Kezinde parlamentte qazaq tiline qarsy shyqqan Ghany Qaliyev  taghy da memlekettik tildi ayaqqa taptap, Resey tilinde sóiledi.

QR parlamentining búrynghy deputaty, «Auyl» partiyasynyng búrynghy tóraghasy, Jer kodeksin qayta qarau jóninde qúrylghan býgingi Jer komissiyasynyng mýshesi, akademiyk  Ghany Qaliyev  turaly Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan maqala http://abai.kz/post/view?id=8152  qazaq sayttarynyng tarapynan qoldau tauyp, әleumettik jeli betterinde de tez tarap ýlgerdi. Jer taghdyry, el taghdyry tarazy basyna tartylyp túrghan syn saghatta Qaliyevting qagha beristen til mәselesin qozghap, komissiya qúramyndaghy memlekettik tilde sóiley almaytyn birer azamatqa «týsinikti bolayyq»  dep kóldeneng mәsele kótergeni kópshilikting kóniline qatty tiyse kerek, belgili aqyn, qogham belsendisi, kósemsózshi Qazybek Isa bastap «Qaliyev Jer komissiyasy qúramynan ketsin!» dep shúghyl talap qoyyp jatyr. El ishining Jer komissiyasynyng qúramyndaghy keybir adamdargha qoyatyn osynday talaby jalghasa berui mýmkin. Óitkeni, keyingi kezderi komissiya mýshelerining qaysibirining sóz lәmi qabyldanyp ketken Jer kodeksin halyq atynan maqúldap, Ýkimetting pozisiyasyn naqtylap beruge bet alghan siyaqty.

Abai.kz

Býgingi býkil qazaqty jerge qaratqan Jer komissiyasynyng mýshesi, «Auyl» partiyasynyng eks-tóraghasy, akademik Ghany Qaliyevting kezekti jan auyrtar japparqúldyq qylyghynan búryn әngimeni osydan on eki jyl búrynghy oqighadan bastayyn.

2004 jyly «Qazaq ýni» gazetining (ol kezde «Jas qazaq ýni» dep atalady, el ishinde “Jas qazaq”dep te aita beretin) parlamenttegi memlekettik tilge qarsy shyqqan deputattardyng stenogrammalyq tizimin jariyalauy qalghyghan qazaq qoghamyna jarylghan sensasiyalyq bomba boldy. Óitkeni, qazaq tiline qarsy shyqqandardyng 80-90 payyzy… qazaqtar edi… Mening «Memlekettik tildi tabangha taptaghan parlament taratyluy tiyis!»  atty maqalam elimizdi dýr silkindirip, Almatyda Jazushylar odaghyna jinalghan ziyaly qauymnyng Senat pen Mәjiliske Ashyq hat joldauyna sebepshi boldy. Ony kóptegen baspasóz qúraldary qatty qoldap ketkeni belgili. Bizdi qoldaghan birtuar qalamger-qayratker Sherhan Múrtaza elimizding bas gazeti «Egemen Qazaqtanda»  «Óz elindegi ógey til» atty maqala jariyalap: «Kimning kim ekenin bilging kelse, tek «Jas qazaq ýni» gazetinen ghana oqyp, bile alasyzdar» dese, qalamgerlerding bas basylymy «Qazaq әdebiyeti» gazeti: «Jas qazaq ýni» bir maqalasymen-aq úiqydaghy júrtty oyatty» dep jazdy. “Qazaq ýni”gazetining sol bir ghana maqalasy parlamentting “Dauys beru stenogrammasy syrtqa shygharylmasyn” degen ereje qabyldauyna mәjbýr etti.

Sheraghannyng atalmysh maqalasy shyqqan «Egemen Qazaqstan» gazetining (basshysy erjýrek  Erjúman Smayyl aghamyz edi ol kezde) sol nómirining birinshi betinde belgili jazushy Beksúltan Núrjekeúly: «Býgin «Jas qazaq ýni» gazetinen men mýshesi bolyp tabylatyn «Auyl» partiyasynyng tóraghasy Ghany Qaliyevting parlamentte qazaq tiline qarsy shyqqanyn oqyp, men búnday basshysy bar  partiya qatarynda bola almaytynymdy    mәlimdeymin»-dep, partiyalyq biyletin laqtyryp tastap ketken bolatyn…

