Jazushy Beybit Qoyshybaevtyng ótken jyly jaryq kórgen qos kitaby – kórkem tuyndylar jinaghy men tarihiy-tanymdy riysәlәsi – onyng kórkemdik izdenisterining tabighatyn, auqymy men kókjiyekterin meylinshe aiqyn tanytady. Búl kitaptardan qazirgi uaqyt pen ótken dәuirding kórkem kórinisterimen,  sol kezenderde zamanyna layyq ómir keshken azamattarmen, tarihy túlghalarmen tanysasyz. Tanysyp qana qoymay, kitaptarda tilge tiyek bolghan jәitter men qily keyipkerler jayynda ózinizshe oy týiesiz.

Aldymen qalamgerding kórkem shygharmalarynyng «Jastyq shaq jyrlary» atty bir tomdyghyna kóz jýgirteyik  (Qoyshybaev B. Jastyq shaq jyrlary: hikayattar, әngimeler, romandar. – Almaty: «Ruh BG» baspasy, 2015. – 832 b.). Adam ghúmyrynyng alaulaghan jalyndy kezenin arqau etken  búl jinaq auyl men qala jastarynyng san týrli beynelerin kóz aldyna keltirip, olardyng tynys-tirshiliginen qyzyqty syrlar shertedi. Atalmysh bir tomdyqqa avtordyng jetkinshekter, jasóspirimder, jastar ómirinen jazghan shygharmalarynyng tandaulylary biriktirilgen. (Múnda «Kempirqosaq – kók aspan» degen atpen toptalghan bes  hikayat, on bir әngime, sonday-aq «Qarsan» jәne «Kiyeli múra» romandary bar.) Olarda keyipkerlerding eng asyl sezimderi, ózindik senimderi belsendi qoghamdyq pozisiyalarymen ýilese órilgen.  Tuyndylardaghy   uaqyt tynysymen bite qaynastyra beynelengen jas óskin, óskeleng úrpaq ókilderining bitim-bolmysy, minez-qúlqy, azamat bop qalyptasuyna әser etetin jәitter týrli kórkemdik tәsildermen tartymdy surettelgen. Manyzdy qúndylyq sanatyndaghy keybir últtyq bitim belgilerining qoghamdyq damu barysynda ózgeriske úshyrauy da jekelegen keyipkerlerding is-әreketterin, minez-qúlyqtaryn kórsetu arqyly nanymdy beriledi. Kitapty oqyghanda, iydeologiyalandyrylghan qoghamdaghy partiya, komsomol, pioner úiymdary jýrgizgen kommunistik tәrbie yqpalynda ósken úrpaq ókilderinin, sonday-aq tәuelsizdikke qol jetkizip, qoghamdyq qúrylys auysqan shaqtaghy kenestik iydeologiyadan azat jastardyn  zamanyna sәikes qalyptasqan san týrli tipteri kóz aldymyzgha keledi. Jalpy, búl shygharmalarda beynelengen jastar ómiri, olardyng totalitarlyq kezenning әigili ýlken dýrbeleni qarsanyndaghy,  sonday-aq elimiz tәuelsizdik alghan  shaqtaghy tynys-tirshiligi de eshkimdi bey-jay qaldyrmaydy.

