HAKIM ABAY MEN ELINE ETENE ELBASY OILARYNDAGhY ÝNDESTIK
Tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev. Elbasy jayynda aitu - el birligi degen úghymdy odan әri terendetu. Býgingi bizding aitpaghymyz: Elbasy, el birligi jәne hakim Abay amanaty jayynda.
Abay amanatyna sәl sheginispen oralyp, býgingi kýnning әngimesin Elbasynyng el birligi jayynda aitqan qaghidattarynan bastayyq. «El birligi – eng asyl qasiyet» degen qaghidatty qaster tútatyn Preziydent: «Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn. Tәuelsiz el atanyp, búryn-sondy bolmaghan, ózgelermen terezesi teng memleket qúrdyq. Dýnie jýzi syilaytyn el atandyq. Sonyng bәri - bizding birligimizding arqasy. Qazirgi kezde jastarymyz elding ishinde de, syrtynda da kóptep bilim aluda. Bizding buynnyng tik túryp atqarghan qyzmetin keleshekte solar jalghastyratyn bolady. Elimiz damyp, halqymyzdyng bereke-birligi arta bersin!» - dedi halyqpen bolghan bir kezdesuinde.
HHI ghasyrdyng órkeniyet kóshinde daghdarystar jiyi-jii oryn aluda. Ekonomikalyq sanksiyalardan bastap últaralyq jәne dinaralyq qaqtyghysqa jol berip, birligi ketken elder az emes. Elbasy: «Daghdarystar ótedi, ketedi. Al memleket tәuelsizdigi, últ múraty, úrpaq bolashaghy siyaqty qúndylyqtar mәngi qalady» dep kórsetti. IYә, Elbasynyng qadap aityp, qaytalay beretin últ múraty, úrpaq bolashaghy, tәuelsizdigin bayandy etetin amanaty - el birligi ekeni týsinikti.
Bizding Respublika patsha otarshyldyghynyn, kenes qoghamynyng kóp qiyanatynan keyin kóp últty, kóp dindi, kóp tildi elge ainaldy, sol sebepti Elbasyna jýkteler jýk te zilmauyr, osynyng bәrin múqiyat saralaytyn sayasatker «belgilengen maqsattargha qol jetkizu ýshin bizding halqymyzdyng toptasqandyghy qajet» dep týsindiredi. IYә, tughan el tórinde jýzden astam últtar men úlystar tatu-tәtti, beybit qatar ómir sýrip jatyr. Daghdarystyng dýniyejýzilik sipaty bar, alayda búdan da qatal qiyndyqtyng kóbin bastan keshirgen halqynyng jeniske jetetinine, aman-esen ótetinine senimi mol Elbasy: «Qiyndyq ataulyny jenetin bir-aq kýsh bar, ol – birlik. Elindi, jerindi qorghau ýshin birlik qanshalyqty qajet bolsa, tәuelsizdik jemisterin, býgingi qol jetken tabystarymyzdy saqtap qalu ýshin de sonday qajet»,-dep atap kórsetti. Búl amanat әrqaysysymyz ýshin, yaghny ýlken-kishi, orys-qazaq, qay dindi qaster tútsang da berik ústanatyn ólshem bolugha tiyisti.
Endigi rette az-kem sheginispen tarih belesi men Abay dәuirine zer salayyq. Býgingi zaman HHI ghasyr, el azat, memleket tәuelsiz, 1986 jyly bodandyq qamytyn silkip tastap, búghaudan bosanugha bir qayrat jasadyq, 1990 jyly egemendikke qol jetkizip, al 1991 jyly jasynday jarqyldap tәuelsizdik arenasyna shyqtyq. 1998 jyly Elbasymyzdyng kóregen sayasatynyng nәtiyjesinde jana, azat Astanamyzdy belgiledik. Áldeneshe ghasyr bodandyqta jýrgen últtyq ruhaniyat synbasa da mayysyp ketken edi. Abay eli qanday jolmen jýru kerek, qaytken kýnde ruhymyzdy tiktep, tilimizdi qasterlep, dinimizdi týzep alamyz degen san aluan súraqtar aldymyzdan antalap túrdy. Abay jyrlarynyng taqyryby әr aluan, sonyng ishinde ondaghan jyrlarynda el birligi, yntymaq, bereke mәseleleri sóz bolady. Sózimizdi «Segiz ayaqtan» bastayyq:
Birindi, qazaq, biring dos
Kórmeseng – isting bәri bos
Malyndy jaugha
Basyndy daugha,
Qor qylma qorgha, tatulas,
Ataqty ólennen óz taqyrybymyzgha qatysty ýzindilerdi ghana aldyq, «birindi, qazaq, biring dos, kórmeseng – isting bәri bos», - deytin qanatty qaghidany jýrek týkpirinde әr qazaq berik ústauy kerek. Qanshama ghasyrlar boyy Túran dalasynda erkin el bolyp, at ýstinen týspegen qazaq bereke-birlik pen yntymaqtastyqtyng joqtyghynan jau tabanynda taptaldy. Jonghardy týre quyp, qytaymen qasha soghysyp, Qoqandy birde jenip, birde jenilip, Resey syndy alypty da sanasugha mәjbýr etken Abylay zamany artta qaldy, dәlirek aitqanda «malymyz jauda, basymyz dauda» qaldy, birimizdi birimiz andugha kóshtik, «qany búzyq úry-qar; qapysyn tauyp aldy», osyndau qauip-qater, zobalandy bastan keshirip jatqan halqyna Abaydyng aitary kóp edi.
El birligine, halyq yntymaghyna kesirin tiygizetin qúbylystar az emes, solardyng bir parasy jala jabu, aryz beru t.b. Osy bir jamanattyng talay ret ózi de qúrbany bolghan Abay aqyn «Jigitter, oiyn arzan, kýlki qymbat» degen óleninde jerine jetkize jazdy, keudesinde sәulesi bar jan týsinetindey etti.
Jaman tatu qazady ózine or,
Oghan sensen, bir kýni bolarsyng qor.
Ary bar, úyaty bar ýlkenge sen,
Ózi zordyng bolady yghy da zor.
Abay dәuirinde elding yntymaghyn ketirgen qúbylystyng biri saylau boldy, «boldy da partiya, el ishi jaryldy». El jiylyp, mal soyylghanmen, bereke-birlik artqan joq, kerisinshe «búzylmasa oghan el týzelgen joq», birin-biri andyp, «alys-jaqyn qazaqtyng bәri qanghyp» ketkenine kuә bolghan aqyn osylay dep jyr jazdy. Búl kýnderi de saylau ótip jatyr, el jiylyp et jeytin jәitter de kezdespey qalmaydy. Saylau dep, partiya dep el ishine jik týsirip almaudy qatty qadaghalauymyz qajet. Qanday saylau, qanday partiya bolsyn últ mýddesin biyik múratqa jetelegende ghana oghan qoldau kórsetuimiz kerek. Abaygha osy mazmúndaghy jyr jazghyzghan qúbylys HHI ghasyrda qaytalansa eldigimizge syn.
Biz óz oiymyzdyng qorytar týiininde taghy da Abaygha jýginip, 25 shumaqtan túratyn ataqty «Jigitter oiyn arzan, kýlki qymbat» ólenining birer shumaghyn keltire ketkendi jón kórdik:
Kemdi kýn qyzyq dәuren tatu ótkiz,
Jetpese birindikin biring jetkiz!
Kýnshildiksiz tatu bol shyn kónilmen,
Qiyanatshyl bolmaqty esten ketkiz.
Ataqty aqynnyng búl óleng joldary da qanday oily, tәlim-tәrbiyege toly. Babalarymyzdan qalghan «Birligi bar el ozady», nemese «yrys aldy - yntymaq» atty qaghidalardyng qadir-qasiyetin jetik týsingen úly Abay qazaq halqynyng el birligin kózdep kóp jyr jazdy. Sodan týigen oilarymyzdy ortagha saldyq. Abaydyng el birligi jónindegi jyrlaryn keshegi úrpaqqa tereng týsinuge bodandyq jýie moyyn búrghyzbady, al býgingi azat, erikti, egemendi úrpaq әbden týsinip, taghylym alugha mindetti, yaghny «birindi, qazaq, biring dos» kóretin mezgil jetti.
Taghy bir ret Elbasy sózine oralayyq, ol bylay dedi: «Myng ólip, myng tirilgen qazaq halqy kenes dәuirindegi basqa týsken ýlken nәubet jyldarynda da ózining eldigin yntymaq pen birlik arqasynda saqtay bildi». Shyndyq solay, Abay zamanynyng da, keshegi kenes qoghamynyng da nәubeti mol, biraq biz eldigimizdi saqtap qaldyq, osyghan myng shýkirshilik.
Oyymyzdy qoryta kelip, oqyrman qauymnyng bizdi dúrys týsinuin qalaymyz. Sebep: Elbasy amanattary men Abay jyrlarynyng arasyndaghy ghasyr alshaqtyghyn algha tartatyndar da boluy mýmkin ghoy. Bizdegi tilek bireu-aq, ol eki ghasyrda aitylghan amanattyng mәngilik múratynyng bir boluy. Biz birlik pen berekeni saqtamay, yntymaq pen tatulyqtyng joqtyghynan bodandyq qamytyn moynymyzgha ildik. Al endi, býgingi birlik, yntymaq, últ úitqysy boludyng jóni tipti bólek. Búl izgi qasiyetterding manyzy da dәl keshegidey qasterli, ol qasiyetter bizding tәuelsizdigimizdi mәngilik bayandy etu ýshin qajet, demek odan artyq ne qymbat. «Býgingidey qiyn-qystau kezende tughan halqymnyng yntymaq pen auyzbirshilik tanytaryna senemin» dep aghynan jarylghan Elbasy amanatynyn әrbiri Abay amanatymen ruhany ýndestikte. Áriyne úly aqyn kýiininkirep, ashyraq, tipti batyrynqyrap aitty, al endi býgingi әngimening jóni bólekteu, zaman týzelip, ghasyrlar boyy kýtken bostandyqqa jettik, biraq birlik pen yntymaq kýni keshegidey qymbat, dәl osyny biyik parasatpen, últ pen úlys sanasyna jetkize aitatyn Elbasyny biz dúrys týsinip, onyng is-әreketin der kezinde baghalap otyruymyz qajet. Úly Abay men eline etene Elbasy oilaryndaghy ýndestik, elge degen amanattarynyng aqiqaty – osy.
Nariman Núrpeyisov
Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent
Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq instituty
filologiya fakulitetining dekany.
Shymkent qalasy.
Abai.kz