Mynaghan kózimiz jetti. Óz elinde tuyp, óz elinde túrsa da ózge tilde, yaghni, orys tilinde kózin ashqan jәne odan әri shetelde tәlim-tәrbie alghan úrpaqtan últym, elim, tilim dep shybyn janyn shýberekke týietinder shygha qoiy eki talay eken. Qazaq ondaylargha jany kýigende «ishten shyqqan shúbar jylan-ay» nemese «tumay tua shókkir-ay» dep kýnirenedi. Al Kenestik Resey basqaryp túrghan kezde últtar dostyghyna alauyzdyq tughyzady nemese orys pen qazaqtyng bauyrlastyghyna núqsan keltiredi dep ólenderin oqytpaq týgil atyn ataugha da tyiym salynghan shayyrdyng biri Álimning Tileu ruynan shyqqan Sarysholaq shayyr Boranbayúly jәy auyl moldasynan dәris alghan qarataban qazaqtyng biri edi (1858-1929). Qazaq dalasyna әueli patshaly orys әskeri basyp kirip, onyng sonynan mújyqtary qaptap kóship kelip jatqanyn, odan keyin kelgen kenes әskerlerin taghy da kózimen kórip, qazaqtyng jerine de, tiline de qara búlt tóngenin kórip jany kýizelgen ol «ormandy-toghay órimdi, qút-mekendi jerimdi» alghany az bolyp endi «Allagha yqtiyar tilimdi, shýldirlep endi býldirmek» dep kýiinedi. Onyng zamandasy Ábubәkir  Kerderi «kelgende 15 jasqa týrki bildim, týrkini tәmam tilding kórki bildim» dey kelip, endi birde:

          Túlpar bop mәstek jarauly,

         Kәlima kelgen tilime

         Bastady súghyn qadaudy.

         Kýn keshse búlay ýndemey

         Qazaqtyng kýni sanauly,-deydi. Odan әri qalyng qazaqty «kәpirshe sóilep» tilinen airylmaugha shaqyryp, «tili ekeuding – dini ekeu», tilinen ajyraghan qazaqty qazaq deuge bolmaydy, «búlay kýn keshe berse, kýni sanauly» dep qamyghady. Sol Ábubәkir men Sarysholaqtyng aitqany býgin dәl kelip, osy uaqytqa sheyin «elimizde tynyshtyq» bolsa boldy dep ishken-jegenine mәz qazaq býite berse tilining sol Ábubәkir aitqanday sanauly kýni qalatynyn kesh bayqap otyrma dep qorqamyz.

         IYә, 25 jyl boyy «elimizde tynyshtyq» degen bir auyz sózdi qaytalap, biylikting aluan týrli aldarqatuyna mәz bolu qazaqtyng týbine biyl jetken siyaqty. Qúday men qazaqtan góri Mәskeudegi myqtylarynan qorqatyn,  orystyng betine qarap bir auyz qazaqsha sóilegen qazaqty jauapqa tartamyn dep qorqytatyn, miymdy alyp tastap basqa my salmasan, qazaqsha sóiley almaymyn deytin miyghúla Erlan Ydyrysov  pen mәjiliste bir-birine Mәke, Bәke, Sәke deuge tyiym salghan Núrlan Nigmatulliyn-aby siyaqty basshylary bar qazaq bayghús endi balalaryna ata-babasynyng tarihyn oquyna tyiym saluyna da kóngen siyaqty. Al dýniyejýzi tarihy qazaq mektepterinde tek orys tilinde oqytylatyn boldy. Qazaq úrpaghynyng miyn búlaysha bylghap, tughan últynan bezgen mәngýrt etuding búl tәsili–Nazarbaev ziyatkerlik mektebi dep atalatyn oqu oshaqtarynan bastaldy. Qazir býkil mektep NÁN mektep ne istese, soghan kóshude. Al ózge jaratylystanu pәnderi aghylshyn tilinde oqytylatyn bolady. Óle-ólgenshe biylik basynan ketpeu ýshin 25 jyl boyy qazaqtyng jerin jer baylyqtarymen qosa satyp kelgender Reseyding de, basqanyng da toyatyn qandyryp, kónilin tabu ýshin endi qazaqtyng tilin de qúrbandyqqa shalyp jiberdi. Al tili qúrbandyqqa ketken últtyng ózi de kóp úzamay o dýniyelik bolatyny talay mәrte tarihta dәleldengen. Búnyng bәrin istep otyrghan kim jәne kimder ekenin bilse de Aqtóbedegidey spektakli qoy op-onay ekeninen qorqyp qalghan qazaq ólimge ýnsiz moyynsúnyp, dar tozaghyn basyna ózi kiygen әldebir jәi  ghana tirshilik iyesin eske týsiredi. Biraq qazaqtyng «tentekten tomyryq qauipti» degen maqaly eske týskende sol ýnsiz otyrghan qazekemning ózin jer betinen jonggha ashyq baghyttalghan búl qorlyqqa qarsy ashu-yzasy bir-aq kýnde búrq ete qalatyn siyaqty. Al ony taghy da әldebir syra zauytynyng diyrektory nemese Siriyada oraza tútyp otyrghan әldebir imam «yzvandap» úiymdastyrypty deytinder taghy tabylsa býkil biyliktegilerdi psihdispanserdegi tekseruden ótkizudi sol ashynghan halyq talap etui de mýmkin deydi keybir sayasy boljaushylar. Óitkeni, qazirgi eki qazaqtyng biri sol Sarysholaq Boranbayúlynyng (1858-1929)

         Kýnde jasyp jýrgenshe

         Kózdegi sherli jas kepsin

         Qúldyqpen ómir sýrgenshe

         Qanjyghada bas ketsin,-degen ólenin úrangha ainaldyryp qazaqtyng bolashaq úrpaghy taza qazaq boluy ýshin bәrine bas tikken qazaq siyaqty. Átten, biri 80, biri 90 jyldyghyn toylap mәre-sәre bop jýrgen jazushy akademiyk-sakademik aqsaqaldardyng eng bolmasa bireui «Qazaq oyandy, oilan biylik! Ýshtildilik dep atalatyn sayqaly sayasatqa mýmkin moratoriy jariyalau kerek shyghar» demey, qyzmettegi balalary men nemerelerining nan-shayyn kýittep otyrghany jangha batady. Aytpaqshy, olar jer satu, jalgha beru turaly dau-damaydan da ýnsiz qaldy. Meyli. Biraq qazaq   óz balasynyng miyn Pavlovtyng itke nemese zerthananyng qúrbaqagha tәjiriybe jasaghany siyaqty tәjiriybe jasatyp qoymaytyn shyghar.

Myrzan KENJEBAY, aqyn,

Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz