"ÚBT" MA, ÁLDE "MBE" ME?
Elimizde osy kýnderi «Últtyq birynghay testileu» degen atpen júrtqa tanys, mektep bitirushilerding bilimin synau jýiesi júmys istep jatyr. Búl jýie boyynsha alynghan test nәtiyjesi, jalpy jәne orta bilim úiymdary boyynsha memlekettik attestasiyanyng qorytyndysy jәne týlekterding kolledjder men joghary oqu oryndaryna qabyldanudyng emtihany eseptelinedi. Qazaqstan qoghamynda testing qoldanyluyna baylanysty pikir qayshylyghy bar. Ol turaly aitylyp, jazylyp keledi. Mening ortagha salarym ol emes, aitpaghym orys tilinde «Edinoe nasionalinoe testirovaniye» degen atpen sanamyzgha engen, qazaqshasy qysqasha ÚBT-dep atalatyn osy ataugha baylanysty bolyp otyr.
Últtyq birynghay testileu – osy bir bilim men ghylym salasyndaghy aty shuly, mәni men manyzy zor, jas úrpaqtyng bolashaghy men taghdyryna yqpaly meyilinshe ýlken is-sharanyng atauyna kóz salyp, saralap oilanayyqshy, ana tilimizding tabighatyna qansha say kelip túr? «Atynda túrghan ne bar, zaty dúrys bolsa boldy emes pe?» deytin qazaqy nemkettilikpen qaraytyn aghayyndar da bar, joq olay, emes, әrqanday iygi bastamanyng basy dúrys boluy shart, ol ýshin onyng aty da, dúrys boluy tiyis. «Últtyq birynghay testileu» bir sydyryp oqyghanda qúlaqqa da, kónilgede tompaq kelip jatqan joq. Alayda, zer sala qarasanyz, mýlde basqa...
Al endi, osy ýsh auyz sózdi taldap kóreyik. «Últtyq» sózi «últ» degen týbirden shyghyp otyr. Al últ degenimiz – jer betindegi belgili bir tirshilik aimaghy men әleumettik ortanyng biliginde jatqan salt-dәstýri, túrmys-tirshiligi, sharuashylyq kәsibi, minez-qúlqy, tili men mәdeny múrasy bir – halyqtar toby. Olay bolsa, qazaq, orys, qytay, ózbek últtarynyng jeke qasiyetteri «últtyq» degen sózge keledi. Al bizde últtyq – sózi memlekettik –degen úghym berip keledi. Últtyq uniyversiytet, últtyq kompaniya degender osy negizde payda bolghan ataular. Memleket – belgili bir aumaqqa iyelik etip, sol jerdegi halyqtyng erkin damuyna mýmkindik beretin, qogham tabighatynan tuyndaytyn ortaq isterdi atqarugha qajetti basqarudyng jogharghy dәrejede úiymdasqan jýiesi – sayasy biylik úiymy. Sondyqtan memleket pen últ arasyndaghy úghym men mindet, qúqyq pen mýdde aiyrmashylyghyn aiqyndap alghanymyz jón. Biz týlekterdi últyna qaray testileuge qatystyryp jatqanymyz joq, bәri de Qazaqstan Respublikasynyng teng qúqyly azamattary retinde bir uaqytta, bir orynda emtihan tapsyryp jatyr. Demek, últtyq emes, memlekettik boluy tiyis. Bizding elde últtyq degen sózding memlekettik degen maghanada qoldanyluy – kenes odaghynyng barsha kenes halqyn bir ghana últ etemin degen jymysqy sayasatynyng sarqyny. Qazirgi naryqtyq memleketimizde últ pen memleketting ara jigin ashyp alghanymyz jón.
Endi «birynghay» sózine toqtalayyq. Birynghay – kilen, tek bir ghana týr, sort, týs, jynys, jasty bildiretin shekti úghymdaghy, sandyq-mólsher sóz. Mysaly, birynghay qyzyl kiyim, birynghay әielder nemese qazaqtar degendey... Al testileude jynysyna, jasyna, týrine, últyna qarap jatqamyz joq qoy, tek, biylghy týlekter jappay qatysyp jatyr. Sol ýshin «birynghay» sózine qaraghanda «birtútas» degen sózdi qoldanu ynghayly. Al songhy sóz «Testileuge» keleyik. Búl sóz qazaqy sóz emes, tipti, orys tili ýshin de kirme sóz. Testting auqymy keng atau. Ol – synaq, baqylau, taldau, tekseru degendey týrli maghana beredi. Adamdar densaulyghyna baylanysty, psihologiyalyq jaghdayyna qatysty, tipti, jýktilikti bilu ýshinde test ótkizedi. Al qazaqta emtihan degen tek, shәkirtterding bilimin ghana qadaghalap, eksheu úghymyn bildiretin arnauly atau bar. Qazaq Últtyq ensiklopediyasynda: «Qazaqstanda emtihan qabyldau alghash ret Altynsarin mektepterinde qoldanyldy» degen anyqtama da bar. Klassik jazushylardyng shygharmalarynda da búl sóz kezdesedi. B.Soqpaqbaevtyn «Alystaghy auylynda» degen shygharmasynda «Bolat jetinshi klastyn en songhy emtihanyn tapsyrghan kýnnin ertenine ýiine audannan bir jýk mashinasy keldi» degen sóilem bar. Emtihan sózi qazir de qoldanysta bar, sol ýshin ony testileu degen týbi jat, mәnisi mәngýrt sózding ornyn bastyru kerek.
Qoryta aitqanda, «Edinoe nasionalinoe testirovaniye» degen tirkesting qazaqsha audarmasy, yaghny «Últtyq birynghay testileu» degen tirkes ana tilimizding tabighatyna say kelmeydi. Búl bizdegi aldymen orys tilinde oilap, atauyn qarastyrghannan keyin ghana onyng qazaq tilindegi balamasyn samarqau, salqyn, sarang izdeytin kýndelikti әdetimizding nәtiyjesi. «Mәtinning eki tildegi maghanasy birdey bolsyn» degen talap negizinde orys tilining jalpy qay sala boyynsha qazaq tilinen ýstem boluy, onyng negiz әri standart boluymen, al qazaq tilining balamaly til bolyp qaluyn qalyptastyrdy. Sonyng saldarynan qazaq tilindegi audarmalar kýlkili, úyatty, mәnsiz, maghanasyz bolyp jatyr. Audarma sәtti shyghuy ýshin:
- Audarmashy eki tildi teren, jetkilikti mengerip qalmastan, eki halyqtyng dәstýrin, mәdeniyetin, dýniyetanymyn jaqsy bilui tiyis. Sonda baspa-bas audaru, jalang audaru bolmaydy.
- Audarmashyda mol, jan-jaqtyly bilim boluy jәne ýzdiksiz izdenisi boluy tiyis.
- Qanday dýnie bolmasyn aldymen qazaqshasy jasalyp, sonynan basqa tilge audaryluy kerek.
Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini «Últtyq birynghay testileudi» (ÚBT) Memlekettik birtútas emtihan (MBE) dep ózgertu kerek dep oilaymyn.
Qaster Sarqytqan, dosent
Abai.kz