Qazaqstan zymyran qaldyqtaryn qúlatu ýshin Reseyge jer beretin boldy, - dep habarlaydy QR Investisiya  jәne damu viyse-ministri Alibert Rau.

Búl jerge Bayqonyrdan úshqan «Sonz» zymyrandarynyng qaldyqtary qúlaytyn bolady. Ol ýshin soltýstiktegi kórshilerimiz jyl sayyn ótemaqy retinde  460 myng dollar tólep otyrady eken.

"Nash Kostanay" basylymyna súhbat bergen viyse-ministr Alibert Rau: «Resey jylyna qansha zymyran úshyrsa da kesimdi baghasyn tólep otyratyn bolady», - depti.

«Ángime qúlaytyn zymyran qaldyqtarynyng traektoriyasy turaly bolyp túr. Yaghni, búryn qaldyqtar Jezqazghan aumaghyna qúlap kelgen bolsa, endi onyng baghyty Aqtóbe oblysynyng Yrghyz audanyna jәne Qostanay oblysynyng Jankeldi audanyna qarasty jazyqqa auysqan. Búl maqsatqa bar bolghany 63 myng gektar jer qarastyrylyp otyr. Onyng 22 myng gektary Aqtóbe oblysynan jәne 41 gektary Qostanay oblysynan beriletin bolady», - deydi QR Investisiya jәne damu viyse-ministri Alibert Rau.

Onyng aituynsha, Resey tólegen qarajat budjetke týsip, keyin sol zymyran qúlaytyn aumaqta túratyn túrghyndardyng әleumettik problemalaryn sheshuge júmsalatyn bolady.

(Jankeldi audany Qostanay oblysynyng ontýstik-batys bóliginde ornalasqan. Audan kólemi 37,6 myng km², halyq sany - 13 738 adam.)

«Búl kirisi mol kelisim bolmaq. Resey tóleytin qarjy әleumettik qajettilikterge júmsalatyn bolady. Men kartagha qaradym. Onda eldi meken az eken. Ol aimaqtarda túryp jatqan azamattardyng janaghy qarjydan әleumettik problemalaryn sheshuge bolady», - deydi Rau.

Raudyng raportyna sensek, qazir Qazaqstannyng Parlamenti Reseymen arada jasalghan jer beru turaly kelisimdi ratifikasiyalap jatqan kórinedi.

Esterinizge salayyq, osydan ýsh jyl búryn Bayqonyrdan úshyrylghan «Proton-M» zymyrany apatqa úshyrap, saldarynan Qazaqstan territoriyasyna 600 tonna uly geptil tógilgen bolatyn. Aragha bir jyl salmay belgisiz sebeptermen 140 mynday kiyik qyrylyp qaldy. Qogham belsendileri, ekologtar tabighy apattyng geptilden bolghanyn aityp dabyl qaqsa da, biylik ókilderi uly zattyng tabighatqa mýldem zalaly joq ekenin aityp, halyqty júbatyp keldi. Ol kezdegi Tótenshe jaghdaylar ministri bolghan Bojko da bylq etpedi, basqasy da qyng etken joq.

(Yrghyz audany Aqtóbe oblysynda ornalasqan. Audan kólemi 41 500 km², halyq sany - 15 544 adam.)

Al búrynghy ekologiya ministri bolghan, marqúm  Núrlan Qapparov myrza, 2013 jylghy «Praton» apatynan el ekologiyasyna 95 million dollar shyghyn kelgenin eseptep, aitqan edi ghoy.

Qazirgi geosayasy ahualdargha nazar audarsaq, Kreml qojayynynyng aq degeni alghys, qara degeni qarghys bolyp túrghany jasyryn emes. Bizding territoriyamyzda Kenes kezinde eki birdey yadrolyq synaq poligony boldy. Al qazirding ózinde bes reseylik әskery poligon men Bayqonyr bar. Sonday-aq, Qyzylorda oblysy onkologiyalyq aurular jóninen kósh bastap keledi. Ónirdegi erkek belsizdigi men әielder bedeuligi turaly qazaqstandyq BAQ az jazghan joq. Uәde etilgen, jal qúny da der kezinde tólenbeytinimen qosa, bizding jetekshi gharyshkerlerimizding ózi úshyp jaqany shamaly. Al RF tarapy, bizding gharyshker Aydyn Ayymbetovty bizding aqshamyzgha úshyrdy. Sonda, Bayqonyrdy Reseyge jalgha bergennen ne úttyq?

Endi erteng Resey zymyrandarynyng qaldyqtary qazaq dalasyna shashylatyn bolsa, ne týrli auru-syrqaudyn, bәle-jalanyng payda bolmasyna ministr  Rau kepil bola ma, әlde Músabaev pa?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz