Jalghasy. Basy myna jerden oqy alasyzdar. 

     Endi Afrika elderindegi keybir soghystargha toqtala keteyik. Ortasha eseppen alghanda Toqyrau kezeninde Afrika elderinde 100 mynnan artyq kenestik núsqaushylar qyzmet etip, olar әskery úrystargha da qatysyp otyrghan. Sonyng biri Angolada bolghan soghys. Búl el úzaq jyldar Portugaliyanyng otary bolyp, 1970 jyldardyng basynda ghana óz tәuelsizdigin alghan. Eldegi biylikti qolgha alugha Angolanyng marksistik partiyasy (MPLA) men últshyldar (UNITA) talasady.  1971 jyly MPLA-nyng kóshbasshysy Agostinio Netonyng maqsatymyz - sosializm múrattary degen uәdesin alghannan keyin-aq Kremli olargha qaru-jaraqty ýiip-tógip beredi. Tórt jylgha sozylghan azamattyq soghysta marksister partiyasy KSRO-dan 50 mynnan artyq avtomat, 1500 zenbirek, 100 tank pen bronidy mashinalardy tegin alypty. Búlardyng ýstine myndaghan komandirler, núsqaushylar men ýiretushilerding enbekaqysy men olardy ústaudyng shyghyndaryn qosynyz. Sonda Qazaqstan siyaqty respublikanyng birneshe audanynyng bir jyldyq budjetining shyghyndary artyghymen shygha keledi...

            Biraq osynsha shyghynnyng ózimen KSRO Angolada sosialistik el ornata almady. Últtyq mýddeni qoldaghan partiyany halyq kóbirek qoldap, azamat soghysy jalghasa berdi.

          Kremlidik kósemder búl mәseleni týpkilikti sheshudi kózdep 1975 jyldyng jazynda kenestik úshaqtarmen KSRO qaru-jaraghymen múzday bolyp qarulanghan 42 myndyq qara nәsildi Kuba әskerlerin Angolagha engizdi. Zair men Ontýstik Afrika respublikasynyng (OAR) intervensiyasynan Angolany qorghau dese de búl bir memleketting ishki isine aralasyp, is jýzinde basyp alu edi. Áskerding barlyq komandirleri Kenes ofiyserleri, al bas qolbasshy keyin KSRO Qorghanys ministrining orynbasary bolghan general Yuriy Maksimov boldy. Sondyqtan búl Kubanyng emes is jýzinde KSRO intervensiyasy edi. Azamat soghysynyng nәtiyjesinde sosialistik múrattaghy markstik MPLA partiyasy ókimet basyna keldi. Al Kuba әskerleri Angoladan tek KSRO taraghan 1991 jyly ghana shygharyldy.

            16 jylgha sozylghan osy Angola soghysy da KSRO-nyng budjetine milliardtaghan dollar shyghyn әkeldi. Ayta ketetin jәit, osynda soghysqan últshyldar men OAR-gha qaru-jaraq bermek bolghan AQSh preziydenti D.Fordtyng sheshimin Senat ótkizbey tastaghan eken. Qansha bay el bolsa da artyq shyghynnan olar bas tartqan.  

             Mozambiktegi jaghday da dәl osy ssenariymen jýrgizildi. Elding astanasy Maputony basyp alghan S.Mashel bastaghan marksshilder alayda biylikti ústap túra almady. Sondyqtan múnda da kenestik qaru-jaraq, әskery tehnikamen múzday qarulanghan Kenes әskeriylerining basqaruyndaghy Kuba әskerleri engizilip, elding azamat soghysyna aralasty.  Biraq múndaghy soghys әli kýnge ayaqtalmay, jalghasyp keledi. Al Kenes halqy 70-shi jyldardyng ortasynan 91-shi jylgha deyin osy soghystyng milliardtaghan dollar shyghynyn kóterdi.

          Markstik baghytty ústanugha uәde bergen podpolkovnik Mengistu Hayle Mariam bastaghan Efiopiyadaghy huntany 70-shi jyldardyng ayaghynan 80-shi jyldardyng ortasyna deyin qoldap, milliardtaghan dollardyng soghys, әskeriy-tehnikalyq, azyq-týliktik, medisinalyq, auyl sharuashylyq, oqu-bilim, qúrylys jәne t.b. kómekterin jetkizip túrdy. Myndaghan әskery jәne azamattyq mamandardyng shyghyndarynyng ózi de milliardtardyng ýstine shyghyp ketken. Sonyng bәri huntanyng kenestik kazarmalyq sosialistik jolyn ústanamyz degen uәdesi ýshin ghana jasalghan jәrdemder. Biraq bәribir 80-shi jyldardyng ortasynda sybaylas jemqorlyqtyng barynsha óristeuining nәtiyjesinde óz elin qayyrshylyq halge jetkizgen  M.H.Mariam biyligi qúlap, Efiopiya KSRO-nyng jolymen jýruden bas tartty.

            Osy kýnderi arab әlemin Kenes odaghy qoldamasa Izraili týgel basyp alghan bolar edi degen túrghyda әngime taratylady. Kerisinshe Izrailidi aldymen Kenes odaghy, odan keyin AQSh qoldaghan song ghana arab elderi ony jer betinen joq qyla almady. Izraili «alty kýndik soghystan» keyin KSRO-nyng Mysyrda týpkilikti ornaghanyn aitady. Shyn mәninde KSRO Mysyrda Abdel Nasyr biylik qúrghan jyldary ghana bolghan edi.  Istrebiytelidi aviasiyalyq diviziya da osynda qonystanyp, Mysyr aspanyn kýzetken. 1960-70 jyldar aralyghynda ómirge kelgen Asuan plotinasy da sol kezde salyndy. Ekonomikanyng barlyq salasyndaghy kenestik kómek ýlken bolghanymen onyng tiyimdiligi joghary bolmady. Mysyrdyng óz ekonomikasy búl jyldarda damudyng ornyna kenestik búghaugha belsheden bata berdi. Al A.Nasyr ólgen 1970-shi jyldardan bastap onyng ornyna túrghan Ánuar Sadat eldi kedeyshilikke úshyratqan KSRO-nyng sosialistik jolynan boyyn birden aulaq salyp, AQSh-tyng damu jolyna bet alyp ketti.  Úzamay 50-shi jyldardyng ortasynan beri Mysyrda túrghan KSRO әskery kýshteri men «mamandary» esh nәtiyjege qol jetkizbey shygharyldy.

           Arab әlemindegi KSRO-nyng senimdi serikterining biri Siriya boldy. Eldi 1963 jyldan beri kenestik qúrylysqa baghdar alghan Arabtyng sosialistik órleu partiyasy (BAAS) basqaryp keledi. Siriyanyng biyliginde otyz jyl otyrghan preziydent Hafiz Asadtyng túsynda búl el Kenes odaghynyng 16-shy respublikasynday boldy. Keybir derekterge qaraghanda KSRO múnda 19 mlrd. dollardyng ekonomikalyq kómekteri jәne qaru-jaraghy men әskery tehnikalaryn tegin bergen. Tek 1992 jylghy derekke qaraghanda kenestik tórt mynnan artyq әskery kontingent túraqty týrde qonystanghan. Qazir olar Resey tuynyng astynda әli de túryp jatqanyn bilemiz.

           Irak pen Nikaraguagha da osynday әdistermen kómekter jetkizildi. Aughanstandaghy jaghday turaly búrynghy maqalamyzda aitqandyqtan ony qazir qaytalamadyq.

          Bir qyzyghy «Otan búiryghymen» osynday qandy qyrghyndargha qatysqan kenestik әskeriyler men mamandargha eshkim de eshqanday  jenildikter berip, qoldaghan emes. Kremlidegi qasqalardyng búiryghymen óz otanyna ziyannan basqa paydasy joq tropikalyq elderding ystyghyna kýiip, aurularyna úshyrap, zardap shekken, keybireuleri tipti mýgedek bolyp qalghan jandar eshqanday jaqsylyq kórmey ómirden ótti. Olardyng arasynda birli-jarym qazaqtar da kezdesip qalady. Byltyr Qyzylordada ómir sýrip jatqan sonday adamdardyng biri turaly әriptesimiz Erjan Baytiles «Egemenge» jazdy. («EQ», «Vietnam soghysyna qatysqan qazaq», 23.06.2014 jyl). Al Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Maqtaaral audanynan Kambodjagha maqta eguge kómekke barghan bir top jerlesterimizding Pol Pot jendetterining qolynan qaza tapqandyghy turaly ózimiz jazdyq. («EQ», «Osynday da oqigha bolghan...», 26.09.07 jyl»). Artynan naq osy oqigha turaly tarihshy Q.Toqsanbaev ta jazdy. Onday oqighalar, beybit zamandaghy soghysqa qatysqandar әli de boluy mýmkin. Áskerden keterinde keybireulerine «búl әskery qúpiyagha jatady, eshkimge aitushy bolma» degen qolhat alyp, qorqytyp tastaghandar da bolady. Sondyqtan ondaylardyng kóbi aman kelgenin basyna saugha tútyp, ýn-týnsiz jýre de bergen... 

