Alash kósemderining biri, XX ghasyrdyng basynda qazaq halqyn otty ólenimen oyatyp, óner-bilimge, erkindikke ýndegen Mirjaqyp Dulatúlynyng Qostanay oblysy, Jangeldin audany, Qyzbel (Bidayyq) auylyndaghy kesenesi qauipti jaghdayda túr dep habarlaydy Baq.kz saytynyng tilshisi.

1989 jyly Mirjaqyp Dulatovtyng sýiegi Kareliyadan tabylyp, qyzy Gýlnar Dulatovanyng bastamasymen, mirjaqyptanushy ghalym Marat Ábsemetov, belgili kino-rejisser Halila Omarov, tanymal jurnalist Qaysar Álim jәne ózge de adamdardyng qatysumen 1992 jyly Qazaqstangha, tughan jeri Torghay dalasyna әkelip jerlengen bolatyn.

Kesenening shyraqshysy Naghashybay Birmanovtyng aituynsha, Jaqannyng ziratymen qosa sol jerge salynghan muzey ýii de mýlde qarausyz qalghan kórinedi.

«Mirjaqyptyng basyna ziyarat etip kelushiler kóp. Ruhany salagha qatysy bar adamdarmen qosa qarapayym adamdar da alystan at terletip kelip jatady. Ókinishke oray, búl aumaq eshqanday bir memlekettik mekemege tәn emes bolyp, qarausyz qalghan song Qyzbel auylynyng әkimdigi sot sheshimi arqyly óz qaramaghyna alghan bolatyn. Biraq, shalghay auyldaghy shaghyn әkimdikte kesene men muzeydi remonttap, kommunaldyq shyghyndardy tólep, kýtip ústaugha qarjy tapshylyghy qatty әser etip otyr. Muzeyge elektr jýiesi tartylmaghan, kelgen qonaqtargha fonarik jaghyp, qyzmet kórsetemin. Kesene men muzey aumaghyn tazalap, kýtip ústaugha ózim jýgiremin. Esh mekemege qarasty bolmaghan song ailyq ta tólenbeydi. Tek, úly әruaq ýshin jyl on eki ay tegin qyzmet kórsetemin», - deydi shyraqshy

(https://baq.kz/kk/news/asil_kazina/ekskluziv_mirzhakip_dulatulinin_kesenesi_kulagali_tur__foto).

Belomor-Baltyq arnasynyng qúrylysy boyynda, Sosnovsk stansiyasyndaghy jazalau lagerinde jazasyn ótegen Mirjaqyp Dulatúly 1935 jyly osy lagerde auyr nauqastan kóz júmghan edi.

Bolmasa basyma da barmas pa eken?

Atymdy auzyna da almas pa eken?

Qarayyp japan týzde jalghyz túrghan

Molama kóz qyryn da salmas pa eken? - dep jyrlaghan  aqyn.

Mirjaqyp Dulatúly – Stalindik repressiyanyng qúrbany. Alash ardagerlerining arasynda sýiegi alghash tabylyp, mәiiti tughan jerining qúshaghynan oryn tauyp edi. 1992 jyldary túrghyzylghan Mirjaqyp kesensi qazir qúlap qalghaly túr. Aqynnyng kesenesi men muzey ýiine Mәdeniyet ministrliginen bastap tiyisti oryndardyng bәri kónil bólui kerek.

Abay-aqparat