LIDIYSENING QOLA BALALARY
Keshe balalardy qorghau kýni dep atap óttik qoy. Sonda "kimnen qorghaymyz?" degen súraq kókeyge keledi eken. Sodan әlemning әr týkpirindegi qorghansyz, adamzat qorghay almay qalghan balalar turaly birshama oqighalardy izdep, qaradym. Ókinishtisi, ayausyzdyq kóp qoy. Sonda myna oqigha jandy auyrtty. Bilmesenizder, bile jýrinizder, múnday oqigha endi Jer betinde eshqashan qaytalanbauyn tilep jýrinizder, aghayyn.
Lidiyse - Pragadan (Chehiya) 20 shaqyrym jerdegi shahterlar auyly. Búl auyldy 1942 jyly nemis fashisteri jermen jeksen etti. Sebep - Raynhard Geydrih degen belsendi nemis fashiysining óltirilui, ony osy auyldyng adamy óltirgen degen aqparat. Sóitip, 1942 jyly 10 mausymda Lidiysening er adamdaryn (15 jastan ýlken) týgel (172 әlde 173) auyl syrtynda atyp tastaydy. Al әielder men balalardy biraz kýn auyl mektebinde qamap ústaydy. Sosyn barlyq 203 qyz-kelinshekti Germaniyadaghy konslagerige әketedi. Al balalardy Polishagha aparyp, "sorttaydy". Barlyghy 105 bala bolatyn. Onyng 23-in germanizasiyalaugha layyq dep, arnayy nasisttik otbasylaryna tapsyrady. Al, 82 balany Helmnodaghy konslagerige jibergen. Olardy gazdy kamera kýtip túr edi. Jazyqsyz balalar 1942 jyldyng 10 shildesinde ulanyp óltirildi. Súmdyq!
Búl jaygha esh belgisiz, eskertusiz qaldyrghysy kelmegen mýsinshi Mariya Uhiytelova arnayy eskertkish ornatudy oilaydy. 1969 jyldan balalardyng mýsinderin qoladan túrghyza bastaydy. Biraq, týrli sebepterge (qarjylyq) baylanysty barlyq 82 balanyng mýsinin der kezinde sala almaydy. Ondaghan jyldargha sozylady... 1989 jyly mýsinshi Mariya qaytys bolyp, onyng júmysyn qyzy men kýieui jalghaydy. Eng songhy bala mýsindi 2000 jyly ayaqtaydy.
Osylaysha, qanisherlikpen óltirilgen lidiyselik 82 bala tughan auyldaryna qayta "qola mýsin" bop oraldy...
Qarlyghash Dosanova
Facebook-tegi paraqshasynan