             Reseyde demokratiyalyq múrattardy berik ústanghan Boris Elisin Preziydent bolghan 1995 jyldyng 12 qantarynda júrtshylyqtyng qalauymen  Aljiyr, Angola, Aughanstan, Bangladesh, Vietnam, Laos, Livan, Kambodja, Siriya, Mozambiyk, Efiopiya jәne Yemen elderinde bolyp, sondaghy azamat soghystaryna qatysqan әskeriyler men núsqaushylardyng bәrine «soghys ardageri» degen qúrmetti ataq berilip, olar tiyisti jenildikterge qol jetkizdi.

                                                          Tobyqtay týiin...

          Óz halqyn azyq-týlikpen, tútynu tauarlarymen, dәri-dәrmekpen, sapaly kiyimdermen, minsiz qyzmettermen tolyq qamtamasyz ete almay jatqan KSRO-gha osynsha soghystyn, osynsha shyghynnyng keregi bar ma edi? Dýniyening bәri defisit bolyp, sauda salasynda tanys-bilistering bolmasa kýndelikti shәidi qoiyraq ishuding ózi múng bolyp jatqanda bireuge bәlenbay milliard dollardyng kómegin jasau nemizdi alghan edi?  

             Eger tәuelsizdigin alghan keybir elderdegi demokratiyalyq qozghalystardy qoldaghysy kelse AQSh-tyng baylyghy emin-erkin jetip, tipti artylyp túrghan shylqyghan bay-tyn. Al bizding onymen jarysyp әlemning jartysyna ózimizding sosialistik qúrylysymyzdy taratamyz deuimizding ózi «attymen jarysamyn dep jayaudyng tany aiyrylypty» degenge say keledi emes pe? Ekonomika joq, jalghyz-aq qarumen jayqaghanymyzgha nesine mәz boldyq eken. Qaru-jaraqty, onyng ishinde jappay qyryp-joyghysh zymyrandardy eshkim jemeydi ghoy. 

               Dinge qatty bas úrghan, auyzdaryn Allasyz ashpaytyn dәstýrleri óte terenge ketken músylman elderine baryp: «biz qúdaydy joqqa shygharatyn ateistermiz, jolymyz sosializm, bizge erinder» degendi biylik basyndaghy astyndaghy taghy ýshin qorqatyn az ghana adamdar qoldauy mýmkin, al qalyng halyq myng jylda shyn niyetimen qoldar ma? Eshqashan qoldamaydy, sondyqtan KSRO-nyng yqpaly azayghan sәtte-aq olardyng bәri sosializm jolynan jalt berdi.

                 Ayta ketetin jayt, KSRO-nyng qúrghanynyng ózi klassikalyq ýlgidegi sosializm emes, nomenklaturalyq-burokratiyalyq kazarmalyq sosializm degen erekshe jýie eken. Ol tek kýshpen engizilip, toqpaqpen ghana basqarylyp túrdy. Kenes odaghy liyberalizmge esik ashqanda odan Shyghys Europadaghy tuys, bauyr, bir múrattaghy, bir maqsattaghy eldermiz degen Polisha, Chehoslovakiya, Vengriya, Bolgariya t.b. basqalarynyng ózi túra qashty.

                  KSRO-nyng osynday kelensiz ýlgisinen basqalar bas tartyp, óz elin damytyp, óz halqynyng әl-auqatyn arttyrudy ghana oilasa ghoy dep oilaysyng keyde. Ásirese, kórshi elderding sony eskergeni jón-au. KSRO-nyng qylyghynan  auzy kýimeytinderge tang qalasyn... Týrli elderde bolyp jatatyn azamattyq soghystardy toqtatu, ishki kiykiljinderdi retteu, araaghayyndyq qyzmet kórsetu halyqaralyq úiymdardyng júmysy emes pe? Osyny týsinbey qara kýshpen aralasqysy keletinderding qaupi zor. Qazir esikte HHI ghasyr túr emes pe, qandy qasaptardyng joyylatyn kezi boldy ghoy. Ekonomikalyq kómek kórsetuler de BÚÚ, EQYÚ siyaqty halyqaralyq úiymdar shenberinde bolyp, onyng qyzmetterining aldynda esepti boluy kerek ekendigi beseneden belgili. Áytpese, әline qaramay bireuge «kómek bergishter» de kóbeyip bara jatyr...

Sony.

Jaqsybay SAMRAT

Abai.kz