Mәselen, qalamgerding atalmysh bir tomdyghynyng «Kempirqosaq – kók aspan» atty bólimine kirgen hikayattar men әngimelerdegi jasóspirimderdin, jastardyng tynys-tirshiligi oqushysyn ózindik mәnerde jazyluymen, jenil tilimen  sýisinte kele, mәtin astaryn týsinuge, oilanugha jeteleydi. Avtor biraz shygharmasynda birinshi jaqtan әngimeleu әdisin qoldanghan. Ol keyipkerining minez-qúlqyn sol keyipkerding ózine layyq sóileu, payymdau ereksheligi arqyly bere otyryp, negizgi oqighanyng órbuimen sabaqtasyp jatqan, әdilettilikke, adamgershilik tәlimge jeteleytin ekinshi jelini   astarly týrde basty sujetpen tabighy jymdastyra biledi. Aytalyq, «Kempirqosaq – kók aspan» әngimesinde avtor shәkirtting ústazyna ghashyqtyghy jayyndaghy oqighany surettegende, jetkinshek  boyyndaghy mektep jәne pioner úiymy tәrbiyelegen ústanymnyng ýlkender úghymyna qayshy keluin jәne sodan tuyndaytyn ahlaqy qorytyndyny sol jelige astarlay toqidy. Al «Mening dosymda» bas keyipkerding eki dosy onyng óz sózimen surettelip, shyn dos kim, qanday qasiyet baghaly degen saualgha jauap tónireginde oilanugha jeteleydi. «Senim» hikayatynda  bas keyipker synyptastarynyng sezimderi, ózara qarym-qatynastary, dostardyng eseng joldary jayynda jyly syr shertedi. IYdeologiya tәrbiyelegen zamangha say standartty sholaq payym jasau tek eresekterge  ghana emes, jetkinshekterge de tәn bolghanyn  «Jaqsy kórem» hikayatynan kóremiz. Oqu ozaty, belsendi bala auyldaghy moldagha baryp әldeqanday sabaq alyp jýrgen synyptasyn «pioner ataghyna jat qylyq tanytyp, qúran  ýirenip jýr» dep aiyptap, ony pioner qatarynan shygharu mәselesin jinalysqa qoyghan. Osy jәitting qanday shiyeleniske aparghany jәne týbinde barshasyn tabystyratyn oqighanyng qalay órbigeni «Jaqsy kórem» hikayatynda tartymdy suretteledi. Al «Qatelik» әngimesine mansap jolyna týsken, basshy organda senimdi sýienishi bar jigitting ómirtanymy ózek bolghan. Ol  joghary oqudy birge tauysqan qúrdasynyng jana qyzmetinde qoghamdyq-sayasy júmystar jýrgizuge óte jauapty qaraytyndyghyna tandanady, onyng sayasiy-tәrbiyelik júmystardaghy kózboyaushylyqty synap, týzetuge tyrysuyna kýle qaraydy. Ángime astary totalitarlyq dәuirding jalghan úranshyldyq syndy basty dertin әshkereleuge sayady. Tәuelsizdik dәuirdegi birjaqty aqparatqa baghdarlanghan jana túrpatty jas belsendi men onyng әdilet jayynda ózindik kózqarasy bar qúrdasy jәne sol ekeuining qalaulysyna ainalghan boyjetken ýsheuining sezim sharpuy «Jýregine sen» әngimesining arqauyna ainalghan. «Qúshtarlyq» hikayaty elimizding damuynyng eki kezenindegi ómir mysaldarymen, jalpy, ghashyqtyq mәselesine eki adam arasyndaghy sezimnen asyra, jaqsy maqsatqa, eldik isterge deyin óristeytin keng maghyna beruge talpynuymen  qyzyqty. «Mәngilikke jol» hikayatynda jastardyng sýiikti jazushysy Sattar Erubaevtyng ómirge, jasampaz shygharmashylyq enbekke, sýigen qyzyna sýiispenshiligi әngimelenedi.

