Biyl 1916 jylghy últ-azattyq kóteriliske 100 jyl tolady. Búl kóterilisti bastaugha Orta Aziya men Qazaqstan jәne basqa kóptegen oblystarda búratanalardy «Armiyanyng soghys jýrgizip jatqan audandarynda qorghanys qúrylystary men әskery qúrylystardy salugha alu» turaly patshanyng 1916 jylghy 25-shi mausymdaghy jarlyghy syltau boldy. Jarlyq boyynsha enbekke jaramdy 19-dan 31 jas aralyghyndaghy azamattardyng bәrin qara júmysqa alu kózdeldi.

 Býgingi tanda últ-azattyq kóterilister men qozghalystardyng tarihyn tyng múraghat qújattary negizinde keshendi týrde zertteudi, janasha túrghydan zerdeleudi jýzege asyru qajet. Negizinen alghanda tarihymyzda kónil bóletin mәseleler az emes. Solardyng biri de biregeyi qazaq elining tarihyndaghy otarlau zamanynda tini eshqashan ýzilmegen, sabaqtasa órilgen azattyq ýshin 300-den astam kóterilis úly dala tósin sharpyghan eken. Al qazirgi jahandanu dәuirinde azattyq qozghalysy barysynda halqymyzdyng últtyq memlekettik iydeyasy tónireginde toptastyru formalary men әdisteri, osy jolda úlanghayyr qyzmet atqarghan tarihy túlghalardyng ómiri men qoghamdyq-sayasy qyzmeti turaly maghlúmattardy ghylymy túrghydan jýielep, úrpaqtan-úrpaqqa jetkizu elimizding ishki, syrtqy sayasatyna tolyqtay say keledi.

Tól tarihymyzda jan-jaqty qarastyrylatyn týiindi mәselelerding biri osy – tәuelsizdik jolyndaghy últ-azattyq kóterilister tarihy, onyng sebep-saldarlary, taktikasy jóninde terenirek zerttelui qajet. Tarihymyzda «feodaldyq-monarhiyalyq qozghalystar», «súltandar kóterilisi», «sharualar kóterilisi» qataryna jatqyzylyp kelgen kóterilister otarlyq ezgige qarsy qozghalystyng tarihyn jana metodologiyalyq túrghydan zertteuding ghylymy manyzdylyghy men ózektiligin aiqynday týsedi. Sonday-aq búl kóterilisterding tarihyn tek mektepter men joghary oqu ornyndarynda ghana emes, sonymen qatar  әskery oqu oryndarynda da keninen әri terenirek oqytylsa degen de pikirimiz bar. Sebebi bolashaq elin qorghaytyn úlandar ýshin búl asa qajetti dep bilemiz. Úly dala qolbasshylary men sarbazdarynyng úlan baytaq qasiyetti tughan jerin qorghauda nebir aila-tәsildi qoldanghanyn kópshilikting bile bermeytindigi de ras. Olardyng soghys taktikasynyng ózi arnayy zertteudi qajet etetindigi sózsiz. Sebebi, Týrkistan ólkesin týgel sharpyghan búl kóterilisten qazaq dalasynyng Aqmola, Semey, Oral jәne Torghay oblystaryndaghy últ-azattyq kóterilisting ózindik ereksheligi boldy. Ol halyqtyq partizandyq soghys taktikasy edi. Kóterilisshilerge tughan dalasynyng kendigi, kóshpelilerding jer jaghdayyn jaqsy bilui, iri úiymdasqan toptarmen jazalaushy otryadtargha tosynnan soqqy beruimen erekshelendi. Kóterilisshiler sany mysaly Zaysan uezindegi әr topta 1 myn, Óskemen uezinde 3 myn, Aqmola uezinde 30 myn, Alekseev uezinde 10 myn, Ereymentauda 5 myn, Atbasar uezining Úlytau qonysynda 7 myn, Qosaghashta 2 myngha jetken (Vosstanie 1916 goda v Sredney Aziy y Kazahstane. Sbornik dokumentov y materialov. Izd-vo AN SSSR, 1960. s.490-491(786)).Torghay oblysyndaghy Amangeldi Imanov bastaghan kóterilisti basu ýshin Qazan әskery okruginen jiberilgen general Lavrentiev әskery basshylyqqa jibergen habarlamasynda: «Kóterilisshilerding is-qimyly partizandyq soghys taktikasy negizinde qúrylghan»,-delingen. Búl habarlama kóterilisshiler ózderine deyingi batyr babalarynyng әskeriy-soghys ónerin jetik bilgen degen pikirge jeteleydi.

Jazushy L.Sobolev kóterilisshiler turaly shynshyldyqpen bylay dep jazghan bolatyn: «Ol әsker, anyz-ertegilerde jyrlanatynday – auyl ústalary soqqan nayza, qylyshpen, bilteli myltyqpen, sadaqpen jәne jebemen qarulanghan  tandanarlyqtay әsker edi. Amangeldi osy ortaghasyrlyq әskerdi zenbirekteri men magazindi vintovkalary bar jazalaushy otryadtargha qarsy bastady» (Pravda gazeti, 5 qazan, 1940 jyl).

   Sonau Kenes ókimetining alghashqy jyldary-aq búl mәselege erekshe kónil bólinip, ýkimet tarapynan qoldau tapqan. Onyng mysaly 1926 jyly 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisting 10 jyldyghyn ýkimet tarapynan atap ótu qarastyryldy. Osy aituly datany ótkizu komissiyasynyng tóraghasy ornyna qol qoyghan O.Q.Jandosov múraghat qorlarynda saqtalghan materialdardy basshylyqqa ala otyryp «Kenesary Qasymúly, Qaratay Núralyúly, Qayypqaly Esimúly, Isatay Taymanúly mine osylar qazaq halqynyng bostandyghy men azattyghy jolynda qaza tapqan kýreskerler»,- dey kelip, 1916 jylghy kóterilisting 10 jyldyghyna oray tura kelgen 1806 jyly Qaratay súltan bastaghan kóteriliske 120 jyl, 1826 jyly Qayypqaly Esimúly bastaghan kóteriliske 100 jyl, 1836 jyly Isatay Taymanúly bastaghan kóteriliske 90 jyl tolghanyn, 1916 jylghy kóteriliske halyq batyry Isatay Taymanúlynyng úrpaqtarynyng qatysqanyn nazardan tys qaldyrmaydy jәne Qaratay súltannyng úrpaqtary da ata-babadan qalghan iygi dәstýrdi tabandy týrde jalghastyryp kele jatqandyghyn bayandaydy (Qyzylorda oblysy memlekettik múraghaty, 1-qor, 2-tizbe, 402-is, 479 p.).

   1926 jyly Qazaq ólkelik partiya komiyteti múraghattardaghy qújattar boyynsha Qazaqstandaghy últ-azattyq kóterilis, revolusiya jәne azamat soghysy jyldaryndaghy materialdardy jinaqqa engizudi tómendegidey ret boyynsha jinaqtaudy qaterge berdi. 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis, Aqpan revolusiyasynan Qazan revolusiyasyna deyingi uaqyt, Aqpan, Qazan revolusiyalary jәne últtyq mәseleler, azamat soghysy (Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik múraghaty,141-qor, 1-tizbe, 6297-is, 15 p.).

1916 jylghy qazaq dalasyndaghy kóterilis turaly múraghat materialdary negizinde S.Asfendiyarov, T.Rysqúlov, M.Tynyshpaev syndy últ ziyalylary qúndy enbekter jazghany belgili.  Qazaq ziyalylarynyng ózi de sol kezde búl oqighany markstik-lenindik teoriya túrghysynan ghana qarap, qayshylyqqa úrynyp, birli-jarym aghattyqqa jol bergenimen, búl enbekter kýni býgine deyin óz qúndylyghyn joyghan joq.

S. Asfendiyarov 1931 jyly 16 sәuirde Qazaq AKSR Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy O. Isaevqa jazghan hatynda bir top professorlarmen birge Ortalyq múraghatta bolyp, materialdarmen tanysyp jәne tarihy qújattardy paydalanudyng jәy kýiin bilu maqsatynda bolghanyn bayanday kelip, tanysqan materialdardy eki sanatqa bólip kórsetedi (Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memleketik múraghaty(QROMM), 30-qor, 1-tizbe, 994-is,12p.). Birinshi sanatqa ózderin qyzyqtyrghan tarihy materialdardy, al ekinshi sanatqa qalghan materialdar, yaghny paydaly qazbalar qoryn jatqyzady. Ghalym birinshi sanattaghy múraghatta saqtalghan materialdardyng tarihy manyzyna toqtala kelip, patsha ýkimetining otarshyldyq sayasaty, qonystandyru sayasaty, Q.Núralyúly, IY.Taymanúly, K.Qasymúly kóterilisteri, 1916 jylghy kóterilis, azamat soghysy, tarih shejiresinde Qazaq AKSR-nyng qúryluy turaly materialdardy újymdyq jәne jeke zertteuge bolatyndyghyn eskerte otyryp, búl materialdardyng kópshiligining baspasózde әli jaryq kórmegenine erekshe nazar audarady. Biraq patsha ýkimeti kezinde K.Qasymúly kóterilisi (N.Sereda) jәne Qazaq dalasyn, Jayyq boyyn jaulap alu turaly (P.IY.Rychkov, A.IY.Levshiyn) jeke enbekterding jaryq kórgendigin joqqa shygharmaydy. Atalghan avtorlardyng enbekterinde tarihy oqighalardyng jan-jaqty zerttelmegeni jәne bolashaqta qazaq halqynyng tarihyn oqytuda oqu qúraly retinde paydalanugha bolmaytyndyghyn sol kezende-aq atap kórsetedi (Resey Federasiyasy memlekettik múraghaty, 5325-qor, 9-tizbe, 2674-is.   p. 49). Múraghat qorynda 1916 jylghy kóteriliske qatysty materialdardyng azdyghyna kónil bólip, jinaqtalghan estelikterding ózin toptastyrghan jaghdayda da tarihy materialdyq qújattar shygharudyng mýmkin emestigin dóp basyp aitady.

1940 jyldyng qazan aiynda Qazaq KSR Halyq Komissarlar Kenesi arnayy ótkizgen mәjiliste múraghat derekteri boyynsha Qazaqstandaghy bilim beru tarihyn jәne 1916 jylghy últ-azattyq kóterilister turaly jinaqtar shygharudy qolgha alugha baylanysty oghan dayyndyq júmystarynyng barysy turaly arnayy  habarlama tyndaldy (QROMM, 54-qor, 1-tizbe, 611-is, 5-7 pp.). Biraq ta atalghan ghylymy basylymdardy shygharu jospary birneshe kedergilerge kezdesti. Birinshiden, shygharylatyn jinaqtargha qarajat jetispedi; ekinshiden, múraghat qorlaryndaghy qajetti qújattar tәrtipke keltirilmedi; ýshinshiden, óz isin jetik biletin maman múraghatshylar tapshylyghy qol baylau boldy (QROMM, 54-qor, 1-tizbe, 611-is, 49-51pp).

 HH ghasyrdyng 20-shy jyldary-aq H.Dosmúhamedúly últ-azattyq qozghalys tarihyn «birynghay aghym» teoriyasy túrghysynan qarastyryp, onyng týgeldey otarlyq ezgige qarsy baghyttalghandyghy jóninde qorytyndygha keldi. Sonymen qatar ghalym patsha ókimetining Qazaqstandaghy otarlau sayasatynyng әdisterin ashyp kórsetuge erekshe mәn berdi. H.Dosmúhamedúlynyng últ-azattyq qozghalys tarihyn «birynghay aghym» teoriyasy negizinde qarastyruy Kenes ókimetining sayasatyna «sәikes» keletin-di. Sebebi alghashqy jyldary halyqtyng sana-sezimine yqpal etu maqsatynda patsha ýkimetining «búratana» halyqtargha jýrgizgen sayasatyn jan-jaqty әshkereleu edi. Keyin IY.Stalinning 1941 jyly partiyalyq baspasózde F.Engelisting «Orys patshalyghynyng syrtqy sayasaty» degen enbegi jóninde jariyalanghan ashyq hatynan keyin, yaghny Kenes ókimetining syrtqy sayasatynyng revolusiyagha deyingi Reseyding úly derjavalyq, anneksiyalyq sayasatymen «sabaqtastyghy» turaly tújyrym jasaluyna baylanysty oryn alghan iydeologiyalyq qyspaq jaghdayynda, shyn mәninde Stalinning haty patshalyq Reseyding otarlyq sayasatyn aqtaugha, orystan ózge halyqtardyng últ-azattyq qozghalystaryn mansúqtaugha jol ashty.

Degenmen de, 1960 jyly A.V.Pyastovskiy Qazaqstan men Orta Aziyadaghy 1916 jylghy kóterilis otar halyqtardyng (Qytaydyn, Parsynyn, Ontýstik Amerika odaghynyng jәne basqalardyn) imperalistik ezgige qarsy barghan sayyn órshy týsken revolusiyalyq kýresterining bir buyny bolghandyghy sózsiz degen, - sony pikir aitqan bolatyn (Vosstanie 1916 goda v Sredney Aziy y Kazahstane. Sbornik dokumentov y materialov. Izd-vo AN SSSR, 1960. s.19).

...Ólke tarihyndaghy osy aituly oqighagha toqtala ketsek. Búl kóterilis ólkemizdi de sharpydy.  Dina Núrpeyisova úly Júrymbaydy 1916 jylghy «IIni jarlyghy» boyynsha qara júmysqa shaqyrylghanda «1916 jyl»(Nabor) atty kýiin shygharghany belgili.

Atyrau ólkesinde halyq batyry Isataydyng nemeresi Ótepqaly Dýmbayanúly(1846-1928) bastaghan kóterilis bolghany belgili. Ótepqaly qazaqsha-oryssha oqyghan, sauatty bolghan. Ol Teniz many okrugine qarasty 15-shi bolystyng starshyny qyzmetin atqardy. Ólkedegi patshanyng «zildi búiryghyna» birden qarsy shyghyp, halyqty «qara júmysqa» barudan bas tartu turaly nasihat júmystaryn keninen jýrgizdi. Ótepqalidyng manyna jaqyn auyldardan jinalghan sarbazdardyng sany eki myngha jetti. Ótepqaly bastaghan qozghalystyng ortalyghy Aqay shúraty boldy. Baylardyng jasaghan tizimderi joyylyp, ókimet ókilderine baghynbau keninen óris aldy. Kóterilisti basu ýshin dala tósine Astrahannan jazalushy әsker shyghyp, qatang jazalau sharalary qolgha alyndy.

Kóteriliske qatynasqany ýshin Astrahan týrmesine 70-tegi Ótepqaly Isataev jәne onyng serikteri N.Kentaev, B.Janbaev, IY.Tólebaev, M.Mautenov, S.Mendeshov pen N.Zaliyev qamaugha alyndy. Ótepqaly Dýmbayanúly týrmede kóptegen qiynshylyqtardy bastan keship, 1917 jylghy Aqpan tónkerisinen keyin ghana bosap shyqty. Batyrdyng nemeresi 1928 jyly Myntóbede jerlendi.

 Kóterilisting kuәgeri S.Mendeshov sol kezdegi Bókey Ordasy enbekshilerining jaghdayyn keyinnen bylay dep bayandady: «Dala halqynan olardyng kelisiminsiz aldyn-ala kesilip qoyylghan baghamen orasan kóp mal jinap alyndy. Patsha armiyasy qaramaghyna  kiyiz ýiler men kiyiz de alyndy. Qazaq batyraqtary men kedeylerin kulaktar sharuashylyqtarynda, kәsiporyndarynda júmys isteuge «óz yqtiyarmen alu jýrip jatty».

Ólkemizdegi búl tarihy oqigha qatysty qújattardaghy qara júmysqa alu jәne kóterilis turaly mәlimetter Astrahan, Saratov, Orynbor qalalaryndaghy múraghattar qorynda saqtalghany belgili. Sondyqtan da ólke tarihyna qatysty tyng mәlimetterdi izdestiru aldaghy uaqytta tarihshy mamandardyng ýlesinde dep bilemiz.

1916 jylghy últ-azattyq kóterilis – býkil qazaq halqynyng jigerin janyghan aituly kóterilis retinde tarihta qaldy.

 Aqqaly AHMET

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memleket uniyversiyteti, tarih ghylymdarynyng doktory, dosent

abai.kz