa, keshegi EO-dan bir-aq kýnde shyghyp ketken Úlybriyataniya sekildi EAEO-dan bólinip ketuge qauqarly ekendigin kórsetse kerek.

Al Tәuelsizdigi Belorusiyamen týidey qúrdas Qazaqstannyng Memlekettik valutasynda әli kýnge synarlasyp kele jatqan Reseyding memlekettik tilindegi jazudy qúrtugha qúzyrly biylik qúlyqsyzdyq tanytyp otyrghany jasyryn emes.

Núrzat Toghjan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5320