Adamzat ghúmyrynda mәngi jasay beretin osynau mahabbat taqyrybynyng jinaqtaghy kýlli shygharmalar tinine ýilese kele, әr tuyndyda әrtýrli ahlaqy týiinge jeteleytini sýisintedi. Búl mәngi taqyryp jinaqtaghy qos romanda da mol oryn alyp, ózindik sipatta qarastyrylghan. 70-shi jyldardaghy qazaq jastarynyng әlemi (avtor tilimen aitqanda –  makrokosmy) roman aidaryn taqqan osy shygharmalar әlemine –  mikrokosmdaryna shoghyrlandyrylghan. Atap aitqanda, «Qarsan» romanynyng mikrokosmynan tarihshy-ghalym  bolugha niyettengen Darhan, jazushylyqty arman etken Erik, belsendi qoghamdyq júmysqa berilgen Abylay, Qasym  syndy jigitterdi jәne olardyng tandaghan qúrbylary men ómirde qoyan-qoltyq ómir sýrip jýrgen zamandastaryn kóresiz. Osy keyipkerlerding jan dýniyesin, tirshilik filosofiyasyn tanugha qústar jayyndaghy anyz arqyly beriletin tújyrym jәrdemdesedi. Búl ertegide danyshpan qariya aldyna kelgen qayghyly boztorghaygha aqyl aita otyryp:   «Bizde, adamzat balasy arasynda mynanday jazylmaghan ar zany bar: әrkim shyqqan tegining tarihyn, tili men mәdeniyetin bilip, sýiyge tiyis. Solardy jau shabuylynan jan-tәnimen qorghaugha mindetti. Óz shanyraghyn sýigen ghana bóten shanyraqty syilay alady. Kimde-kim ar-újdanyn osy erejege baghyndyrsa – Otanynyng adal úly sol», – deydi. Osy joldar asyl sezimder jeteginde ómirdegi óz ornyn izdegen  jastardyng ishki ústanymy sipatty әser etedi. Shygharma sujetine nebir syr týrinde órilgen basqa da  astarly anyzdar sonau totalitarlyq qoghamda ashyq aityla qoymaytyn ózekti mәselelerdi menzeydi. Al «Kiyeli múra» romany alghashqy tuyndydan  tanys  ýsh dostyng sýigen qyzdarymen birge ýlken ómirge bettegen baqytty shaghyn kórsetuden bastalyp, keyipkerlerine qily kiltipandarymen synaq jasaytyn tirshilik ýderisin suretteydi. Múndaghy mikrokosm baqytty ómir sýruding alys zamandaghy formulasymen órnektelgen tәbәrik-qamshynyng qazirgi zamanghy jastar taghdyrymen tylsymdy baylanysyna qúrylghan deuge bolady. Kónening kózi ispetti qamshy sabyna jazylghan:   «Qos pende, shanyraq kóterding be, – ghúmyryng maghan baylandy. Men dep tanyng atyp, kýning batsa – talayynmyn, elemeseng – ajalynmyn. Altyn qazyghyng ajaryn bermese – jat kózding jauyn ala týsem, týtetken týtining qisyq kóterilse – seme týsem. Mening semgenim – oshaghynnyng sóngeni. Allanyng qalauy osylay. Aumiyn», – delinetin joldar fәlsafasy tereng oigha jeteleydi. Osynau maghynaly simvol-búiym tuyndydaghy qoghamdyq-shygharmashylyq belsendiligi aiqyn jastar ýshin aldaryna qoyghan maqsattaryna aparar qaqpanyng kilti ispetti kórinedi. Adamzattyng mәngilik serigi tәrizdi ahlaqy erejening simvolikalyq mәn-manyzy tartymdy surettelip, oqyrmandy erekshe sezimge bóleydi, onyng imandylyq-adamshylyq maghynasyna oilana qaraugha iytermeleydi.

 Oqyrman jinaqtaghy hikayattar, әngimeler men romandardy oqy kele, jas úrpaq boyyndaghy tughan elge, jerge degen sýiispenshiliktin, sәtti-sәtsiz ghashyqtyq sezimderdin, adal mahabbattyng keyipkerler ústanghan qoghamdyq belsendi pozisiyalarmen qalay ýilesimdi órilgenin jәne onyng jaybaraqat qaraugha bolmaytyn nebir syr týrinde berilgenin kóredi. Toqyrau dәuiri sonynda oryn alghan búlqynys qarsanyndaghy jastar ómiri, olardyng býgingi kýnmen ýndesip jatqan tynys-tirshiligi oqushysyn bey-jay qaldyrmaydy. Qalamgerding ózine tәn qoltanbasy, tuyndylarynda kózge úratyn stilidik ereksheligi jinaqty býgingi zaman oqyrmanyna jaqyndata týsken. Sonysymen kitap uaqyt súranysyna ýndes bop shyqqan, sonysymen oqushygha berer tәlimi de mol. Jinaq kenestik dәuirdegi jәne qazirgi kezendegi zamandastarymyzdyng jan dýniyesin tanyp,  kórkem tarihyn kórgisi keletin qalyng kópshilikke, bolashaqqa qol sozghan órimtal jigitter men qyzdargha  arnalghan. Avtor tuyndylaryn ózindik mәnermen jazghan, kórkemdik izdenisteri eleuli. Onyng janalyghy jeterlik shygharmashylyq qoltanbasyn tanytatyn «Jastyq shaq jyrlary»  jinaghy әrkimning kónilinen shyghary haq.