Sol kezde Mәjilis deputaty, «Auyl» partiyasynyng tóraghasy Ghany Qaliyev tórt ret dauys beruding tórteuinde de qazaq tiline qarsy shyqqan  edi…

Búl 2004 jyly bolghan oqigha-dýr…

Al endi odan beri 12 jyl, bir mektep bitiretin uaqyttan  artyq  jyldar ótip, Qazaq Eli Tәuelsizdigine 25 jyl – shiyrek ghasyr ótse de, Qaliyevimiz sol bayaghy qúldyq sanadan әli arylmaghanyn  bylaysha bildirdi:

«Birinshiden, әriyne biz osy ýlken mәseleni talqylap otyrmyz. Bizge bәri qarap otyr. Onyng bәrin qaytalap aitqym kelmeydi. Al degenmen, bizde osy komissiyanyng sózderin, pikirlerin halyq týsinui ýshin, biz osy komissiyanyng ishinde bir-birimizdi úghynyp, jaqsy týsinip aluymyz kerek. Múqana aitayyn dep otyrmyn (Múhtar Shahanov – red.) biz sóilegende, men mysaly ózim sóilegende mening aitqan sózimdi osy otyrghan halyq týgel úqsa eken, týsinse eken deymin. Al endi bәri bir tildi maman bolmaghandyqtan, osynda әr últtyng adamy otyr. Ony endi orysshasyn bir aityp, qazaqshasyn bir aityp, qaytalamay, keyde bәrine úghynyqty bolsyn dep, oryssha da aituymyzgha bolady dep oilaymyn. Múqa, men aqyn, jazushy bolmasam da, qazaqsha bir adamday-aq bilemin. Al mynau bireuimiz oryssha aitsaq, mynau jartylay orys bop ketken degen әngimeni qon kerek. Biz bir-birimizge sypayylyqpen týsiniseyik», – dedi Ghany Qaliyev myrza. ( “Abay.kz”sayty).

 «Kommunister» emes, «Kongress» emes, «Auyl» degen naghyz qazaqy atty partiyany talay jyl basqaryp, talay jyl parlamentting partasyn tozdyrghan qazaqtyng ghalymy Ghany Qaliyev Tәuelsizdigimizding 25 jyldyq mereyli jylynda qazaq tilin taghy da jerge qaratty… Qazaq tilin attap  túryp, taptap túryp, Qazaqty jerge  qaratty. Al Qaliyevtyng ózi  Qazaqtyng betine endi qalay qaraydy? Qaray beredi býlk etpey…  2004 jyldan beri qarap kele jatyr ghoy búlar…

Qazaq jerining taghdyry tartysqa týsip jatqanda,  jerdi satudan qorghau ornyna Tildi sata salghan sabazyng osy – Qaliyev! Ózi ghylym doktory, professor, akademiyk… t.b, ataqtaryn atan tarta almaydy… Qazaqqa bir tiyn paydasy joq, tek ziyan keltirip kele jatqan búnday «ataqty» ghalymdar bolmasa da, Jer komissiyasy sheshim shyghara almay ketse de, búl kisini komissiya qúramynan shygharu kerek! Jer komissiyasynyng mindeti – jer mәselesindegi dýrbelendi basu bolsa, myna kisi ol azday, Til taghdyryn tartysqa salyp, naghyz dýrbelenning tútanuyna ot tastap otyrghan joq pa? «Osy komissiyanyng sózderin, pikirlerin halyq týsinui ýshin» -deydi ol. Sonda 5 adam «halyq» eken de, 70 adam «halyq» emes eken ol ýshin?   

