Tanymal telejurnalsiyt,  produser Lәila Súltanqyzynyng alghashqy kitaby shyqty. Búl Lәilәning birinshi kitaby bolghanymen, kitap "Mening ekinshi kitabym" dep atalypty.

Búl kitapta ómir sabaqtary, avtordyng beymәlim bolyp kelgen qúpiyalary, týrli oy týiini, әielderge arnalghan kenester men manyzdy mәselelerding sheshimderi qamtylghan.  Áyelding otbasyndaghy, qoghamdaghy orny men әreketine, minez-qúlqyna qatysty taldaular bar. Árbir qalyptasyp kele jatqan qyz bala da, bir әuletting týtinin týzu úshyryp otyrghan otanasy da búl kitaptan óz keregin taba alady delingen  býgin saghat 12:00-de Astana qalasyndaghy "Han Shatyr" OSO-nyng 1-qabatynda ótetin kitaptyng túsaukeserine shaqyrghan aqparatta.

Kitap auyzeki sóileu stiylinde jazylghan. Múnyng basty ereksheligi de sol. Eshqanday boyamasyz, týzeusiz, kýzeusiz-aq tizbektelgen oilar qaz-qalpynda jetkizilgen. Mysaldar, oqighalar da dәl sonday. Sondyqtan kitapty oqu oqyrmangha qyzyqty ghana emes, jenil bolary da sózsiz.

Osy kitaptyng jaryqqa shyghuyna sebep bolghan – qazaq әielderining avtorgha  eng jii qoyatyn súraqtary men kómek súrap jazatyn mәseleleri. Bir sózben aitqanda, halyqtyng súranysy. Avtordyng basty maqsaty – óz bilgenimen bólisip, әrbir әielge demeu kórsetu jәne olardy jigerlendiru. Bir qaraghanda, qarapayym kýndelik bolyp kórinui mýmkin. Biraq oqyp bolghannan keyin keybir kózqarasynyz ózgerip, óz psihologiyanyzdy zerttep, óz-ózinizdi jaqyn tany bastauynyz ghajap emes.

Lәilә Súltanqyzy: «Búl kitap mening әdebiyet әlemine alghash qadam basuym. Oqyrmandarym men qoldaushylarym tabylady degen senimdemin, sebebi elimizde qyz-kelinshekterge arnalghan qazaq tilindegi kitaptar óte az. Al qazaq әielderine arnap qazaq tilinde jazylghan kitaptar joqtyng qasy. Búl kitap qazaq әielderine arnalyp, birtalay ózekti taqyryptardy qozghaydy: әielderge arnalghan san-týrli kenester, artyq salmaq tastau, dúrys tamaqtanu, ómir qiynshylyqtaryn jene bilu jәne basqa da paydaly aqparattardy qamtidy. Eng bastysy, kitaptaghy aqparattyng barlyghy ózimning basymnan ótken qiynshylyqtar men synaqtardy qalay jengenim turaly jәne ómirlik tәjiriybemning negizinde jazylghan».

Abay-aqparat