Jazushynyng biz tilge tiyek etkeli otyrghan ekinshi kitaby Alash qozghalysynyng bastauyn arqau etken eken. Qazaq azattyq qozghalysy tarihynan syr shertetin osynau «Alash joly» atty tuyndy QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining «Ádebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin basyp shygharu» baghdarlamasy ayasynda jaryq kórdi (Qoyshybaev B. Alash joly. Riysәlә. – Almaty: «Qaratau KB» JShS; «Dәstýr» baspasy, 2015. – 400 b.). Kitapta Resey imperiyasynyng otaryna ainalghan qazaq elinde  bostandyq ýshin jana túrpatty  kýreske bet búrghan XX ghasyrdyng basyndaghy kezeng suretteledi.

Qazaq dalasyndaghy mausymdyq iri sauda-sattyq oryndarynyng biri Qoyandy jәrmenkesine 1905 jylghy jazghytúrym jinalghan halyq is jýzinde biz býginde Alash qozghalysy dep atap jýrgen qúbylystyng – últ azattyghyn kóksegen jana túrpatty kýresting kózin ashqan bolatyn. Jәrmenkege jinalyp jatqan júrt ishinen Erkindik esimdi jasamys kisini de keziktiremiz. Ol otarshyl ókimet qazaq elin dushar etken qiyndyqtardy qarshadayynan bastan keship kele jatqan qart-tyn. Imperiyanyng qily jolmen qazaq jerine súghynuy eldi últtyq ezgige, qily әleumettik kýizeliske úshyratqan. Sonda Erkindik auyr túrmys ashyndyrghan  júrt ishinen ókimetke qarsy qol bastap ereuildep, sol ýshin katorgagha aidalghan bolatyn. Katorgadan  birinshi orys revolusiyasy oqighalary kezinde qashyp shyghyp, elge kelgen beti edi. Ony revolusiya jana kýreske jigerlendirgen-di, alayda onyng qúlshynysyn elding bas adamdary qúptamaydy. Erkindik qart ta jәrmenkege jinalyp, ýkimetke arnayy hat jazudy qolgha alghan oqyghan jastardyng niyetin ә degende qabyl almay, birtindep qana bet búrady. Búghan ózining balasy ispetti, ereuil kezinde jazalaushy jasaq qolynan qaza tapqan jauynger serigining úly Ótemis yqpal etedi. Ómirge, әsemdikke ghashyq búl jasóspirim jәrmenkege kele jatqan oqymystynyng әngimesin tyndau barysynda, sol tandaghy azattyq qozghalysy jayynda alghashqy maghlúmat  alghan-tyn. Ol jәrmenkedegi ýkimetke petisiya dayyndau jәne oghan qol qoy ýderisi kezinde Erkindik kókesining de janasha kýresu jolyna týsken jas ziyalylardy qoshtauyna qol jetkizedi. Qoshtaghany  sonday, qart kóterilisshi, aqyry, Qarqaraly poshtasy imperiya astanasyna, patsha ýkimetine jiberuge qabyldamaghan újymdyq hatty Dala ólkesinen tysqary, ishki Resey qalalarynyng birine jetkizip, poshtagha saludy mindetine alady.

Otarlyq dәuirding ornyghuyna tikeley kuә bolyp kele jatqan qart Erkindikting keudesine jastayynan kek baylanghan bolatyn. Jetkinshek shaghynda otarshyl atty әskerding qúm ishindegi auyldy shauyp, shanyraqtaryn ortasyna týsire oirandaghany, ózining tal shybyqtay búralghan tete әpkesin qylyshyn jalandatqan jas zúlymnyng qorlaghany eshqashan kókeyinen ketken emes. Sondaghy әke-sheshe, tuystarynan aiyryp, óz taghdyryn kýrt ózgertken naqty jauyn ondaghan jyldardan song osy jәrmenkede kóredi. Bayyrghy qaskýnem әskery – búl kezde  qaltandaghan shal, ýlken úlyqtyng әkesi. Erkindik odan, jeke dúshpanynan, ósh alugha niyettenedi. Alayda naghyz jeniske jetu ýshin búl azdyq eter edi, búl ýshin kýlli kózi ashyq júrt iyq tiresip, jiyrenishti otarshyl, ozbyr ókimetpen kýresui tiyis, bәrinen osy manyzdy. Osynday oigha úiyghan qart ta, onyng balasy syndy  Ótemis te sol jylghy jaz sonynda tarihy túlghalarmen birge Oka ózeni aidynynda qalqyghan otkeme (parohod) ýstinde ótken músylmandar sezine qatysady. Kýzding aqyrghy aiynda olardy Qarqaraly ónirindegi el basqarudyng respublikalyq rejiymine bet búrghan oqighalargha,  qystyng basynda Nildi kenishindegi shetel kapitalisterine qarsy qazaq-orys odaghyn qúryp kýresuge bel bughan júmysshylar tolquyna, jyl sonyna qaray Oraldaghy túnghysh qazaq sayasy partiyasyn qúrushylar qúryltayyna qatysushylar ishinen kóremiz. Búlarmen birge Qoyandy jәrmenkesinde tosyn revolusiyalyq kózqarasymen erekshelengen Jasay atty oqyghan jigit beynesi erekshe este qalady. Onyng biylik ókilderimen jәne imperiyashyl qúrdastarymen, odan, Oralda qúrylmaq sayasy partiya belsendilerimen qaqtyghysy alghashqy orys revolusiyasy jyldaryndaghy janasha qalyptasugha bet alghan últtyq qozghalys renkterin әr qyrynan tanugha jәrdemdesedi. 

