«TÝNEKTEN ORALGhAN ESIMDERDIN» TÚSAUKESERI ÓTTI
Almatydaghy Últtyq kitaphanada jazushy, publisist, ghalym Beybit Qoyshybaevtyng jaqynda «Ruh BG» baspasynan jaryq kórgen «Týnekten oralghan esimder» atty tórt tomdyq jinaghynyng túsaukeser rәsimi ótti.
Stalindik repressiyalar qúrbandary jayyndaghy tórt tomdyq jinaqtyng «Tórt kýlik» dep atalatyn alghashqy kitaby qazaqtyng túnghysh últtyq memleketi retinde qúrylghan «Alash-Orda» Halyq Kenesining tóraghasy Álihan Bókeyhanov, eki jylday respublikalyq rejimde júmys istegen Batys Alash-Ordanyng tóraghasy Jahanshah Dosmúhamedov, Týrkistan júmhúriyatynyng premier-ministri, qazaq sayasy emigrasiyasynyng kórnekti ókili, kýlli týrki halyqtary azattyq qozghalysy jetekshilerining biri Mústafa Shoqay jәne Saudy Arabstanda kenes dәuirinde túnghysh sovet elshisi bolghan Nәzir Tóreqúlov syndy qayratkerlerding ómiri men qyzmetin kórsetuge arnalghan. «Irgetas» atty ekinshi kitap birinshi orys revolusiyasy jyldary Memlekettik duma minberinen patsha ýkimetining otarshyldyq әreketterining astaryn әshkerelep, imperiya jer sayasatyn túnghysh jәne jeke-dara synaghan Baqytjan Qarataev, alghashqy Týrkistan avtonomiyasynyng basshy qyzmetkerleri Serәli Lapiyn, Qonyrqoja Qojyqov, qazaq azattyq qozghalysynyng belsendi ókilderi Ahmet Birimjanov, Shәimerden Qosshyghúlov, Ahmet Baytúrsynov, Halel Dosmúhamedov, Eleusin Búiriyn, Jaqyp Aqbaev, Abylay Serghaziyev, Tóreqúl Janúzaqov jayynda syr shertedi. «Ýsh peri» dep atalghan ýshinshi kitap kenestik qazaq sayasatkerleri arasyndaghy asa iri túlghalar Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov, Smaghúl Saduaqasov turaly әngimeleydi. «Qabyrgha» atty tórtinshi kitapqa avtordyng respublika ýkimetining basshysy Oraz Isaev, sonday-aq memleket, әdebiyet jәne mәdeniyet qayratkerleri Sanjar Asfendiyarov, Maghjan Júmabaev, Qoshke Kemengerov, Dinshe Ádilov, Súltan Segizbaev, Janaydar Saduaqasov, Levon Mirzoyan, Ghabdúlhәkim Bókeyhanov, Temirbek Jýrgenov jónindegi zertteu maqalalary toptastyrylghan.
Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni qarsanynda ótkizilgen búl is-sharany Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasynyng korrespondent mýshesi, Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Hangeldi Ábjanov pen «Arys» baspasynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Ánes jýrgizip otyrdy. Olar kenestik dәuirdegi biyleushi partiya qayta qúru sayasatyn jariya etisimen tarihtaghy «aqtandaqtardy» zertteumen shúghyldana bastaghan Beybit Qoyshybaevtyng sodan bergi otyz shaqty jyl ishinde eleuli is tyndyrghanyn atap aitty. Oqyrmangha úsynylyp otyrghan atalmysh tórt tomdyqtyng mәni men manyzyn әngimeley kelip, onyng tarih ýshin zor baghaly enbek ekenine nazar audardy. Al avtor óz sózinde zertteulerin qayta qúru jyldary shanyraq kótergen «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy iydeyalarymen baylanystyra jýrgizgenin, izdenisterin terendete kele, jekelegen qayratkerler jayynda týrli derekti tuyndylar, Alash qozghalysy jóninde keng tynysty «Alash joly» riysәlәsin jazghanyn әngimeledi. Jiyngha qatysqan qogham qayratkerleri, tarihshylar, qughyn-sýrgin qúrbandarynyng úrpaqtary jazushy B. Qoyshybaevtyng halqymyzdyng basyna týsken qayghyly da kýrdeli kezeng shyndyghyn ashudaghy eleuli júmystaryna rizashylyqtaryn bildirdi. Ardagerler Iliyasúly Sayat Jansýgirov, Klara Asylbekqyzy Seyitova, Ály Orazúly Jandosov, Marat Sadyqúly Núrpeyisov, sonday-aq tarihshy-ghalym Álimghazy Dәulethan, qogham qayratkerleri Moldaghaly Matqan, Bolat Dýisenbi, jurnalister Kólbay Adyrbekúly, Ermek Zәngirov, dәriger Kәmel Qúlmaghambetov, oqytushy Amanbay Ahmetov, basqa da qatysushylar qalamgerding zertteuleri jayyndaghy oilaryn ortagha saldy, jastar ókilderi óz pikirlerin aitty, patriottyq taqyryptaghy ólenderin oqydy.
Baljan HABDINA
Abay-aqparat