Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dep jatyr 4984 0 pikir 16 Mausym, 2016 saghat 13:29

HALYQTAR ASSAMBLEYaSY BY BIYLEP, ÁN AYTQANNAN BASQA NE BITIRIP JÝR?

2015 jyl Qazaqstan Halyqtar Assambleyasynyng jyly boldy. Sonyng ayasynda 30 mynnan astam is-shara ótkizilipti. Oghan el aumaghyndaghy 5426 eldimekenderden 9 milliongha juyq qazaqstandyq qatysqan. Búl turaly www.korr.kz habarlaydy. Soghys ardagerlerine kómek kórsetu maqsatynda 413 million tengege 300 shaqty qayyrymdylyq shara úiymdastyrylghan. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta qaza bolghan 2 mynnan astam sarbazdyng molasy abattandyrylyp, 15 eskertkish pen memorialdyq keshen qalpyna keltirilipti.

Odan bólek birneshe auqymdy aksiyalar úiymdastyryldy. «Mening Qazaqstanym» aidarymen jolgha shyqqan arnayy poyyz úlan ghayyr Qazaq dalasynyng shalghayynda jatqan 29 eldimekende bolyp, Elbasy joldauyn nasihattap qana qoymay, 50 myng adamgha, sonyng ishinde 20 myng balagha medisinalyq qyzmet kórsetti. Poyyzgha mingen týrli salanyng mamandary halyqqa biznes bastau jәne auyl sharuashylyghyn jýrgizuge qajetti aqyl kenesterin berip, memleketten qaralatyn kómek týrlerin saralap týsindirdi. Tayqazandy tatulyq simvoly retinde dәriptegen jiyndar ótti.

Kýlli jahan tek Qazaqstanda ghana bar Halyqtar Assambleyasyn «tatulyq pen tútastyqty qalyptastyratyn biregey modeli» dep tamsanyp jýrgende osy úiym baghytynan ainyp ketken joq pa degen oy tuady. Óitkeni, QHA basty mindeti memlekettik últtyq sayasatty iske asyru, Qazaqstan Respublikasyndaghy qoghamdyq-sayasy túraqtylyqty qamtamasyz etu, memlekettik jәne azamattyq qogham instituttarynyng etnosaralyq qatynastar salasyndaghy ózara is-qimylynyng tiyimdiligin arttyru. Dau joq, toy-tomalaqta kórsh-qolang aralasyp, júrt júmylyp, jaqsylyqta bir-birine jaqynday týsip, jany jarasady. Atqarylghan sharalardyng eldi biriktiruge, qazaq jerindegi týrli enostardyng tituldy últpen etene aralasyp, birtútas elding túrghyny etuge baghyttalghanyna da talaspaymyn. Jәne, búl úiymnyng manyzdylyghy men qajettigine shýbalanatyn oy da joq. Kónilge kólenke týsiretini –  sol sharalardyng atqarylu әdisinde. Biz әli de sol kenes dәuirinen qalghan «kóne tәsilden» aryla almay kelemiz. Útqanymyzdan úrandatqanymyz kóp. Senbilikter sol kýii, al bronepoezdardyng ornyna arnayy poyyzdar. Al, sol poyyzben birge attanghan mamandardyng túrghylyqty jerindegi túrghyndar da kómekke zәru edi ghoy. Sonda, Tәuelsizdik  alghan 25 jyl ishinde arnayy poyyz shygharatynday bizde auyldaghy aghayyn әli de bolsa qajetti mamannyng kenesine qoly jetpey, medisinalyq kómek ala almay otyr. Nege?

Eger, QHA zandyq uәkilettilik berip, mysaly, memleket tarapynan halyqqa úsynylyp otyrghan qyzmetterding sapasyn tekseru qúzyreti berilse basqa gәp. Sonda qanshama mamandy júmys ornynan alysqa alyp ketuding de, arnayy poyyz jasaqtaudyng da qajeti bolmas pa edi?! Jergilikti jerdegi atqarushy organnyng qyzmeti de taghy bir úiym tarapynan baqylaugha alynyp, júmysy jónge keler me edi? Ásirese, biylik pen halyqtyng arasynda taghy bir altyn kópir artyqtyq etpeytini aqiqat. Áytpese songhy uaqytta qazaqstandyqtardyng biylikke degen senimi azayyp barady. Jer dauyna qatysty búl úiymnyng júmghan auzyn ashpaghany da týsiniksiz. Qazaqstannyng jeri osynda túryp jatqan barlyq azamatqa qasterli boluy kerek shyghar. Sonda deymin-au, «Mәngilik eldegi» týrli enostardyng atynan sóz ústaytyn úiymnyng sol oqighalargha qatysty ózining pozisiyasyn ashyp aitpaghany qalay? Eldegi sayasatty nasihattaytyn organnyng basshylary halyqty sabyrgha shaqyryp, ne sol Kodeksting týsiniksiz tústaryn halyq arasynda úghyndyru júmysyna atsalyspay otyrghany, ol da bir týinek bop qaldy elding ishinde.

 Jalpy, assambleyanyng qúzyretin zang jýzinde keneytu búghan deyin de aitylghan. Byltyrghy jyldyng sonynda Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy turaly zangha ózgeris engizildi. Endi búl úiym Qazaqstandaghy jalpyúlttyq tútastyq pen birlikke atsalysatyn bolady. Óitkeni, Assambleya qazir tek últaralyq qarym-qatynas pen tatulyqty nyghaytudyng qúraly ghana emes, eldegi túraqtylyqtyng bir túghyryna, damudyng qúramdas tetigine ainaluy tiyis. Ol ýshin mәdeny sharalar ótkizip, últtyq kiyimde by biyleu azdyq etedi.

Abai.kz

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550