El ishindegi belgili tarihy túlghalarmen qoyan-qoltyq әreket etken osynday tiptik beynelerdi somday otyryp, avtor azattyq qozghalysynyng bastauynda túrghan agha úrpaqtyng is-әreketterin  kórkemdik zertteuining nysanasy etip alghan. Barshamyz biletindey, halqymyzdyng sayasy túrghyda oyanuyn, qaz túryp, maqsatyn aiqyndauyn mýmkin etken azattyq jolyndaghy qozghalysy  ótken jýzjyldyq tabaldyryghynan attay bere tughan. Sodan kóp úzamay, «halyqtar týrmesin» qausatudy kózdegen jalpyimperiyalyq revolusiyalyq qozghalystyng quatty tolqynyna tolqyn bolyp qosylghan. Jazushy  sonau kýrdeli kezendegi úly ózgerister makrokosmyn óz әdeby tәjiriybesining mikrokosmynda beynelegenin aitady. Ol imperiyadaghy jalpyrevolusiyalyq qozghalyspen astasa óristegen Alash qozghalysy syndy eren de erek qúbylysty býgingi derbestigimizdin, memlekettik tәuelsizdigimizding irgetasyna balaydy. Múny shygharmasynda býginde «Mәngilik el» baghdarlamasynyng mazmúnyn aiqynday týsetin arnayy Patriottyq akt qabyldap, memleketimizding myng jyldyq ghúmyryn qamtamasyz etu jolynda jýrgizilip jatqan auqymdy júmystyng kýretamyry retinde tanytugha tyrysqan.

Avtor kitabynyng alghysózinde riysәlәni qúraytyn tuyndylardy qanday da bir әdeby janrgha jiktemey, әr shygharmany ózinshe bir etud, riysәlәning bir bóligi dep sanaytynyn jazypty. Jәne toptamasyna  «ortaaziyalyq shyghys prozasynyng ortaghasyrlyq janryn aishyqtaytyn bórik kiygizgendi» qosh kórgenin, sol bórikti riysәlә dep ataghynyn, óitkeni ózine onyng týpki maghynasy únaytynyn aitqan. «Riysәlә túnghysh ret ómirge, sol zamanghy qoldanylu retine say, joldau degen maghynamen kelgen, birtindep arab, parsy, týrki qarasózining ózindik janrynyng atauyna ainalghan bolatyn» deydi ol. Ózining oiyna alghan maqsatyna qyzmet etedi degen senimmen, sol ataudy janghyrtugha bel baylapty. Avtordyng oiynsha, «Alash joly» riysәlәsi tamyry ghasyrlargha ketetin últtyq qozghalysty beyneleu arqyly býgingi úrpaqty tarih sabaqtary arqyly baulugha, tarih arqyly tәrbiyeleuge qyzmet etpek.  