 «Orysshasyn bir aityp, qazaqshasyn bir aityp, qaytalamay» -dep qoyady, kim sizge eki tilde qaytala dep otyrghan, bizding elde bir-aq memlekettik til bar ghoy, ol – Qazaq tili!  Akademik bolsanyz da, Konstitusiyada ne jazylghanyn týsinbeysiz be sonda?  Konstitusiyanyng 7 babynyng 2-shi tarmaghy orys tiline ekinshi memlekettik til statusyn bere almaytynyn siz týiremekshi bolyp otyrghan Múhtar Shahanov bastaghan deputattar saualyna bergen jauabynda Konstitusiyalyq Kenes aiqyndap bergenin esinizge sala ketu dúrys bolar… (Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq Kenesining 2007 j. 23 aqpandaghy № 3 qosymsha qaulysy)

Joq, sizge deyin qazaqsha sóilep jatqandargha (Jer komissiyasy tóraghasy B.Saghyntaevtan  bastap, qanshama adam) sol jerdegi ózge tildi ýsh-tórt memlekettik qyzmetker: «Biz memlekettik tildi týsinbeymiz, Reseyding memlekettik tilinde  aityp berinder»- dedi me bir ret? Kim aitty? Qazaq jerining taghdyry ol ýshin  pәruәii pәlek  Platonov aitty ma?..

«15 jylda memlekettik tildi ai da ýirenip alatyn uaqyt boldy» dep, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev aitqanday, 25 jylda ózge últtar  memlekettik tildi týsinbese, oghan 2004 jyly parlamentte «qazaq tilin bilu mindetti» degen bapqa qarsy shyqqan sender kinәli emessinder me?  

Búl Qaliyeviniz múzbalaq Múhtar aghagha  aibaraq qylyp qoyady, odan da ózi jaltaqtap otyrghan  balasymen jasty  Baqytjan Saghyntaevtan  ýlgi almay ma? Premier-ministrding birinshi orynbasary B.Saghyntaev Ontýstik Qazaqstan oblysyna barghanda «oryssha aityp berinizshi» degen mәngýrt jurnalisterge «ózdering audaryp alyndar» -dep, qazaq ýkimeti basshylarynyng tarihynda túnghysh ret ýlgi kórsetkenin kezinde býkil BAQ jazdy ghoy. Ózimizding elde ýsh orys otyrghangha  Resey tilinde sóileyik dep jýrgen Qaliyevimiz 2014 jyly “Aq jol” partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev bir jarym milliardtyq Qytay eline partiyalyq delegasiyany bastap baryp,  QHR viyse-spiykerimen resmy kezdesude qazaq tilinde… sóileskenin  estise… jyndanyp ketetin shyghar…

Eger ózine ózi esep bere almaytyn, ne aityp, ne qoyghanyn bilmeytin jaghdayda bolsa, búl kisini sonshalyqty sýirelep ne qylady komissiya? Taghy birnәrseni býldirip, shikәmdi mәseleden shy shygharta bergenshe , «aqsaqal, qoya salynyz, demalynyz» demey me… Múqang bastaghan, Dos, Janúzaq, Múqtarlar qostaghan komissiya mýsheleri kelesi otyrysta búl mәseleni bir jaghyna shygharyp, Qazaq tiline qarsy adammen birge otyrmaytyn shyghar dep ýmittenemiz…

Al endi  búl kisining sondaghy Shahanovty shalyp sóileymin dep, shalyq sóilep otyrghandaghy aitpaghy «halyq týgel úqsa eken, týsinse eken deymin»-deydi ghoy kýidirip…

Qazaq tilining jauy – memlekettik tildi Atazandaghy tiyisti tórine shygharmay, bosaghadan syghalatyp kele jatqan nómiri birinshi sóz –  ol basshy da, qosshy da jattap alghan jaudyng sózi: «Elding bәrine týsinikti tilde sóileyin» degen sóz!  Dәl osy sóz Konstitusiyany da, til turaly zandardy da, Elbasynyng til turaly zandardyng oryndaluyn qadaghalaudy tapsyrghan erekshe tapsyrmasyn da oryndatpay kele jatqan sóz! Mektep balasynyng da miy jetetin múny  endi Qaliyev bastaghan akademikterimizge, Qasymov  bastaghan ministrler men әkimderge, deputattar men sheneunikterge  endi qansha jyl týsindiremiz, halayyq! Bir emin tabayyq ta, El degen atymyz bar ghoy… Álde «Mәngilik elmiz» ghoy dep, mәngilik daugha úlasa bere me memlekettik til?

Al, akademik myrza,  aitpaghynyzdy endi halyq úqty – Bayaghy qazaq tiline qarsy shyqqan  Qaliyev sol qúldyq sanada qalyp qoyypty.

Búdan basqa týk te úqqan joq…

Qazybek Isa

Derekkózi: Qazaquni.kz