Búrnaghy kýni júmystan keyin ýige bet algham. Ayaldamada 43 avtobustan atyp shyqqan әiel jan-jaghyna jalma-jan qarap, kishkentay qyzyn qúshaghyna qysyp, ishtey kýbirledi. Júrt búghan ne bop qaldy dep antaryldy.    

– Qazir ghana avtobusqa balaghy qysqa, saqaly bar jigit kirdi. Qolynda ýlken qara sómkesi bar. Jay sómke emes – әskery sómke», – dedi entigip, – beti qúrysyn, kim biledi, sómkesinde ne baryn? Aqtóbede atysqandar osylar emes pe?..

Biz ne derimizdi bilmey, ýnsiz qaldyq. Osy kezde bir ghalymnyn: «Islamgha paydalaryng tiymese de, dinge ziyandaryndy tiygizbendershi tegi...» degen sózi oiymyzgha keldi. Onsyz da Islamdy ýreyding dini etip kórsetuge tyrysyp jatqandardyng әreketi az bolghanday, keshegi Aqtóbe oqighasy taghy da júrttyng jýregine ekiúday pikir úyalatty.

Lankester el ishine lang salghan son: «Balamyzdy meshitke jiberuge qorqyp qaldyq, din ústanbay tynysh qana jýre bergeni dúrys qoy», – degen ata-anagha qanday kenes, qanday nasihat aitugha bolady?

Birding kesiri – myngha degen bar. Sol sәlәfizm men tәkfirizm iydeologiyasynyng yqpalynda ketken azamattar beybit kýnde beybit túrghynnyng ómirin býldirip, jalpaq júrttyng ýreyin ýdete týsti. Imandylyq jolyna әne-mine týsem dep, izgilik izdegenderding izgi niyetine taghy qayau týsirdi.  

Ghalamtordan bir kisinin: «Ua, Alla! Sening dinindi ústanushylar ony qanday kýige týsirdi?» – degen bazynasyn, jazbasyn oqyp edik. Mәsele dinde emes – dindi ústanuda.   

Avtobustan, dәliregi – saqaldy jigitten qashqan әielding kýii, onyng Islam turaly oiy qanday boldy eken?.. Islamda ekstremizm, ekstremizmde Islam joghyn týsindirgenmen, onyng týisigi qabylday qoyar ma?  

Sanauly qazaqtyng sanasyn izgilikke toltyrudy, imandylyqqa úiytudy oilastyru qajet bolghan osy bir sәtte dinning qadirin qashyryp alghanymyz ókinishti. Qogham dinge salqyn qarasa, ol qalaysha damidy?

Áriyne, saf din qashanda saf qalpyn saqtap qalatyny haq. Al biz óz tarapymyzdan: «Jaqsy pende – qoghamgha paydasy tiygen adam», «Músylman ózgege qolymen de, tilimen de ziyan tiygizbeydi», – degen hadisti qoghamgha kóbirek aita beruimiz kerek. Dindi dúrys týsindirudegi ortaq ýlesimiz osy bolsyn!

Aghabek QONARBAYÚLY, QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi

Abai.kz