Riysәlә jalpyreseylik revolusiyalyq qozghalyspen, imperiyadaghy jalpymúsylmandyq qozghalyspen astasa damyghan Alash últ-azattyq qozghalysynyng tuuyn jәne onyng Alash-Orda shanyraq kótergenge deyingi óristeuin, tiyisinshe, qazaq qoghamdyq-sayasy oiynyng damuyn  kórsetetin tarihiy-tanymdy on etudten túrady. Biz sholu jasap otyrghan kitapqa solardyng ýsheui engen. Jogharyda, negizgi keyipkerlerdi tanystyru orayynda aitqanymyzday, Alash sayasy oiy әlemin kórsetetin riysәlәning «Ansau» atty alghashqy bóligi últtyq qozghalys ómirge kelgen shaqtaghy otarlyq ahual men sayasiy-әleumettik tynys-tirshilikti surettep, halyqtyng mún-múqtajdyqtary turaly patsha ýkimetine jazylghan tilekhat jayyn әngimeleydi.  «Tamyrda» jalpyreseylik músylman qozghalysynyng kýshengi, qazaq qayratkerlerining qatysuymen ashyq әreketke shyghuy sóz bolady. Jana órkeniyetke say demokratiyalyq ózgerister jasau ýshin kýresu barysynda qazaq jerinde elimizding bolashaq qoghamdyq-sayasy kelbetining alghashqy nobaylary (proobrazdary) qalay tughany «Aybat» bóliminde kórsetiledi. Riysәlәning atalghan bólimderinen oqyrmandar Álihan Bókeyhanov, Baqytjan Qarataev, Serәli Lapiyn, Jaqyp Aqbaev, Ismail Gasprinskiy, Álimardan Topchibashev, Ábdirәshit Ibragimov, Shahmardan Qosshyghúlov syndy birqatar tarihy túlghalardyng beynelerimen, olardyng azattyq qozghalysynyng bastapqy jyldaryndaghy qyzmetimen tanysady.

Avtor Alash qozghalysynyng tarihy otarlyq kezenning aqyrghy mýshelin – 1905 jyldan 1917 jylgha deyingi merzimdi qamtidy dep sanaydy.  «Alash joly» riysәlәsi 1905 jylghy petisiya nauqanynan bastau alyp, 1917 jyly Alashtyng Ordasyn qúru jolymen jenisti shynyna shyghuyn suretteudi maqsat etedi. Osy uaqyt ishinde damyghan  qazaqtyng jana túrpatty azattyq qozghalysy men sol joldaghy manyzdy oqighalar jayynan syr shertedi. Alash epopeyasynyng býgingi úrpaqqa taghylymdy týrli kezenin beyneleydi. Otar elimizding imperiyadaghy jalpyrevolusiyalyq qozghalyspen, músylman qozghalysymen astasa damyghan últ-azattyq qozghalysyn, sol oraydaghy qazaq qoghamdyq-sayasy oiynyng damu tarihyn algha tartady. Sol arqyly bizding býgingi tynys-tirshiligimizge quat beretin últtyq qozghalys әlemin janghyrtady. Sóitip, belgili bir tarihy kezendi beyneleytin Alash dәuirnamasy sekildi riysәlә barsha oqyrmandy, jastardy tarih arqyly tәrbiyeleu isine atsalysudy múrat etedi. Qalamger riysәlәning alghysózinde osynday ýmitin ayan etipti, biz de sonday ýmitpen, riysәlәning basqa bólikterining de tezirek oqyrman qolyna tiiin asygha kýtetinimizdi aita ketkimiz keledi. Últ-azattyq qozghalys tarihyna qyzyghushylyq tanytatyndar ýshin paydaly tarihy maghlúmattary bar osynau riysәlә alda kele jatqan Alash-Ordanyng – jana zamangha say shanyraq kótergen Qazaq Ordasynyng –  qúrylghanyna 100 jyl tolu mereytoyy qarsanynda  oqushysyna tolyq jetse, qúba-qúp bolar edi.

Qysqasyn aitqanda, jazushy Beybit Qoyshybaevtyng byltyr jaryqqa shyqqan,  kótergen mәseleleri, qozghaghan taqyryptary erekshe búl qos kitaby, sóz joq, kónil audarugha túrady. Búlarda bederlengen qazirgi zaman jastarynyng beyneleri, alys zamandaghy agha úrpaqtyn, ómir aghysyn ózgertuge eleuli ýles qosqan tarihy túlghalardyng beyneleri, tipti, tarihy oqighalardyng da órnektelu әdisteri synshylar men zertteushiler nazarynan tys qalmaugha tiyis. Óitkeni olardy әdil taldau da, eleuli janalyghy bar shygharmalardy óz dengeyine say baghalay bilu de bizding býgingi oilau dәrejemizge kәdimgidey syn bolmaq. 

Baljan Habdina

Abai.kz